Obsah (9)

§ 8§ 9§ 16§ 20§ 100§ 101§ 158§ 113§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04.02.2021, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu Tsiviila

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

1. Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotodega, Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte, geoportaali väljavõttega, fotodega parkimist keelava märgi alla paigaldatud tahvlitega, et Xxxx ehitise ees asub eraparkla, mille tingimuste p 7 kohaselt on Xxxx ehitise ees oleval alal võimalik parkida vaid erilubade alusel märgist paremale poole 25m ja vasakule poole 20m (04.02.2020 hagiavalduse lisad 1, 3, 4, 21.10.2020 dokumendi lisa 8, 12). Parkimistingimused asuvad parkimist keelava märgi ja tahvlite all oleval parkimistingimusi kajastaval tahvlil, mida kinnitavad hagiavalduse lisa 1 ja 21.10.2020 dokumendi lisa
2. Parkimistingimuste (hagi lisa 1) punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Seega on asjas tõendatud, et sellele vaidlusalusele alale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p 7 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja

§ 16lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga.

Sõites Xxxx ehitise eesoleval alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse

§ 20

lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja

§ 9

lg 1-2 ,

§ 8

lg 1 kohaselt lepingu.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda

§ 158

lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 113

.2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi 4 järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Selliste sissenõude kulude hüvitamise nõude saab võlausaldaja esitada juhul kui tema nõue võlgniku vastu on tõendatud ja põhjendatud.

1. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud leppetrahvi kviitungi nr 0238002805 ja sellele lisatud fotod (hagi lisa 2). Leppetrahvi kviitungist nähtub, et sõiduki xxxx reg.nr. xxxx kasutaja on leppetrahvi nõude kirjelduste kohaselt eiranud Xxxx 28.08.2019 kl 20.06 parkimisnõudeid, kuid milliseid konkreetseid nõudeid on rikutud, leppetrahvi nõude kirjeldusest ei nähtu. Esitatud fotodelt (hagi lisa 2) ei nähtu, et sõidukil xxxx oleks nähtaval kohal parkimise õigust kinnitav tõend, samas ei selgu nendelt fotodelt, kus kohas sõiduk siiski parkimist keelava märgi suhtes asub. Fotodelt on näha küll osaliselt sõiduki taga asuv majanurk, kuid selliselt ei ole võimalik aru saada, kus parkimiskoht, kus sõiduk parkis, siiski märgi suhtes asus. Hageja on 21.10.2020 esitanud küll geoportaali väljavõtte kohtule, mille kohaselt peaks 25 m ala, mis jääb märgist paremale, ulatuma küll ehitise ees ja kõrval olevale sõiduteele (lisa 8), ent selliselt ei ole võimalik siiski aru saada, kus konkreetselt asus vaidlusalune sõiduk 28.08.2019 kl 20.
2. Lisaks asub muidu parkimist keelav märk ja vaid lubadega lubava parkimiskorralduse tingimused hageja esitatud skeemi (hagi lisa 4), fotode ning geoportaali väljavõtte järgi tänava poolt ehitise poole vaadates ehitisest vasakul (vasakpoolse nurga pool), kuid ehitise ette saab sõita vaid paremalt poolt (hagiavalduse lisad fotod - tõendid 3, 4, 21.10.2020 dokumendi lisad 8, 9 (sissesõit), 10 (vaade küljelt), 11(otse vaade 11). Seega jääb parkimist keelav märk ja seda lubavad tingimused sõiduki juhile äärmiselt raskesti nähtavaks vastavale alale paremalt poolt sõites, olukorras, kus sõiduk pargitakse maja parempoolse nurga poole või majast paremale. Sõiduki xxxx kohta tehtud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, millal need fotod sõidukist on ka tehtud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et vaidluses ei ole hageja tõendanud, et xxxx reg.nr xxxx kasutaja/omanik oleks just 28.08.2019 kl 20.06 Xxxx ees parkinud ja sõlminud parkimislepingu

§ 8lg 1 järgi.

Kuivõrd tõendamata on, et sõiduki xxxx reg.nr xxxx kasutaja/omanik oleks 28.08.2019 kl 20.06 Xxxx ees sõlminud parkimislepingu, siis ei tõusetu küsimus

§ 100

mõttes parkimistingimuste p-st 7 tuleneva kohustuse, milleks on parkimise õiguse kasutamiseks loa olemasolu, rikkumisest ehk sellest, kas see luba oli või ei. Nii ei saa hageja nõuda ka

§ 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 alusel parkimistingimuste kohaselt rikkumise korral kohustuse täitmist, milleks on leppetrahvi nõudmine kostjalt. Eeltoodu alusel jääb hagi leppetrahvi nõudes 35 € rahuldamata, samal põhjusel ei saa hageja nõuda ka kostjalt sissenõudmiskulusid 30 €

§ 113.2 lg 2 p 1 järgi, kuivõrd viimane eeldab kohustuse rikkumist.

