Obsah (11)

§ 231§ 657§ 651§ 456§ 632§ 634§ 66§ 652§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn Kohtuasja number

§ 231lg 2 alusel loeb kohus selles ulatuses kahju tekitamise omaksvõetuks.

Vaidlus on seega vaid TLTle tekitatud kahju suuruse osas ulatuses, mis ületab 850,84 eurot (s.o vaidluse all on 7634,86 eurot).

1. Kohus loeb Politsei-ja Piirivalveameti õiendi ja kostja sellekohaste vastuväidete puudumise alusel tõendatuks, et kostja rikkus LS § 33 lg 11 p 1 ja LS § 90 lg 1 p 1, millega põhjustas liiklusõnnetuse. Juhtimisõiguse ja selleks vajalike teadmiste (millised tegevused ei ole sõiduki juhile roolis olles liikluses osaledes lubatud jne) puudumine on käesoleval juhul põhjustanud liiklusõnnetuse. Hagejal on LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel tagasinõude õigus liiklusõnnetuse põhjustanud isiku vastu. Kostja ei ole ka LKindlS § 53 lg-s 3 nimetatud eeldust ümber lükanud.
2. Hageja on lisaks TLT kalkulatsioonile ja arvele esitanud tõendina kahju suuruse kohta järgmist: - fotod sündmuskohalt 20.05.2015 kl 9:00 hommikul (tl 7 pöördel ja 8), mis kinnitavad, et olemas olev trolliliinide kandemast on purunenud ja väändunud pikali ning kohale on toodud kontaktvõrgumasin-tõstukauto, mis hoiab ajutiselt trolliliine selleks, et trolliliiklus oleks võimalik pärast öist õnnetust, hommikul avada; - eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja G.G ütlused 21.01.2020 istungil (tl 104, 00:37:17). - TLT infrastruktuuridirektori 23.08.2018 teade hagejale selle kohta, et ajutise kontaktvõrgu platvormtõstuki asemele paigaldati 20.05.2015 (ilmselgelt eksituse tõttu märgitud 2018) teisaldatav kandemast ja kontaktvõrk ühendati selle masti külge. Kuna
3. aasta jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal, siis kontaktjuhe demonteeriti
4. aasta maikuus. Kandemastidele jäid valgustusarmatuurid konsoolidega ja kaablid. 24.10.2016 telliti TLT poolt ajutiste kandemastide asemele alalised kontaktmastid tänavavalgustuse jaoks. Paigaldamine toimus
5. aasta
6. nädalal. Ajutised mastid veeti TLT laoplatsile. Peterburi mnt ääres asuvad kontaktmastid kuuluvad TLT-le (tl 64); - TLT elektritranspordi taristu osakonnajuhataja V. Ilvese 16.12.2019 e-kirja hagejale, mille lisadena on esitatud TLT kalkulatsioonis esitatud tasu kujunemise alused (tl 96-100).
7. Kostja tunnistaja G.G selgitas 21.01.2020 toimunud istungil (t lk 104 jj), et: - esmalt toodi õnnetuskohale kontaktvõrgumasin-tõstuk, mille külge kinnitati liinid, et saaks üldse liiklust avada; - seejärel oli vaja tellida lahtine masin ja kraana, et tuua Tallinnas, Peterburi tee 76 asuvalt laoplatsilt ajutine mast, mille külge liinid ajutiselt kinnitada (et vabastada tõstukauto); - keevitusmasin ja kraana kuulusid TLT-le, masti vedamise auto oli tellitud mujalt; - kontaktvõrgumasin-tõstuk kuulus samuti TLT-le; - töö teostas TLT personal ja töötunnid kajastuvad TLT kalkulatsioonil; - uus kontaktvõrgu mast paigaldati M Power OÜ poolt TLT 24.10.2016 tellimuse alusel ja masti külge paigaldati tänavavalgustus; - masinate töö tunnihind on fikseeritud TLT sisekäskkirjadega. 4 2-18-7905
8. Kuna vaidluse all on ainult TLT kalkulatsiooni positsioonid 1-5, siis analüüsib kohus detailsemalt ainult neid postisoone. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagejal olid endal peaaegu kõik masinad ja tööjõud olemas, siis ei peagi kostja seda kulu hüvitama.
9. Esimesed 4 positsiooni kalkulatsioonil on sõidukite kasutamine: tõstukauto, kraana, keevitusauto ja veoauto kasutamine. Tunnistaja G.G on 21.01.2020 istungil selgitanud, et TLT tellis väljastpoolt ainult veoauto, teised sõidukid on TLT-l olemas. Samas ei tähenda see, et nende kasutamine liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ei ole käsitatav kahjuna. Neid sõidukeid ei oleks olnud vaja kasutada, kui kostja ei oleks kontaktliini masti ära lõhkunud.
10. Hageja on esitanud TLT juhatuse kinnitatud infrastruktuuri osakonna poolt välistellijatele tehtavate teenuste hinnakirja ja see on arvestatav tõendina hindamaks, millised on mõistlikud kulutused tekitatud kahju kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, et hinnakiri on kehtestatud välistellijatele. Hinnakirjast nähtub, et sõidki kasutamisel lähtutakse kütusekulust ja tööjõumaksudest. Seda võib pidada mõistlikuks kuluks arvestades ka seda, et hinnakiri on kehtestatud vähemalt 9 aastat tagasi, sest ametlikult tuli Eestis euro käibele 01.01.2011, kuid hinnakiri on esitatud Eesti kroonides.
