lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades raskeimat karistust, ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2016 ja seeläbi arvati Dagge Ratuti karistuse kandmise algust alates 14.04.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Dagge Ratut temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 11 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt on süüdlane vabanemise korral kindla elukohata. Vangla iseloomustusest nähtub, et vestlustes on D.Ratut öelnud, et peale vabanemist läheb elama Xxx Vabariiki, kus talle tema vennad garanteerivad toetatud eluaseme ja töökoha. Majutus-ja tugiisikuteenust ei ole soovinud. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks ja tahaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Dagge Ratut tuleb jätta temale Pärnu Maakohtu 29.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11561 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.