Obsah (6)

§ 170§ 158§ 171§ 3§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-08-82444 Kohtuasi XX

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb vastav avaldus esitada hiljemalt võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lg 3 aruandega.

1. Maakohus määras võlausaldajatele tähtaja võlgniku võlgadest vabastamise avaldusele vastuväidete esitamiseks ja AS SEB Pank vaidles avalduse menetlemisele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus kinnitas
3. detsembri
4. a määrusega lõpparuande, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ning jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik esitanud avaldust

§ 170lg 1 järgi tähtaegselt.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel tuleb lähtuda nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvidest. Võlgnikul on seadusega ette nähtud tähtaeg, millise ajani ta saab oma tahet menetluse algatamiseks avaldada. Kui võlgnik ei järgi seda tähtaega, ei ole võlausaldajate huvide arvel põhjendatud menetlust algatada. Asjaolul, et võlgnikul oli pankrotimenetluses ajutine haldur ja kaks haldurit, ei ole tähtsust, sest kohustustest vabastamise avaldus on võlgniku tahteavaldusega. Võlgnikul oli esindaja (vandeadvokaat Indrek Lillo) ajal, kui tema vastu esitati pankrotiavaldus ja toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. Seega oli võlgnikul kvalifitseeritud õigusabi, mis võimaldas tal teada tagajärgi, mis tulenesid kohustustest vabastamise avalduse esitamise või esitamata jätmisega. Määruskaebus 8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis kohustustest vabastamise menetluse algaamise avalduse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada võlgniku avaldus, algatada võlgadest vabastamise menetlus ja määrata võlgnik enda usaldusisikuks. Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus

§ 170lg-s 1 ja § 171 lg-s 2 sätestatut.

Maakohus ei põhjendanud määrust piisavalt ning maakohtu seisukoht on formaalne. Kohus ei selgitanud, milliseid võlausaldajate õigusi võlgniku avalduse rahuldamine rikub. Avalduse hilinenult esitamine ei kahjusta võlausaldajate huve. 2 2-08-82444 Võlgnik ei järginud

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega teadmatuse tõttu.

Võlgnik ei ole jurist ning ta ei tunne seadust. Võlgniku lepinguline esindaja esindas ja nõustas võlgnikku pankrotimääruse vaidlustamisel, mitte hilisemal täitmisel, mistõttu jäi avaldus tähtaegselt esitamata. Asjaga tegeles mitu haldurit, haldurid vahetusid lühikese aja jooksul ja mitte ükski nendest ei selgitanud võlgnikule, et tal tuleks esitada avaldus enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kohus oleks pidanud arvestama sellega, et ei esine ühtegi

§ 171

lg-s 2 sätestatud alust menetluse algatamata jätmiseks, ning sellega, et pankrotiavalduse aluseks oli käenduslepingust tulenev nõue, mitte võlgniku isiklik võlg. Võlgnik väärib uut võimalust. Pankrotimenetlus ei ole võlgniku maksevõimet taastanud ja ta peaks kohe pärast praeguse menetluse lõppemist esitama uue avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotimenetlus on kestnud põhjendamatult kaua ja riivanud seeläbi võlgniku põhiõigusi. Menetlusosaliste seisukohad

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kohustas kõiki võlausaldajaid esitama määruskaebuse kohta oma seisukoht.
2. AS SEB Pank palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata. Võlgnik ei ole esitanud avaldust seaduses sätestatud tähtaega järgides ning võlgniku hilinenud avaldust ei ole võimalik menetleda. Võlgniku väited pankrotimenetluse kestuse ja nõuete suuruse kohta ei anna alust avalduse hilisemaks menetlemiseks.
3. UVJ Inkasso OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata. Võlgnik ei esitanud avaldust seaduses sätestatud tähtaega järgides. Võlgniku väited tema teadmatuse kohta avalduse esitamise korrast ei ole piisavad avalduse menetlemiseks. Lisaks sellele ei ole võlgnik kogu pankrotimenetluse vältel teeninud sellist sissetulekut, mille arvel oleks olnud võimalik kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku puhul ei ole võimalik seda eesmärki täita.
4. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu märkis, et menetluse algatamine ei kahjusta tema huve.
5. Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud seisukohta. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada, maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Võlgniku 3 2-08-82444
8. jaanuaril 2021 esitatud tõendid võlgniku töövõime ja sissetuleku kohta jätab kolleegium TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, sest neil asjaoludel ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
9. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on esitanud avalduse hilinenult. 16.
10. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et olukorras, kus menetlusosaline esitab kohtule avalduse hilinenult, võib kohus jätta tähtaegselt esitamata avalduse menetlemata, mitte rahuldamata. 16.
11. Edasi märgib kolleegium, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse seaduses sätestatud ajal esitamata jätmine ei tähenda tingimata seda, et võlgnik on sellega minetanud võimaluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 170

lg 1 järgi peab pankrotivõlgnik esitama kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või pankrotimenetluse raugemise olukorras koos halduri kohtule esitatava vastava aruandega (

§ 158lg 3).

