Obsah (8)

§ 429§ 428§ 173§ 168§ 150§ 177§ 178§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-19-6764 Tsiviilasi A Ai hagi E K-

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1 2-19-6764 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud

1. A A esitas 03.05.2019 Harju Maakohtule hagi E K-Ai ja L Ai vastu pärandvara jagamise nõudes. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas 06.05.2019 määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ja kandis kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku eelmärke kostjate ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale A Ai kasuks A A poolt tsiviilasjas 219-6764 E K-Ai ja L Ai vastu esitatud pärandvara jagamise nõude tagamiseks.
2. Hageja esitas 13.01.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja loobub hagist, sest kostjad on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja on kandnud menetluskulusid antud asjas kokku summas 850 eurot, sh õigusabikulu 500 eurot ja riigilõiv hagiavalduselt 350 eurot.
3. Kohus teatas 15.01.2021 kostjatele menetluse lõpetamise taotlusest ning andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostjad ei ole menetluse lõpetamise ega menetluskulude väljamõistmise osas seisukohta tähtaegselt esitanud. Kohtumääruse põhjendused 4.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb võtta vastu ja menetlus lõpetada. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg-s 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja I, täitemenetluse võlgnik, on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta mitte mõlema kostja, vaid ainult kostja I kanda, kuna kostja II ei ole millegagi hagi esitamist põhjustanud ning menetluskulude tema kanda jätmine oleks kostja II suhtes seetõttu äärmiselt ebaõiglane. Hagi esitamise vajaduse põhjustas kostja I, kes täitemenetluse võlgnikuna ei täitnud rahalist kohustust hageja ees. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja I kanda. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 850 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 500 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude taotlus põhjendatud osaliselt. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejal on seega õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist. Hageja õigusabikulu 500 eurot on mõistlik ja põhjendatud kogu ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostjalt I tuleb välja mõista menetluskuluna pool riigilõivust, s.o 175 eurot ja õigusabikulu 500 eurot, kokku 675 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 6.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määras. 7. Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõusid.

386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab selle määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus leiab, et hagi tagamise alus on seega ära langenud ning tühistab hagi tagamise abinõud. Tulenevalt

§ 386

lg-st 4 tuleb Harju Maakohtu 06.05.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-6764 rakendatud hagi tagamise abinõud tühistada ja kustutada registriosa nr xxx kolmandasse jakku kantud eelmärge. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik