← Eesti

2-20-112315/10

Obsah (8)§ 142§ 448§ 632§ 407§ 444§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 22. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja, li

§ 142lg 2, § 415).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. XX.XX.XXXX sõlmisid pooled täiendava laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 498 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. Kokku on kostja enda kontole saanud laenu summas 998 eurot. Kostja on tagastanud laenu 561,84 eurot, mille hageja arvestab käesoleval juhul täielikult põhivõlgnevuse katteks. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud üles 05.05.2019. BB Finance OÜ loovutas 31.05.2019 kostja vastu nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 436,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 47,54 eurot. Viivised alates 15.09.2020 kuni põhinõude summas 436,18 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud 360 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub

§ 407

lg 1 kohaselt, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtaja jooksul hagile, täies ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 17.09.2020 määrusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja edastas kostjale hagimaterjalid ning kohustas hagile vastama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale edastatud e-posti aadressil XXX, kostja kinnitas 21.12.2020 dokumentide kättesaamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi tagaseljaotsusega.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 485 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning õigusabikulu 360 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 2 tunni ulatuses, s.o summas 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 365 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.