KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2071 Haldusasi Osaühingu Tabal kaebus Tallinna Linnaplaneerimi

) § 21 lg 4, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingu Tabal (OÜ Tabal) ning TT ja ET kaasomandis on Kadaka tee 185, Tallinn kinnistu (katastritunnus 78405:502:3370, registriosa nr 17985501). Kinnistu koosseisu kuulub sadeveekanalisatsiooni torustik (ehitisregistri kood 221269132), mille omanikuna on ehitisregistrisse kantud OÜ Tabal. 3-20-2071
2. OÜ Tabal esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 04.07.2019 taotluse (täiendatud 17.09.2020) kanda ta ehitisregistrisse Kadaka tee 183a ja Kadaka tee 183b kinnistutel paikneva sadeveekanalisatsiooni torustiku (ehitisregistri kood 221269132) omanikuna, sest Kadaka tee 185 paiknev torustik ulatub Kadaka tee 183a ja 183b kinnistuteni.
3. TLPA keeldus 23.09.2020 otsusega taotluse rahuldamisest.
4. OÜ Tabal esitas Tallinna Halduskohtule 23.10.2020 kaebuse TLPA 23.09.2020 otsuse tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata uuesti läbi OÜ Tabal 04.07.2019 taotlus kanda ta ehitisregistrisse Kadaka tee 183a ja Kadaka tee 183b asuvate kinnistute sadeveekanalisatsiooni torustiku (ehitisregistri kood 221269132) omanikuna.
5. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 26.10.2020 määrusega menetlusse. Ühtlasi kaasas halduskohus kolmandate isikutena menetlusse Kadaka tee 183a ja 183b kinnistute omanikud AUTOKS TC OÜ ja OÜ Targa.
6. Tallinna Halduskohus kaasas 20.01.2021 määrusega kolmandate isikutena menetlusse TT ja ET (resolutsiooni p 2) ning andis neile võimaluse kaebusele vastata (resolutsiooni p 3). Kadaka tee 185 kinnistu on OÜ Tabal ning TT ja ET kaasomandis.

§ 20

lg 1 järgi kaasab kohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Vaidluse all on TLPA 23.09.2020 otsuse õiguspärasus, millega vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust kanda ta Kadaka tee 183a ja 183b kinnistute ehitisregistri registriosadesse Kadaka tee 185 sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna. Seega puudutab kohtuotsus Ti ja ET kui Kadaka tee 185 kaasomanike õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. TT ja ET paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.01.2021 määruse resolutsiooni p 2, millega nad kaasati haldusasja menetlusse kolmandate isikutena. Sademeveetrassi omaniku kohta kande tegemisega ei otsustata TT ja ET õiguste üle. Neile kuulub Kadaka tee 187a/1 kinnistu. Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 187a/1 kinnistutel on ühine piir ja vastavalt 28.03.2018 kehtestatud detailplaneeringule on kavas kinnistute piire muuta. Kadaka tee 185 kinnistu kaasomanikuks said nad vaid kinnistute piiride muutmise tõttu, mille järel tekkis ajutine kaasomand. 03.07.2019 notariaalselt tõestatud kaasomandi mõttelise osa müügilepingu lisaks oleva plaani järgi lahutatakse Kadaka tee 185 kinnistust osa ja see liidetakse Kadaka tee 187a/1 kinnistuga. TT ja ET kustutatakse kohe pärast maamõõtmistoimingute lõpetamist ja kinnistute piiride muutmist Kadaka tee 185 kinnistu registriosast kaasomanikena. Sellel kinnistu osal, mis liidetakse Kadaka tee 187a/1 kinnistuga, ei ole sademeeveetrassi, mille omaniku ehitisregistrisse kandmise üle vaieldakse. Seega ei mõjuta asjas tehtav kohtuotsus TT ja ET õigusi ning nad võib menetlusest kõrvaldada. Nad ei soovi, et neid kantaks ehitisregistrisse sademeveetrassi kaasomanikena põhjusel, et nad on ajutiselt Kadaka tee 185 kinnistu kaasomanikud. Kuigi lühike osa trassist paikneb neile kuuluval Kadaka tee 187a/1 kinnistul, kuulub see trass kaebajale ning nemad selle omandile ei pretendeeri. Rajatis on tervik, mida saab ka hallata vaid tervikuna. Kadaka tee 187a/1 kinnistul asuvale trassi osale on seatud servituut Kadaka tee 185 kinnistu igakordse omaniku kasuks, mida saab teha üksnes eeldusel, et trass kuulub tervikuna teise kinnisasja omanikule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 20 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea asja kiirema lahendamise huvides 2

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 10.

