← Eesti

3-20-1388/8

Obsah (8)§ 108§ 37§ 133§ 2§ 121§ 207§ 120§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 18.03.2021, Tartu 3-20-1388 Haldusasi Sergei Kuklini kaebus N

) § 121 lg 2 p 21 alusel ning jättis menetluskulud kaebaja kanda (

§ 108lg 4, § 104 lg 5 p 2).

8. Halduskohus märkis kaebuse nõudeid puudutavas osas, et järelevalvemenetluse lõpetamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming (haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1). Praeguses vaidluses on kohaseks nõudeks kohustamisnõue riikliku järelevalvemenetluse jätkamiseks (

§ 37lg 2 p 2; RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 10).

9. Kortermaja keldriruumid kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ega kuulu kaebaja eriomandi esemesse (KrtS § 4 lg 4). Kaebaja ei osutanud, et tal oleks keldriruumi kasutamine takistatud. Asjaolu, et kaebajal ei ole keldris asuvas ruumis kasutamiseks seintega keldriboksi, võib küll riivata tema õigust omandi kaitsele, kuid tegemist on väheintensiivse riivega. Korteriühistu pakkus korteriomanikele võimalust bokside taastamiseks enda kulul. Halduskohtu hinnangul ei ületa keldriboksi seinte taastamise kulu 1000 eurot, millise summa ulatuses õiguste riivet tuleb lugeda

§ 133

lg 1 kohaselt varaliselt hinnatava hüve puhul väheintensiivseks (RKHKm 01.11.2018, 3-18-763, p 9). 2

  1. Kohustamisnõude rahuldamine oleks ka ebatõenäoline. Ehitusõiguse kontekstis on tegemist korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde. Keldribokside vaheseinte puudumine ja seda juba 6 aasta vältel, ei ole olukord, mis vajaks riiklikku sekkumist. Kaebaja ei viita ühelegi võimalikule ohtlikule tagajärjele ega väida, et demonteeritud vaheseinte näol oleks tegemist kandekonstruktsioonidega EhS § 4 lg 3 p 2 tähenduses. Korteriomanikele ühiselt kuuluvate ruumide kasutamiskord ja võimalike vaheseinte ehitus tuleb otsustada korteriomanike kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Määruskaebuse esitaja esitas 17.12.2020 määruskaebuse, milles palub halduskohtu 01.12.
  3. a määrus tühistada täies mahus, kaebus ringkonnakohtu määrusega menetlusse võtta ja saata asi halduskohtule sisuliseks arutamiseks.
  4. Halduskohus rikkus

§ 2lg-tes 1 ja 2 toodud halduskohtumenetluse põhimõtteid.

Kohus eiras kaebaja tahteavaldusi, mis on suunatud rikutud õiguste kaitseks kohtueelses ja kohtumenetluses. Nelja kuu jooksul kaebuse esitamisest kohus ei teinud ühtegi menetlustoimingut, mis viis selleni, et kogu selle ajavahemiku kestel kaebaja õigused ei olnud kaitstud. 13.

§ 121lg 2 p 2¹ kohaldamine on põhjendamatu.

Kohus andis ebaobjektiivse hinnangu kaebaja riivatud õiguse tähendusele, samuti kaebuse sisulise läbivaatamise perspektiivile. Keldriruumi omamise võimaluse puudumist korterelamus ei saa lugeda väheintensiivseks õiguse rikkumiseks. Vale on kohtu seisukoht, et tuleb kohaldada

§ 133lg-t 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse sisuliselt (II). I 15.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Kaebaja palub määruskaebuses halduskohtu 01.12.
  2. a määrus tühistada täies mahus, kaebus ringkonnakohtu määrusega menetlusse võtta ja saata asi halduskohtule sisuliseks arutamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtul puudub määruskaebemenetluse raames pädevus võtta kaebust menetlusse.

§ 120

järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 01.12.