11. TLT teatisega (tl 64) ja tunnistaja G.Gi ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli Tallinnas, Paldiski mnt-l trolliliiklus ning selle toimimise tagamiseks oli vajalik taastada hageja poolt purustatud kontaktliini mast, kuhu liinid saaks kinnitada. Selleks oli vajalik esmalt ajutise meetmena rakendada kontaktvõrgu platvormtõstukit (kalkulatsiooni positsioon 1) ja seejärel kraanat (pos 2), keevitusautot (pos 3) ja veoautot (pos 4), et paigaldada ajutine post, vabastada tõstukauto ja paigutada liinid ümber ajutise posti peale.
12. Hageja on tõendanud (tl 100), kui palju veoauto teenus liiklusõnnetuse toimumise ajal üldiselt maksis. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et viidatud sõidukeid on võimalik üürida või rentida teistsuguse, s.t odavama hinnaga.
13. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud kuluks, mis on seotud hävinenud asja funktsionaalsuse esialgse taastamisega, 1532,86 eurot (kalkulatsiooni positsioonid 1-4).
14. Uue masti paigaldamise osas on hageja selle maksumuse tõendamiseks esitanud AS Elektritsentrumi koostatud hinnapakkumise (tl 97), kuid uue masti paigaldas M Power OÜ (tunnistaja G.G, tl 104 pöördel), seega ei ole hageja tõendanud hävinenud masti asendamise tegelikku kulu. Kostja on väitnud, et kulu on tõendamata ega saa olla sellises suuruses, kuid ei ole esitanud tõendeid ning on sellekohase ekspertiisi või spetsialisti arvamuse esitamise võimaluse kasutamata jätnud.
15. Tsiviilasjas nr 2-17-11269 on Riigikohus märkinud muuhulgas, et kui hävinud asja väärtus võis hävimise ajaks olla võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb kahju hüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka VÕS § 132 lg 1 teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas asja väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud asja väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
16. Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue paigaldatud mastiga, samuti ei ole kohtul andmeid selle kohta, kas uue masti ja selle paigalduskulud võisid olla väiksemad AS Elektritsentrum hinnapakkumisest (tl 97). Kohtu ette toodud tõendite alusel saab kohus tuvastada vaid seda, et uue masti paigaldamise tavapärane kulu oli kalkulatsioonis ja võrreldavas hinnapakkumises toodud 6102 eurot.
17. Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l eemaldati ja trolliliiklus Õismäe suunal lõpetati, ei tähenda, et TLT-l kahju ei tekkinud. Kohtu ette toodud tõendid (ka kostja fotod tl 72) kinnitavad, et mast asendati ja uus kontaktmast püstitati, sest see oli vajalik tänavavalgustuse tagamiseks. 5 2-18-7905
18. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 8958,63 eurot. Apellatsioonkaebus
19. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada 7634,86 euro väljamõistmise osas, saata asi uueks lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
20. Kohus on otsuses eiranud ja üllatuslikult kõrvale heitnud hageja poolt esitatud algse nõude, milles hageja esindaja väitis, et 27.05.2015 koostatud kalkulatsiooni rida 5 summas 6102 eurot on TLT tööjõukulud seoses avarii kõrvaldamise ja ajutise posti paigaldamisega. Vastavat asjaolu tunnistas 21.01.2020 istungil ka G.G, kes ei maininud AS Elektritsentrum hinnapakkumist. Tööjõukulud ei ole käsitletavad TLT-le tekkinud kahjuna. Kohus on eiranud hageja poolt esitatud nõude alust ja teinud otsuse pärast hageja poolt nõude aluse muutmist 31.12.2019 esitatud tõendite alusel.
21. Hageja poolt 31.12.2019 esitatud dokument „Infrastruktuuri osakonna poolt välistellijatele tehtavad teenused“ ei ole kohaldatav kahjunõude arvutamise alusena, kuna see on teenuste hinnakiri isikutele, kes tellivad konkreetseid teenuseid TLT-lt. Maakohus võttis kahjuhüvitise väljamõistmisel aluseks ebausaldusväärse tõendi, kuna AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumine on koostatud tagantjärele (16.12.2019). AS Elektritsentrum poolt koostatud arve-saateleht nr 15028 on koostatud enne õnnetuse toimumist ning ei ole seega seostatav kahjujuhtumiga.
22. Hageja ei ole tõendanud, milliseks kujunes posti ja selle paigaldamise maksumus. Hageja ei ole esitanud tõendit M Power OÜ poolt teostatud töö maksumuse kohta. Vastustaja seisukoht
23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluste uute tõendite vastuvõtmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata. 38. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on 7634,86 euro ulatuses kahju väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

39. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kostja taotlust aegumise kohaldamiseks. Kostja on esmakordselt aegumise vastuväite esitanud vahetult enne ringkonnkohtu istungit etoimikusse saadetud kirjalikes teesides, mis jõudsid kohtu kooseisuni alles peale istungit. Üldjuhul võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse

§ 632

lg 1 järgi 30 päeva jooksul, alates maakohtu otsuse talle kättetoimetamisest, ning selle aja jooksul võib ta

§ 634

lg 1 järgi ka kaebust muuta ja täiendada, muuhulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb ka aegumise vastuväide ringkonnakohtus esitada üldjuhul kas apellatsioonkaebuses või apellatsioonkaebuse muutmise avalduses ning pärast apellatsioonitähtaja möödumist ei saa apellatsioonimenetluses apellant enam aegumise kohaldamist taotleda ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-10, p 15). Kuna kostja on taotluse aegumise kohaldamiseks esitanud selgelt hilinenult, jätab ringkonnakohus selle

§ 66ja § 632 lg 1 alusel tähelepanuta.

6 2-18-7905 40. Kaebuse lahendamisel lähtub Ringkonnakohus

§ 652

lg 1 p 1 alusel järgmistest maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest liiklusõnnetuse toimumise, kahju tekkimise ja kostja vastutuse kohta: - 20.05.2015 põhjustas kostja Tallinnas, Paldiski mnt 96 juures liiklusõnnetus, milles sai muuhulgas kannatada TLT-le kuuluv kontaktliini mast; - Murdunud kontaktliini masti asemele paigaldati samal päeval TLT töötajate poolt ajutine kandemast ja kontaktliin ühendati selle külge; -