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selle sätte eesmärk on tagada igaühele õigus olla teda puudutava (st tema õiguste või kohustuste tekkimist, muutumist või lõppemist mõjutada võiva) kohtuasja arutamise juures ning see on imperatiivne, andmata kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte (nt Riigikohtu 26.01.2004 otsus nr 3-3-3-1-04, p 7). Isik kaasatakse

§ 20

lg 1 järgi kolmanda isikuna menetlusse üksnes juhul, kui asjas tehtav kohtulahend võib mõjutada tema õiguste või kohustuste olemasolu, sisu või mahtu. Määrav on kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja arutamisel võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kui

§ 20

lg-s 1 sätestatud tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole tema menetlusse kaasamine põhjendatud ning lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2lg 2).

Kolmanda isiku menetluses osalemine toob eelduslikult kaasa täiendava koormuse kohtule ja teistele menetlusosalistele ning võib suurendada kohtumenetluse kulusid.

1. Halduskohus on ekslikult leidnud, et praeguses asjas tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada TT ja ET õiguste üle. Nende õigusi võiks puudutada kohtulahend, milles käsitletakse Kadaka tee 185 asuva sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku ehitisregistrisse kandmist ja kui neil oleks võimalik seeläbi saavutada enda kandmine ehitisregistrisse Kadaka tee 183a ja 183b sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna. Praegu see nii ei ole. TLPA 23.09.2020 otsus puudutab Kadaka tee 183a ja Kadaka tee 183b kinnistutel paikneva sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku kande tegemist ehitisregistrisse, mitte Kadaka tee 185 sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku kannet. TT-l ja E-il on õigus esitada haldusorganile taotlus Kadaka tee 185 sadeveekanalisatsiooni torustiku omaniku kande muutmiseks, kui nad leiavad, et nemad peaksid olema selle omanikud ning sel alusel nõuda enese kandmist ka Kadaka tee 183a ja 183b sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna ehitisregistrisse. Määruskaebuse esitajad ei vaidlusta aga asjaolu, et Kadaka tee 185 kanalisatsioonitorustik kuulub kaebajale. TT ja ET on saanud Kadaka tee 185 kinnistu kaasomanikuks 28.03.2018 kehtestatud detailplaneeringu tulemusel, millega otsustati muuta kinnistute piire. 03.07.2019 notariaalselt tõestatud kaasomandi mõttelise osa müügilepingu lisaks oleva plaani järgi lahutatakse Kadaka tee 185 kinnistust osa ja see liidetakse TT-le ja ETle kuuluva Kadaka tee 187a/1 kinnistuga. Liidetaval kinnistu osal ei asu sadeveekanalisatsiooni torustikku. Eelnevast võib järeldada, et kokku on lepitud Kadaka tee 185 notariaalne kasutamiskord, mis ei hõlma Kadaka tee 185 sadevee kanalisatsiooni torustikku. Ühtlasi ei ole võimalik saavutada seda, et TT ja ET võiks kanda ehitisregistrisse sadeveekanalisatsiooni torustiku omanikuna Kadaka tee 183a ja 183b kinnistute osas.
2. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebuse lisad 1–3 (dtl 319–336), sest tõenditel on tähtsus määruskaebuse lahendamisel (

§ 62lg 2).

1. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus TT ja ET määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 20.01.2020 määruse resolutsiooni p
3. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et edasikaebeõigust reguleerivaid

§ 21

lg-id 3-5 ja § 235 lg-t 1 tuleb koosmõjus tõlgendada selliselt, et praegune määrus on edasi kaevatav.

§ 21

lg 3 sätestab, et kolmanda isiku menetlusse kaasamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Samas lubab

§ 21

lg 5 kohaselt kahes astmes edasi kaevatav määrus, millega kolmas isik kõrvaldatakse menetlusest. Neid sätteid koosmõjus tõlgendades ei saa pidada seadusandja sooviga kooskõlas olevaks seda, et määruskaebuse esitamine on välistatud sellise ringkonnakohtu lahendi peale, milles ringkonnakohus teeb kolmanda isiku kaasamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades

§ 203

lg 2 ja § 200 p 3 alusel ise uue määruse, millega jätab kolmanda isiku kaasamata. Sellisel juhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda

§ 21

lg-st 4, mille kohaselt on kolmanda isiku kaasamata jätmise määrus edasi kaevatav kuni Riigikohtuni. Seda tõlgendust õigustab ka oht, et kolmanda isiku kaasamata jäämisel väheneb kohtuotsuse seadusjõud ja välistatud ei ole vajadus täiendava kohtuvaidluse järele. Sel põhjusel võib kolmanda isiku kaasamata jätmist otsustav ringkonnakohtu lahend omada ka kaudset takistavat mõju asja edasisele menetlusele (

§ 235lg 1). Samal seisukohal oli ringkonnakohus 24.01.2018 määruses nr 3-17-2225. (allkirjastatud digitaalselt) 4