  1. a määruse tühistamist täies ulatuses ja asja saatmist halduskohtule läbivaatamiseks. 3
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.12.
  3. a määruse peale

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

II 18. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, sest kaebuse rahuldamist tuleb pidada ebatõenäoliseks ja sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 19. Määruskaebuse esitaja väitel rikkus halduskohus

§ 2

lg-s 1 toodud halduskohtumenetluse põhimõtet, kuna põhjendamatult kohaldas

§ 121

lg 2 p-s 2¹ ette nähtud alust kaebuse tagastamiseks.

§ 2

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Seega ettevalmistavas menetluses tuleb halduskohtul muuhulgas kontrollida, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks. Kaebuse tagastamise aluste puudumisel võtab kohus asja menetlusse.

§ 121lg-s 2 toodud aluste korral on kohtule jäetud diskretsiooniruum.

Seega on kohtul õigus otsustada, kas kaebuse tagastamine on põhjendatud. Kaebuse tagamise kohta otsustuse tegemise korral ei saa halduskohtule ette heita

§ 2lg 1 rikkumist.

Seega on määruskaebuse esitaja etteheide asjakohatu. 20. Määruskaebuse esitaja väitel rikkus halduskohus

§ 2lg-s 2 toodud halduskohtumenetluse põhimõtet.

Määruskaebuse esitaja rõhutab mõistliku aja jooksul haldusasja lahendamist ning märgib, et nelja kuu jooksul kaebuse esitamisest kohus ei teinud ühtegi menetlustoimingut, mis viis selleni, et kogu selle ajavahemiku kestel kaebaja õigused ei olnud kaitstud.

§ 2

lg 2 kohaselt haldusasja peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Mõistliku menetlusaja pikkust ei ole seaduses sätestatud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt saabus kaebus halduskohtusse 23.07.

  1. Halduskohus saatis vaid veidi enam kui kahe kuu pärast, s.o 12.10.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile kohtunõude (tl 13), millele vastus koos mitmete lisadega saabus halduskohtusse 19.10.2020 (15-16p). Seejärel halduskohus tegi käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud määruse. Eeltoodust ringkonnakohtule ei nähtu halduskohtu poolt menetluse põhjendamatut venitamist. Ringkonnakohtule jääb ka arusaamatuks määruskaebuse esitaja väide, et kaebaja õigused ei olnud kaitstud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega on määruskaebuse esitaja eeltoodud etteheited põhjendamatud.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul sedastas halduskohus määruses õigesti, et kortermaja keldriruumid kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ega kuulu kaebaja eriomandi esemesse (KrtS § 4 lg 4). Halduskohus tõdes, et kaebaja ei ole osutanud sellele, et tal oleks keldrikorrusel asuva keldriruumi kasutamine takistatud. Halduskohtu väite õigsust ei ole määruskaebuse esitaja kahtluse alla seadnud. Määruskaebuse esitaja väitel ei saa keldriruumi omamise võimaluse puudumist korterelamus lugeda väheintensiivseks riiveks. Ringkonnakohus ei 4 nõustu määruskaebuse esitajaga. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et tegemist on väheintensiivse riivega, silmas pidades, et korteriühistu on pakkunud korteriomanikele võimalust bokside taastamiseks enda kulul ning keldriboksi seinte taastamise kulu ei ületa 1000 eurot, millise summa ulatuses õiguste riivet tuleb lugeda

§ 133lg 1 kohaselt varaliselt hinnatava hüve puhul väheintensiivseks.

Halduskohus viitab määruses ka asjakohasele kohtupraktikale. Halduskohus ka selgitas määruses asjakohaselt kaebajale, et korteriomanikele ühiselt kuuluvate ruumide kasutamiskord ja võimalike vaheseinte ehitus tuleb otsustada korteriomanike kokkuleppel ning selle mittesaavutamise korral on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega maakohtusse (TsMS § 613 lg 2). 22. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.12.2020. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.