lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 01.11.2018, kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on kahetsusväärne, et kostja lubas alates 16.12.2015 korteriühistule xxx teostada Tallinnas xxx kinnistul kasvanud puude hoolduslõikuse, kuid jättis lõikuse tegemata, kuid xxx kinnistul kasvav saar ei murdunud ja hagejale ei tekkinud kahju teostamata jäänud hoolduslõikuse pärast. Omanik peab hoidma oma kinnisasja korras, kuid ühestki seadusest ei tulene omanikule kohustust lõigata oma kinnistul kasvavaid puid. Asjaolule, et hagejale ei tekkinud kahju saare teostamata jäänud hoolduslõikuse tõttu, viitab muuhulgas ka see, et hageja sõiduautole kukkus terve puu, mitte selle üksik oks. Puu hoolduslõikuse käigus piiratakse kas puu võra, eemaldatakse oks(ad) või lõigatakse oksi lühemaks. Juhul, kui hageja sõiduautole oleks kukkunud puu oks, võiks väita, et oksa lõikamise ehk hoolduslõikuse teostamisega oleks võinud oksa murdumise ära hoida. Hoolduslõikuse teostamata jätmisel ei murdu aga terve puu, sest juured hoiavad puud püsti ja murduda saaksid üksnes puu üksikud oksad. Käesoleval juhul on hageja viidatud videolt selgelt näha, et puu murdus, sest juured ei hoidnud teda enam püsti. Kostja ei ole oma kohustusi xxx kinnisasja omanikuna ka rikkunud
) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega ja p 7 kohaselt, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning p 8 kohaselt, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
lg 3 alusel ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.
Kuigi hageja on hagiavalduses tuginenud väitele, et kostja on rikkunud seaduses sätestatud kohustust, siis ei ole hageja välja toonud, missugust konkreetses seaduses sätestatud kohustust on kostja rikkunud, millise eesmärgiks oleks olnud hageja kaitsmine hagiavalduses märgitud kahju tekkimise eest. Hageja, tuginedes aga kostja käitumise õigusvastasusele seoses tahtliku heade kommete vastase käitumisega, ei ole põhistanud, et kostja, jättes ise mahakukkunud puu suhtes teostamata hoolduslõikuse või üleüldse jättes selle puu maha raiumata või lubamata teha eeltoodud toiminguid puu suhtes kolmandal isikul, oleks eelnevaga soovinudki tahtlikult kahjustada hagejat. Kuna aga hageja sõiduk sai kahjustada kostja kinnistult maha kukkunud puu tagajärjel, siis on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades eelduslikult õigusvastane. Pooled vaidlevad, kas kostja jättes maha raiumata tema kinnistul kasvava puu või selle hooldamata on sellega põhjustanud puu kukkumise hageja autole. Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (
lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud (vt Riigikohtu
alusel eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevusetus on olnud
lg 1 p 5 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu
juuni 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-148-15 p 24). Pooled ei vaidle, et 20.11.2015 pöördus korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotlusega lubada teostada hoolduslõikust xxx kinnistuga piirneval linnamaal aadressiga xxx ning 16.12.2015 vastas Mustamäe Linnaosa Valitsus, et plaanib teostada xxx ees kasvavate puude hoolduslõikuse järgmise aasta esimeses pooles (t.l. 8-38). Vaidlust ei ole, et 15.06.2016 pöördus korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole meeldetuletusega eemaldada nende maja ees kasvavad ohtlikud puuoksad (t.l. 8-38). Vaidlust ei ole, et korteriühistu xxx 18.10.2018 pöördumisele Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotleda Tallinna Keskkonnaametist xxx kinnistul kasvava viie puu raieks raieluba vastati, et puude raie ei ole põhjendatud ning raieluba ei väljastata, kuid tõdeti, et xxx maja ees olevad puud vajavad hoolduslõikust, mille Mustamäe Linnaosa Valitsus plaanis teostada tuleva eelarve aasta alguses (t.l. 8-38). Kohus nõustub kostjaga, et hageja etteheide, et kui kostja pole teostanud oma kinnistul puude hoolduslõikust ja seda hoolimata kolmanda isiku nõudmistest ja kostja poolt antud lubadustest (t.l. 8-38, 40), siis ei luba see asjaolu iseenesest järeldada, et hoolduslõikuse tegemata jätmise tagajärjel võis kostja kinnistul asuv puu ilmselgelt kukkuda hageja sõiduautole. Samas on ka veenev hageja väide, et kui aastate jooksul ei ole teostatud puule hoolduslõikust, millise tegevuse vajaduse üle pooled ei vaidle ning vaidlust ei ole, et kostja ei ole teostanud puule vajalikku hoolduslõikust, siis jääb põhjendatud kahtlus, et hoolduslõikuse teostamata jätmine võis koostoimes teiste teguritega siiski põhjustada puu kukkumise hageja autole. Hageja heidab kostjale ette ka tegevusetust olukorras, kus kolmas isik on palunud kostjal puu maha raiuda või lubada seda teha kolmandal isikul. Kahtlemata võib arvata, et kui kostja oleks maha raiunud puu, mis kukkus hageja autole või lubanud seda teha kolmandal isikul, siis ei oleks hageja autole tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Pooled ei vaidle, et kostja kahju tekitamise õigus ei tulene seadusest, et hageja ei ole nõustunud talle kahju tekitamisega, kostja ei ole tegutsenud ei hädakaitse ega hädaseisundis või et kostja oleks oma õiguse teostamiseks või kaitseks kasutanud omaabi. