KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18671 Tsiviilasi M Š hagi J Fi vastu ela

) § 101 lgs 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas poolte kompromissi 06.01.

1. a määrusega, määrus on jõustunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest kokku 2970 eurot, s.o 11 kuu eest seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja T Š ja J Fi ühine laps M Š sündinud xxx. Hageja elab koos emaga. Kostja hagejale mingil moel ülalpidamist ei anna. Kostja väited elatise maksmise kohta sularahas ei vasta tõele. Kostja seisukoht
2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Kostjal ei ole vastuväiteid nõude suuruse osas, kuid ta leiab, et on tasunud elatist nõutud ajaperioodi eest sularahas. Kostja märkis elatise sularahas tasumise vihikusse, kuid hageja ema varastas vihiku ära. Samuti võivad elatise tasumist sularahas kinnitada kostja tuttavad, kellelt ta on elatise tasumiseks raha laenanud. Maksimaalne võimalik võlgnevus on 500-600 eurot. Sularahas maksmine toimus põhjusel, et kostja arvelduskonto oli arestitud ja ta ise oli Töötukassas arvel. Kostja elatus juhuslikest tuludest. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 117 järgi oli aastal 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ oli 270 eurot.
3. Hageja sünni tõendist (tl 5) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise miinimummääras ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest miinimummääras, s.o kokku 2970 eurot.
4. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. 7. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema 2

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

8. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 9. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist. 10.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja pidi hagejale andma ülalpidamist taotletud ajavahemiku vältel ning et aastal 2019 kuulus kostjal hagejale tasumisele elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited tuginevad üksnes sellele, et ta on maksnud hagejale elatise tollel ajaperioodil sularahas ning peaaegu kogu ulatuses. Kostja hinnangul võis maksmata jääda vaid ca 500-600 eurot.

1. Kohus on selgitanud kostjale, et tal tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt enda väiteid tõendada. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Seega puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks kasvõi mingis ulatuses. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 eurot. Elatis tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 3