Nii jääb ka sissenõudmiskulude nõue 30 € kostja vastu rahuldamata.

1. Kohus peab vajalikuks vastata mõnele kostja vastuväitele. Nimelt, mis puudutab kostja vastuväiteid, et tõendamata on, et kostja oli vaidlusalusel ajal sõiduki kasutaja ja et hageja peab seda tõendama ja et kostja pole õige kostja, siis ei ole see õige. Hageja on esile toonud, et märgitud ajal oli kostja vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja ei ole tõendanud, et sellele ajal ei olnud ta omanik või et ta ei kasutanud sõidukit 28.08.
2. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-82-16 p 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimisteenuse osutaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude 5 väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimisteenuse osutajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud tõendeid esitada ja seetõttu leidis kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda parkijat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (ka RK lahend 3-2-1-68-16). Riigikohus on asjas nr 3-2-1-3-16 p 11 viidanud LS § 72 lg 2,
3. LS § 72 lg 2, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, mootorsõidukit kasutanud isiku aadress, mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood ja mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. LS § 72 lg 3 kohaselt laienevad vastutavale kasutajale LS § 72 lg 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga. Käesoleval juhul on poolte vahel tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mistõttu on kostjal kohustus tõendada, kes tema sõidukit kasutas kui ta seda ise ei teinud. Lisaks nähtub hageja esitatud e-kirjavahetusest, mis ta on saatnud kostjale seoses leppetrahvi nõudega 06.12.19, 17.12.19, 11.02.19 ja millele kostja on vastanud 11.02.19 (hagi lisad 5, 6), kui palus hagejalt lepingu tingimusi, et tegelikult saatis hageja kostjale leppetrahvi kviitungi koos fotodega. Vaatamata eelmärgitule ei avaldanud kostja hagejale, kes vaidlusalust sõidukit väidetavalt kasutas kui seda kostja ise ei teinud. Sellel ajal, kui kostja palus hagejalt lepingu tingimusi ja hageja talle 11.02.19 vastas, ei olnud möödunud isegi mitte kostja vastuses viidatud LS § 72 lg 2 märgitud 6 kuud tollest väidetavast parkimisest (28.08.19). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja väited sellest, et ta ei pea olema teadlik, kes ja millal tema sõidukit kasutas, et seda peab tõendama hageja ja et hagi on esitatud vale kostja vastu. Vastupidiselt on sellise asjaolu, kes kostja sõidukit kasutas kui ta seda ise ei teinud, tõendamise koormis kostjal. Kostja seda tõendanud pole ja seega tuleb pidada kostjat 28.08.19 sõiduki xxxx reg.nr xxxx kasutajaks ja omanikuks. 16.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja leidis, et ta pole ka leppetrahvi nõuet õigel ajal saanud ja et sõiduki kojamehe vahele pandud trahvinõue ei ole piisav. Selline väide ei ole samuti põhjendatud. Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu lahend 3-2-1-5317, p 13). Riigikohus on lahendis 2-17-117146 (p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus selgitas, et TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Kuivõrd kohus jättis eelpool toodud motiividel hagi rahuldamata, ei anna kohus hinnangut, kas asjas on tõendatud, et leppetrahvi kviitung pandi sõiduki kojamehe vahele, kuivõrd ei oma asjas tähtsust. Mis puudutab kostja vastuväiteid märkide paigutusele, nende arvule ühel postil, siis ei oma need 6 väiteid asjas tähtust ja kohus neile hinnangut ei anna. Kostja väited sellest, et teda on peetud võlglaseks ning teda on solvatud ja moraalse kahju eest tuleks hüvitis välja mõista, siis need väited ei oma asjas tähtsust, sest vastuväite raames ei saa kohus hinnata kostjale kahju tekkimist, võimalikku subjektiivsete õiguste rikkumist, kahju suurust, kuna neist asjaoludest tulenevaid nõudeid ei ole esitatud. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2. Kostja ei ole menetluskulude avaldust kohtule esitanud (kohtu kiri 01.12.2020, saadetud pooltele 04.12.2020). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega jääb tema menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust.
3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7