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on süüdi, s.o. olnud hooletu, hagejale kahju tekitamises. Kuigi pooled vaidlevad, kas puu, mis kukkus hageja autole, sai üldse sellisel moel kukkuda, kui ei oleks kolmanda isiku poolt kahjustatud puu juuri, siis ei pea kohus käesolevas tsiviilasjas vajalikuks tuvastada, kas kolmas isik või kolmanda isiku tellitud parklaeehitustööde käigus töövõtja või keegi teine võis kahjustada kostja kinnistul kasvava puu juuri, sest neil väidetel ei ole 4 ole asja lahendamisel tähtsust, kuna hageja on pöördunud kohtusse kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. Vaidlust ei ole, et 18.10.2016 esitas korteriühistu xxx Tallinna Keskkonnaametile linnamaaga piirneval alal asetsevate puude (5 tk) raieloa taotluse (sh puu, mis kukkus hageja autole) mh juhtides kostja tähelepanu, et „Tugevamate tuulte ja tormide ajal on suur oht, et puud kukuvad elektriliinide, autode ja maja peale“ ning nõustus töid tegema omavahenditest. Vaidlust ei ole, et 09.11.2016 vastas kostja Korteriuhistu xxx pöördumisele, et on käinud koos Tallinna Keskkonnaameti esindajaga kõnealuseid puid üle vaatamas ning Tallinna Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et puudele raieloa väljastamine ei ole põhjendatud, mistõttu sellest keeldutakse. Pooled vaidlevad selle üle kas olukorras, kus kolmas isik on eelnevalt palunud kostjal maha raiuda vaidlusalaune puu, mis kukkus hageja autole ning avaldanud nõusolekut ise see puu maha raiuda, juhtides kostja tähelepanu asjaolule, et puu võib kukkuda peale autodele, ja kostja, jättes puu maha raiumata ning mitte lubades seda teha ka kolmandal isikul, on kasutusele võtnud kõik mõistlikud ja vajalikud abinõud, et vältida puu kukkumist hageja autole. Kostja väitest, et ümber kukkunud puu, kui kolmanda klassi väärtuspuud, nagu juba iseenesest ei peaks maha raiutama ja selline oli ka Tallinna linna otsus, kes ei andnud raieluba, ei luba kohtul arvata, et kostja on teinud endast kõikoleneva, et hoida ära kahju teise isiku varale, millise kahju tekkimise ohust kolmas isik kostjat hoiatas. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole mitte midagi teinud oma kinnistul asuvate puude hooldamiseks, s.h. puu hooldamiseks, milline kukkus hageja autole. Asjaolu, et kostja arvates olid kolmanda isiku väited kõikvõimalike ohtude realiseerumiseks liialdatud, ei lükka ümber seda, et nn „liialdatud oht“ realiseeruski. Kohtu arvates on mõistlik järeldada, et kui kolmas isik juhtides naaberkinnistu omaniku tähelepanu seal kasvava puu ohtlikkusele ja otsesõnu hoiatades, et see puu võib tugeva tuule korral kukkuda autodele, siis ei ole kostja võtnud kasutusele kõiki abinõusid ohu ärahoidmiseks (sh tugeva tuule korral teiste isikute varale kahju tekitamise ärahoidmiseks), sest realiseeruski kahju, mille toimumise eest kostjat oli hoiatatud. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi, et kostja poleks kahju tekitanud hooletusest, et ta oleks järginud käibes vajalikku hoolt, et mitte tekitada teisele isikule kahju, mille võimalikkusest kostjata hoiatati ja milline kahju realiseeruski.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõiduauto taastamistöödeks kulub 5 219,19 eurot (t.l. 8-38). Seega on hageja tõendanud, et seoses kostja õigusvastase tegevusega hageja omandile on hagejal on tekkinud kahju 5 219,19 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale temal tekkinud kahju 5 219,19 eurot hüvitanud ei ole.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis 5 219,19 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude 5 puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on olnud kahjuhüvitise tasumisega viivituses, hageja ei ole välja toonud tasumisele kuuluvat viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis väljamõistetavalt kahjusummalt hageja nõudel 5 219,19 eurolt
01.11.2018, kuni põhinõude täitmiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 39, 43-64, 66-73, 114-119, 137138), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.