← Eesti

2-20-13619/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13619 Tsiviilasi T.S.K. hagi Ü.K. nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised esindajad ja vastu korteriomandi võõrandamise nende Hageja T.S.K. (registrikood XXX; asukoht: XXX), hageja lepinguline esindaja R.K. (XXX; e-post: XXX) Kostja Ü.K. (isikukood XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Kohustada Ü.K. võõrandama korteriomand aadressiga XXX (kinnistu registriosa numbriga XXX).
  4. Anda Ü.K. aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kalendrikuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral võõrandada korteriomand sundenampakkumisel.
  5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
  6. Rahuldada menetluskulude väljamõistmise taotlus. Mõista kostjalt välja T.S.K. kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud suurusega 840 eurot. Ü.K. tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (840 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 840 eurot.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
  9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte. Edasikaebamise kord 2-20-13619 Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE
  10. T.S.K. esitas
  11. septembril 2020 hagi Ü.K. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hageja taotleb kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Otsuse täitmise viisina palub hageja määrata kostjale korteriomandi võõrandamiseks aja kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine. Kostja ei ole tasunud hagejale (korteriühistule) kuni hagiavalduse esitamiseni kommunaalteenuse ja remondifondi arveid. Kostjal on võlgnevus tekkinud alates
  12. jaanuarist
  13. Lisaks rahalisele võlgnevusele korteriühistu ees on kostja mitmeaastase perioodi vältel teadlikult kahjustanud kaasomandi osa. T.S.K. on
  14. juunil 2020 vastu võtnud otsuse, milles nõutakse kostjalt talle kuuluva korteriomandi vabatahtlikku võõrandamist hiljemalt
  15. septembriks
  16. Kostja seda hagiavalduse esitamise päevaks ega hiljem vabatahtlikult teinud ei ole.
  17. Kohus püüdis kostjale hagiavaldust kätte toimetada
  18. oktoobril 2020 saadetud tähtsaadetisega kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX. Saadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Korteriühistu esimehe sõnul ei ole kindel, kas keegi nimetatud eluruumis tegelikult elab. Hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõuet on püütud kätte toimetada ka rahvastikuregistris märgitud kostja e-posti aadressile XXX, kuid e-posti aadress osutus kustutatuks. Kostjat on taga otsitud ka 2

(3)2-20-13619 XXX kaudu ning T.L.S. proovisid teha kostja aadressile kodukülastust, kuid kostja jäi siiski kohtule kättesaamatuks. Eelnevast tulenevalt on TsMS § 317 lg 1 p-ga 1 kooskõlas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kättetoimetatud
  1. jaanuaril 2021 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamise tähtaja 20 päeva ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
  2. veebruaril 2021). TAGASELJAOTSUSE TEGEMISE EELDUSED JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  4. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
  5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 euro ja õigusabikulude 540 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd riigilõivu summa tuleneb seadustest on see kohtu hinnangul vajalik menetluskulu. Kohtu hinnangul on ka hageja 540 euro suurune õigusabikulu antud asjas põhjendatud ja vajalik.
  7. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  8. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
  9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.