← Eesti

2-20-1823/7

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1823 Tsiviilasi J P hagi K P vastu elati

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  xxx sündinud hageja J P on hageja seadusliku esindaja A P ja kostja K P laps (tlk 4, sünnitunnistus);  hageja esindaja ja kostja lahutasid abielu 2009 aastal, hageja elukohaks jäi kostja (ema) elukoht. Hageja esindaja kohustus kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-07-47343 17.12.2007 kinnitatud kompromissi alusel kostjale tasuma hageja ülalpidamiseks 1800 krooni (115,05 eurot) kuus (tlk 5, määruse p 1);  04.03.2019 leppisid hageja esindaja ja kostja kokku hageja elukoha muutmises selliselt, et hageja elukohaks oli alates 03.03.2019 hageja esindaja (isa) elukoht. Samuti leppisid pooled kokku, et alates elukoha muutmisest ei maksa hageja esindaja enam elatist hageja ülalpidamiseks kostja arveldusarvele vastavalt kohtu poolt kinnitatud kompromissile, vaid kostja kohustub edaspidi tasuma elatisraha hageja esindaja arveldusarvele samadel tingimustel (vt tlk 6-7).  kostja on 03.03.2019 kokkulepet täitnud ning tasunud hagejale igakuiselt elatist 115,05 eurot.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusjärgses miinimummääras alates 03.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9

