Obsah (11)

§ 2§ 187§ 188§ 24§ 151§ 121§ 155§ 200§ 104§ 108§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 113 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kaebaja pankrot kuulutati välja 31.08.

1. Pankrotihaldur ei andnud 14.01.
2. a vastuses nõusolekut menetlusega seotud kulude kandmiseks või esindajal vastavate kulude tekitamiseks. Menetlusabi taotluses märgitu kohaselt ei ole juhatuse liikmel võimalik riigilõivu tasuda, sest tal puudub viimasel neljal kuul sissetulek ja tema pangakonto on täitemenetlustes arestitud. Kuigi juhatuse liige ei ole menetlusabi taotlusele lisanud tõendeid enda maksevõimetuse kohta, siis silmas pidades asjaolu, et seoses äriühingu pankroti väljakuulutamisega enne halduskohtu poolt otsuse tegemist ei olnud halduskohtul pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse 3 lahendamiseks ja arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, ei nõua ringkonnakohus menetlusabi taotluse täiendamist. Ringkonnakohus eeldab, et nii kaebajal kui ka juhatuse liikmel puuduvad võimalused riigilõivu tasumiseks. Seetõttu ringkonnakohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu 750 euro tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel. 16.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu leiab, et arvestades apellatsioonkaebuses märgitut, ei vaidlusta kaebaja Tartu Halduskohtu 30.10.

1. a otsust kaebuse rahuldamata jätmise osas seonduvalt nõudega kaebaja poolt 04.09.2018 (s.o eriarvamus kontrollaktile) ja 13.09.2018 (s.o eriarvamuse täiendus) esitatud taotluste menetlemisel MTA viivituse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ülejäänud osas halduskohtu otsuse vaidlustamine seondub MTA 05.11.
2. a maksuotsuse tühistamise nõudega.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid apellatsioonkaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus

§ 187lg 1 alusel kaebaja apellatsioonkaebuse vaidlustatud ulatuses menetlusse.

18. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt vastust apellatsioonkaebusele (

§ 188

lg 1 p 1), silmas pidades, et halduskohtul ei olnud pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse lahendamiseks ja arvestades menetlusökonoomia põhimõtet. II 19. Kaebuse menetlemise ajal halduskohtus sätestas PankrS § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Kohtupraktikas on sedastatud, et seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue muutub sissenõutavaks. Ka PankrS § 44 lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, s.t ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite järgi (RKÜKm 13.12.2005, 3-3-1-39-05, p 15). Tulenevalt alates 01.01.2004 kehtivast pankrotiseadusest tuleb maksuhalduril esitada maksukohustusest tulenev nõue pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajana pankrotimenetluses. PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist

§ 24

lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse (RKHKm 07.03.2007, 3-3-1-88-06, p-d 13 ja 15; RKHKm 06.06.2011, 3-3-1-34-11, p-d 11 ja 13). Kui pankroti väljakuulutamise ajaks on halduskohus otsuse teinud, siis tuleb kohtumenetlust haldusasjas jätkata (RKHKm 11.06.2014, 3-3-1-35-14, p 11). PankrS § 4 lg 1 kohaselt pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. 20. Eelviidatud

§ 24

lg 1 p 1 sisaldus kuni 31.12.2011 kehtinud

-is, sätestades, et halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Analoogilise sisuga säte sisaldub ka alates 01.01.2012 kehtivas

-is, sätestades § 121 lg 1 p-s 1, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et kaebuse tagastamine otsustatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, läbi vaatamata jätmine pärast asja menetlusse võtmist.

§ 121

lg-s 1 4 nimetatud aluste näol on tegemist puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 431-432).

§ 155

lg 3 lause 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. 21.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

1. Kaebaja pankroti kuulutas välja Viru Maakohus 31.08.
2. a määrusega. Halduskohus tegi otsuse 30.10.
3. Seega käesolevas haldusasjas ei olnud halduskohus kaebaja pankroti väljakuulutamise ajaks veel otsust teinud. Siiski lahendas halduskohus kaebuse sisuliselt, jättes tähelepanuta, et kohtul ei olnud enam pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse lahendamiseks seonduvalt maksuotsusega. Kuigi menetlusosalised ei ole halduskohtus ega kaebaja ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu pädevust, tuleb ringkonnakohtul eeltoodud asjaolu arvesse võtta, juhindudes ülalviidatud kohtupraktikas antud seisukohtadest. Kohtupraktikas ei ole peetud menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes võimalikuks jätta jõusse halduskohtu otsust (RKHKm 06.06.2011, 3-3-1-34-11, p 12).
4. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30.10.
5. a otsuse vaidlustatud ulatuses ja jätab vastavas osas kaebaja kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel koostoimes § 200 p-ga 5.

24. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse tühistamis- ja tuvastamisnõuetes, millest tühistamisnõude esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv oli 750 eurot (RLS § 60 lg 4) ja tuvastamisnõude puhul oli riigilõiv 15 eurot (RLS § 60 lg 1), mistõttu nõudis halduskohus riigilõivu tühistamisnõudest lähtudes, sest selle esitamisel on ette nähtud suurem riigilõiv (

§ 104lg 1 ls 2).

Kaebaja tasus riigilõivu kaebuse esitamisel 750 eurot.

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

Käesolevas haldusasjas ilmnes, et halduskohus sai otsuse teha üksnes tuvastamisnõude (s.o vastustaja tegevusetuse (viivitas 04.09.

1. a ja 13.09.
2. a taotluste menetlemisel) õigusvastasuse kindlakstegemiseks) osas, mille osas halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Selles osas ei ole kaebaja halduskohtu otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Tuvastamisnõude puhul tulnuks tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega jääb esimese astme kohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebaja enda kanda (

§ 108lg 1).

Eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et käesoleval juhul on tegemist kaebuse läbi vaatamata jätmisega

§ 151

lg 1 p 1 alusel, tuleb käesoleva määruse jõustumisel tagastada halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 735 eurot (

§ 104lg 5 p 3).

Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 104

lg 8¹ kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 25.

§ 118

lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 750 eurot) Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5