Pankrotiseaduse eelnõu seletuskirjast (1085 SE I) ei nähtu, millistel kaalutlustel on seadusandja pidanud vajalikuks seda, et avaldus esitatakse hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Kohtutäituri seaduse eelnõu seletuskirjast (462 SE I) nähtub, et 1. jaanuaril 2010 jõustunud sätte muudatus, millega lisati võimalus esitada kohustustest vabastamise avaldus ka juhul, kui pankrotimenetlus lõppeb raugemisega, oli vajalik selleks, et motiveerida ka neid võlgnikke oma võlgadega tegelema ja n-ö parema elu poole püüdlema, kelle pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Eelnõu seletuskirja kohaselt muudeti

§ 170

lg 1 selliselt, et avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks võib esitada füüsilisest isikust võlgnik pankrotiavalduse esitamisega või pärast võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldust, lisaks ka enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut või pankrotimenetluses hetkel, kui kohus hakkaks pankrotimenetlust lõpetama raugemise tõttu – seega on võlgnikul võimalus esitada avaldus peaaegu igal ajal (enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast väljakuulutamist). Seega on seadusandja soovinud anda pankrotivõlgnikele võimalikult avara võimaluse esitada kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 171

lg 1 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (

§ 158lg 4) või lõpparuande kinnitamisel.

Seega otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle sisuliselt pankrotimenetluse lõpus. Praegusel juhul pidanuks võlgnik ülaltoodu kohaselt esitama avalduse hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal, s.o

1. mail 2011, kuid võlgnik esitas selle kohtule alles
2. jaanuaril
3. Selleks ajaks oli seaduses avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaeg möödunud. 16.
4. Samas ei ole avalduse hilisem esitamine põhjustanud kuidagi võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ega tema kohustustest vabastamise menetluse algatamise viibimist, mistõttu sai 4 2-08-82444 maakohus võlgniku hilinenult esitatud avaldust TsMS § 66 ja § 331 lg 1 järgi koosmõjus

§ 3lg 2 I lause järgi menetleda.

Kuna pankrotiseadusest ei tulene, milline on õiguslik tagajärg, kui võlgnik esitab avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisel, tuleb

§ 3lg 2 I lause järgi juhinduda Ts

MS §-st 66, mille kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus hilinenud avaldust menetleda, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei oleks avalduse hilinenult esitamine põhjustanud pankrotimenetluse viibimist, sest võlgnik esitas avalduse enne seda, kui pankrotihaldur esitas kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks. Võlgnik esitas avalduse

1. jaanuaril
2. Pankrotihaldur esitas kohtule lõpparuande kinnitamise taotluse
3. novembril
4. Maakohus küsis
5. novembril 2020 võlausaldajatelt kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse kohta seisukohta hiljemalt
6. novembriks
7. Maakohus tegi vaidlustatud määruse, millega mh lõpetas pankrotimenetluse,
8. detsembril
9. Seega ei viivitanud avalduse hilinenult esitamine pankrotimenetluse lõpetamist Samuti ei saanud see põhjustada kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise viibimist.
10. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avalduse hilisem esitamine ei saanud praegusel juhul kuidagi võlausaldajaid kahjustada. Võlausaldajad ei pidanud tegema täiendavaid toiminguid tulenevalt sellest, et võlgnik esitas avalduse
11. jaanuaril 2020, mitte võlausaldajate esimesel üldkoosolekul
12. mail
13. Samuti ei võtnud avalduse hilisem esitamine võlausaldajatelt võimalust esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta

§ 171lg 1 II lause kohaselt oma vastuväited.

Ükski võlausaldaja aga ei esitanud

§ 171lg-s 2 nimetatud vastuväiteid.

Kolleegiumi ei saaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine kahjustada võlausaldajate huve rohkem, kui menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate peamine huvi on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Seda huvi ei pruugi kõige paremini tagada menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate huvid võivad olla paremini kaitstud võlgadest vabastamise menetluses, mille raames on

§ 173

lg 1 järgi võlgniku üheks peamiseks kohustuseks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid täita. 18. Vastuseks UVJ Inkasso OÜ väitele, et võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel suutnud teenida piisavat sissetulekut, et võlausaldajate nõudeid täita, märgib ringkonnakohus järgmist. Füüsilisest isikust võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb kohtul hinnata

§ 171lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolu (vt ka Riigikohtu kolleegiumi 5.

juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Kohus ei saa selles menetlusetapis võtta aluseks eeldust, et võlgnik rikub

§ 175

lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu kolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10 viimane lõige).
3. Ülaltoodud kaalutlustel tühistab kolleegium maakohtu määruse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust puudutavas osas ja saadab asja samale maakohtule avalduse uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise kohustustest vabastamise menetlust algatada, sest maakohus ei ole kontrollinud selle menetluse algatamise kõiki eeldusi. 5 2-08-82444
4. Määruse peale ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada, sest määrus, millega ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse uueks lahendamiseks, ei kitsenda avaldaja ega võlausaldajate huve. Kuna määruse peale ei saa esitada määruskaebust, edastab ringkonnakohus määruse teadmiseks menetlusosalistele, ega toimeta seda TsMS § 479 lg 2 I lause järgi kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 6