(15)Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et (
  1. i)vanemate vahel oli lapse ülalpidamisega seonduvalt kokkulepe, (
  2. ii)kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud elatise maksmise ning kulude vahetu kandmise teel (lisaks elukindlustus, taskuraha, möbleeritud tuba kostja elukohas), (iii) lapsega seotud kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata (sh Justiitsministeeriumi uuring, mastaabisääst), (
  3. iv)kostja tervislik ja majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda (palgata puhkus), (
  4. v)hageja kulud on osaliselt kaetud riiklike toetuste arvelt. Kostja on nõus hagejale tasuma elatist kokkulepitud määras - 115,05 eurot kuus. 39. Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta kõik väited, mis puudutava vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses. 40. Kostja on märkinud, et vanemate vahel oli lapse ülalpidamisega seonduvalt kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks 115,05 eurot kuus, mistõttu ei ole hageja õigusi rikutud ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kuivõrd eelviidatud sätte kohaselt ei ole vanematevaheline lapse ülalpidamiskohustuse täitmist reguleeriv kokkulepe takistuseks seadusest tuleneva ülalpidamisnõude esitamiseks, siis tuleb kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata jätta rahuldamata. Kohus saab kokkuleppest tulenevat arvestada nõude rahuldamise ulatuse osas, eelkõige tagasiulatuva elatise nõude korral (mida käesoleval juhul esitatud ei ole). 41. Hageja on kulud ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud lapse kohta on suuremad kui 584 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot). 42. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel lapsi, hageja on kostja ainuke laps. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta on töövõimetu. Psühholoogi soovitusel palgata puhkuse võtmise puhul ei saa kohus eeldada, et kostja on kestvalt või pikemaajaliselt töövõimetu. Seega puuduvad sättes loetletud asjaolud, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 10
(15)Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 43. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Hügieenitarbed (sh isiklikud hügieenivahendid + kodukeemia, majapidamistarbed) Apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms) Jalgpallitrenn Riided ja jalanõud (sh treeningvarustus) Side (sh telefoni järelmaks) TV Kommunaalkulud (1/5 aasta keskmisest kogukulust) Elamispinna kasutuseelis Transport Koolitarbed Lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal) Mööbel Juuksur Meelelahutus (kino, sünnipäevad, SPA jms) KOKKU Kulu suurus (eurot) 100 30 20 75 100 30 15 40 100 20 10 70 € 30 € 12 € 20 € 672 Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Toit Hügieenitarbed (sh isiklikud hügieenivahendid + kodukeemia, majapidamistarbed) Kulu suurus, eurot 100 30 Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vanust, ealisi iseärasusi, elulaadi ja hobisid, leiab kohus on põhjendatud kulu suurus on 20 eurot. 11
(15)Apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms) 20 Jalgpallitrenn Riided ja jalanõud (sh treeningvarustus) 75 75 Side (sh telefoni järelmaks) 20 TV 15 Kommunaalkulud (1/5 aasta keskmisest kogukulust) 40 Elamispinna kasutuseelis 50 Transport 20 Koolitarbed 10 Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Hageja on veenvalt põhistanud, miks kulud on just nii suured. Põhjendatud. Kostja ei vaidle kulule vastu. Kohus leiab, et tavapärasest mõnevõrra suurem kulu on käesoleval juhul põhjendatud. Siiski ei ole kulu põhjendatud hageja poolt esiletoodud ulatuses. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et laps tegeleb aktiivselt spordiga ning riietus vajab regulaarselt uuendamist. Siiski ei vaja garderoob sedavõrd tihti värskendamist, et 1200-eurone aastakulu oleks põhjendatud. Arvestades telefonide ja sidepakettide maksumust, leiab kohus, et põhjendatud kulu summas 20 eurot. Puudub vaidlus, et telefon on vajalik tarbeese. Olukorras, kus hageja on märkinud, et telefoni kui tarbeeseme eluiga ei ole pikk, ei ole põhjendatud osta kallist telefoni. Sidepakettide hinnad on alla 10 euro kuus. Põhjendatud. Kohus arvestab siinjuures hageja põhistustega, mille kohaselt on ülejäänud pereliikmetest erinevate vaatamiseelistuste tõttu oma toas eraldi televiisor eraldi vaatajakaardi ja kuutasuga. Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust, hageja elukohaks oleva eramu igakuist keskmist kogukulu ca 200 eurot, leiab kohus, et kulu ei ole ülemäärane. Tegemist on tavapärase kuluga, mille sarnast võib ette tulla ka linnakorteris elades. Hageja on õigesti märkinud, et kasutuseelist on võimalik vajaliku kuluna arvestada, kuid hageja ei ole esile toonud, kuidas kasutuseelis just sedavõrd suur on. Hageja ei ole esile toonud, kui suur on hageja elukohale sarnaste eramute hind üüriturul. Siiski on üldteada, et lapse vältimatuks kuluks on elamispind. Kohus loeb kasutuseelise hinnanguliseks väärtuseks 50 eurot. Puudub vaidlus, et hageja ei ela Tallinnas, mistõttu viited tasuta ühistranspordile ei ole asjakohased. Kulu on nimetatud ulatuses põhjendatud. Kulu on põhjendatud, arvestades tavapäraselt vajaminevaid koolitarbeid ja nende kogust ning maksumust. 12
(15)Lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal) 70 Mööbel 0 Juuksur 12 Meelelahutus (kino, sünnipäevad, SPA jms) 20 Kokku: 557 Vaatamata sellele, et hageja saab süüa koolis tasuta lõunasööki, ei saa eeldada, et sellest piisab kogu päevaks, eriti olukorras, kus hagejal tuleb pärast kooli minna trenni. Nagu kohus ülal mainis, tegeleb hageja intensiivselt spordiga, mistõttu piisav ja täisväärtuslik toitumine on tähtsal kohal. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendamatu ning juba kaetud eramust saadavate kasutuseelistega. On tavapärane, et meesterahvas käib juuksuris kord kuus ning 12 eurot ühe lõikuse maksumusena ei ole erakordselt suur või tavapäratu. Arvestades meelelahutusteenuste hindasid, on kulu suurus põhjendatud.
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 557 eurot kuus. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 278,50 eurot kuus (557 / 2).
  2. Kostja viited Justiitsministeeriumi uuringule ei ole asjakohased. Nimetatud uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi lapse vältimatult vajalike kulude kohta, arvestades sealjuures lapse isikust ja elulaadist tulenevaid erisusi. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära.
  3. Kostja viited mastaabisäästule ei ole samuti asjakohased. Hageja on 16-aastane noormees. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et teised pere lapsed on 8-aastane tüdruk ja 9aastane poiss. Sedavõrd erinevas vanuses ja erinevast soost laste puhul ei ole kohtu hinnangul mastaabisäästu tekkimine võimalik. Kostja ei ole ka esile toonud, milliste kuluartiklite näol ning kuidas väidetav mastaabisääst tekkida võiks.
  4. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Seega leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks. 13
(15)
  1. Kostja märgib, et veedab samuti hagejaga aega ning teeb temale vahetult kulutusi. Hagejal on kostja juures möbleeritud tuba. Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, mil määral (s.o nt mitu päeva kuus) hageja kostja vahetul ülalpidamisel on, samuti ei ole kostja kohtuni toonud ega tõendanud, milliseid kulutusi ta nimetatud perioodil vahetult kannab. Hageja on möönnud, et veedab kostjaga aega, kuid teeb seda niivõrd vähe, et seda pole võimalik elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus leiab seega, et kostja viited tuleb jätta tähelepanuta.
  2. Kostja märgib, et annab hagejale otse taskuraha. Hageja möönab, et kostja on andnud hagejale taskuraha mõnel korral, ebakorrapäraselt ja ebaühtlastes summades. Siiski ei ole kostja tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt antakse hagejale ülalpidamist taskuraha andmisega otse hagejale. Sellisel juhul ei ole isal kui last kasvataval vanemal võimalik nimetatud raha arvelt kanda ja planeerida lapsega seotud vältimatuid kulusid.
  3. Kostja märgib, et teeb hageja kasuks elukindlustusmakseid. Kohus leiab, et nimetatu puhul ei ole tegemist hagejale ülalpidamise andmisega. Nimetatud hoiuse kasutamiseks avaneb võimalus alles pärast seda, kui hageja saab täisealiseks. Selle arvelt ei ole võimalik regulaarselt kanda hageja igapäevaseid vältimatuid kulusid. Seega tuleb vastavad väited jätta tähelepanuta.
  4. Kostja on esile toonud, et tal puudub sissetulek, kuna on psühholoogi soovitusel palgata puhkusel. Kohus on juba ülal märkinud, et kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund pärsiks tema töövõimet. Kostja on seega tööealine ning- võimeline. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus siiski märgib, et kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagejat nõutavas määras ülal pidada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks asuda sisuliselt ja detailselt kostja majanduslikku seisukorda analüüsima. Kohus eeldab, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses miinimummääras ülalpidamist anda.
  5. Arvestades eelkõige hageja põhjendatud ja vajalike kulude suurust (s.o 557 eurot kuus), rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 03.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 278,50 eurot.
  6. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab taotluse ning märgib otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda jooksva kuu

  1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A P arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is selgitusega “J P elatis“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 14

(15)Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 55.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot (292 x 9). Menetluskulude jaotus 56.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 57.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 58. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Ka toimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.