1. aastal lõpetati trolliliiklus sellel liinil, kuid kandemaste kasutati edasi valgustuspostidena; - 24.10.2016 telliti TLT poolt ajutiste kandemastide asemel alalised mastid tänavavalgustuse jaoks; - liikluskahju toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimisõigus; - kostja poolt juhitud sõiduki suhtes oli sõlmitud hageja juures liikluskindlustuse kindlustuspoliis; - hageja on TLT-le tekkinud kahju hüvitanud viimase poolt nõutud summas 8485,70 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt hüvitatud summa tasumist LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui ta juhtis sõidukit LS § 90 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.
3. Maakohus ei eiranud hagiavalduses toodud nõude alust, nagu leiab kostja. Nõude aluseks on eelpool loetletud faktilised asjaolud, mis annavad hagejale kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid ega oma vastutust apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Kostja vaidlustab üksnes TLT-le tekkinud kahju suuruse.
4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooled ei vaidle selle üle, et TLT-le kuuluv kandemast purunes ning see tuli asenda uue samaväärse mastiga.
5. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta isikule hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08, p 16). Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l mõne aja möödudes eemaldati ja trolliliiklus Õismäe suunal lõpetati, ei tähenda, et TLT-l kahju ei tekkinud, kuna mast oli ka edaspidi vajalik tänavavalgustuse tagamiseks.
6. TLT on esitanud kalkulatsiooni liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks tehtavate kulutuste kohta ( tl 7). Kalkulatsioon rida 5 sisaldab kulu 6102 eurot - trollibussi kontaktvõrgu masti paigaldus. Kohtu nõudmisel selgitas hageja, mille alusel selline kulu ühe numbrina kalkulatsiooni kirjutati. Selgus, et sellise hinna aluseks oli AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumine ( tl 97). Nimetatud hinnapakkumise kohaselt oli AS Elektritsentrum nõus tarnima uue posti ja selle paigaldama kokku hinnaga 6102 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumise näol on tegemist tagantjärele koostatud fiktiivse paberiga, mis ei tõenda masti asendamise tegelikku kulu. Asjaolu, et tõend esitati hiljem menetluse käigus, ei muuda seda ebausaldusväärseks. Tõend esitati peale seda, kui maakohus oli pooltele selgitanud, et masti asendamise kulu tuleb tõendada. Selline selgitus anti mõlemale poolele. Hageja esitas oma tõendi, millest 7 2-18-7905 nähtub, millise hinnaga oli TLT-l võimalik hävinenud post asendada. Kostja paljasõnaline vastuväide, et nii kallis ei saa posti vahetamine olla, ei lükka ümber hageja esitatud tõendit. Ka kostjal oli võimalik esitada konkureerivaid hinnapakkumisi, mida kostja ei teinud. Vaidlust ei ole selle üle, et tegelikult paigaldati uus post alles
7. aasta oktoobris M Power OÜ poolt. Kui kostja hinnangul paigaldas M Power OÜ uue posti odavamalt kui oli esialgne AS Elektritsentrum hinnapakkumine, oleks kosta saanud selle kohta tõendi välja nõuda, mida kostja samuti ei teinud.
8. VÕS § 132 lg 1 teise lause järgi, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Maakohus viitas otsuses ka sellele sättele, kuid leidis põhjendatult, et kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue paigaldatud mastiga. Maakohtul puudus alus omaalgatuslikult hüvitise suurust vähendada.
9. Ringkonnakohtu hinnangul korvab uue masti paigaldamine hävinenud posti asemele täielikult kostja poolt liiklusõnnetusega TLT-le tekitatud kahju. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu kostja poolt hüvitamisele kalkulatsiooni ridadel 14 ja 6-20 märgitud kulud, mis seonduvad tõstukauto kasutamisega liini ülevalhoidmiseks ja teisaldatava asendusposti paigaldamisega. AS Elektritsentrum hinnapakkumine sisaldab juba kõiki töid, varuosasid ja tehnika kasutamist, mistõttu pole põhjendatud selliste kulutuste topelt väljamõistmine kostjalt. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul ei ole ka tõendina kasutatav TLT hinnakiri, mille alusel teostatakse kolmandatele isikutele töid ja renditakse tehnikat. Tunnistaja G.G ütlustest ( tl 104 ja pöördel) nähtub, et kogu avarii likvideerimisel kasutatud tehnika ( välja arvatud veoauto) kuulus TLT-le. Sellisel juhul ei ole kahjude väljanõudmisel võimalik tugineda kolmandatele isikutele kehtivale hinnakirjale, kuna tegemist on sisendkuluga. Kohtupraktika kohaselt oleks võimalik nõuda otseseid ja tõendatud kulutusi ( näiteks kütus), kuid hageja ei ole oma nõudes sellele tuginenud.
11. Samuti leiab ringkonnakohus, et TLT otsus paigaldada ajutine teisaldatav posti, mis kandis trolliliini kontaktvõrku kuni trolliliini sulgemiseni ja hiljem uus valgustuspost, oli TLT valik, millega seonduvaid täiendavaid kulusid ei pea hüvitama kostja.
12. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kahjuhüvitise suurus TLT osas on 6102 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistad 2383,37 euro väljamõistmise osas. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6574,93 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 51.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. 52.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. 53.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Ringkonnakohus jaotab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kannab 27 % ja kostja 73 % kõigist menetluskuludest.
2. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole 8 2-18-7905 teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus

§ 174

lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Anu Talu 9