2-20-12596/2

Tsiviilasi nr 2-20-12596 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavaks

1. september
2. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasi L. S. ja I. S. hagi H. H. , M. H. , M. H. , E. H. ja E. H. vastu tuvastusnõudes Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende Hagejad: esindajad  L. S. (isikukood XXX)  I. S. (isikukood XXXX) Hagejate esindaja: vandeadvokaat T. L. Kostjad:  H. H. (isikukood XXX)  M. H. (isikukood XXX)  M. H. (isikukood XXX)  E. H. (isikukood XXX)  E. H. (isikukood XXX, seaduslik esindaja E. H. ) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Keelduda menetlusse võtmast L. S. ja I. S. hagi H. H. , M. H. , M. H. , E. H. ja E. H. vastu tuvastusnõudes.
4. Tagastada hagi ja selle lisad hagejatele. Kuna hagi ja lisad on esitataud elektrooniliselt, lugeda need tagastatuks käesoleva määruse kättetoimetamisel.
5. Toimetada määrus kätte hagejate esindajale.
6. Kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ning kulude kindlaksmääramist ei saa ka hiljem nõuda.
7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtu seisukoht
8. L. S. ja I. S. esitasid kohtusse hagi H. H. , M. H. , M. H. , E. H. ja E. H. vastu tuvastusnõudes. Hagejad soovivad tuvastada, et L. S. i, I. S. i, E. H., M. H. i, H. H. i ja M. H. i vahel
9. mail
10. a sõlmitud leping pealkirjaga „Kaasomanike kokkulepe kinnisasja valdamise ja kasutamise kohta ning kaasomandi osalise lõpetamise kokkulepe ja kinnistamisavaldus“ on kehtiv ning see ei muutu tühiseks E. H. täisealiseks saamisel.
11. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele ja kostjatele kaasomanikena kinnisasi asukohaga XXX. E. H. on talle kuuluva kaasomandi osa suhtes eelpärija ning selle järelpärijaks on alaealine E. H., kes saab pärijaks täisealiseks saamisel.
12. mail
13. a sõlmisid kaasomanikud lepingu: kaasomanike kokkulepe kinnisasja valdamise ja kasutamise kohta ning kaasomandi osalise lõpetamise kokkulepe ja kinnistamisavaldus. Lepingu punktis 3.1 selgitas notar pooltele, et sõlmitud lepingu tagajärjed mõjutavad järelpärija õigusi, mistõttu järelpärimise tingimuse saabumisel, milleks on E. H. saamine täisealiseks, võivad notariaalaktis sõlmitud kokkulepped olla tühised. Vastavalt soovitas notar E. H.l pöörduda kohtusse järelpärija E. H. nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Samas punktis sisaldub kokkulepe, et leping sõlmitakse edasilükkava tingimusega selliselt, et see jõustub „pärast nõuetekohase jõustunud kohtu nõusoleku notarile esitamist“. E. H. pöördus vastavalt kohtu poole avaldusega alaealise E. H. nimel tehingu tegemiseks, kuid Tartu Maakohus tegi XX.XX.XXXX. a määruse tsiviilasjas nr XXX, millega jättis avalduse menetlusse võtmata. Kohtu hinnangul on kinnistu omanik täisealine piiramata teovõimega eelpärija ning ta saab teha tehingu ilma kohtu nõusolekuta. Maakohtu määrus on jõustunud. Selleks, et tagada
14. mai
15. a lepingu kehtivus, esitavad hagejad käesolevaga tuvastusnõude, et kohus tuvastaks, et leping on kehtiv ning see ei piira ega välista järelpärija õigusi.
16. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et praegusel juhul on hagi esitatud sellise eesmärgi saavutamiseks, mille saavutamiseks riik ei peaks andma õiguskaitset. Hagist nähtub, et hagejad soovivad tuvastada, et
17. mail
18. a sõlmitud leping on kehtiv ning see ei muutu tühiseks E. H. täisealiseks saamisel. Sisuliselt soovivad hagejad sellega välistada järelpärija E. H. l tema seadusest tuleneva õiguse kasutamise.
19. Pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 1 kohaselt võib eelpärija käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Järelpärimise tingimuse saabumisel tehingu heaks kiitmine või mitte heaks kiitmine on järelpärija E. H. seadusest tulenev õigus. Hagi esitamisega soovitakse etteulatuvalt välistada E. H. l oma seadusest tuleneva õiguse kasutamine. Sellisel eesmärgil ei peaks riik andma õiguskaitset ning kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldust menetlusse võtmast. Kui
20. mail
21. a sõlmitud leping pealkirjaga „Kaasomanike kokkulepe kinnisasja valdamise ja kasutamise kohta ning kaasomandi osalise lõpetamise kokkulepe ja kinnistamisavaldus“ ei jõustu, kuna lepingus märgitud edasilükkav tingimus jääb saabumata, on kinnistu kaasomanikel võimalik sõlmida uus leping ilma sellise tingimuseta. Kohus selgitab, et eelpärija E. H. on praegu õigustatud käsutustehingu tegemiseks, sh ka kinnistu 2 kasutuskorra kokkuleppimiseks ja korteriomandite seadmiseks. Küll aga peavad tehingu ülejäänud pooled arvestama võimalusega, et järelpärimise tingimuse saabumisel võib tehing osutuda tühiseks, kui järelpärija järelpärimise tingimuse saabumisel tehingut heaks ei kiida ning tehing järelpärija õigusi piirab. Tehing on tegemise ajal kehtiv ning tehingu tühisusele saab järelpärija (kui ta seda soovib) tugineda alles pärimiseks vajaliku tingimuse saabumisel.
22. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
23. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 ja lg 3-5 kohaselt hagejate kanda. Kuna kostjad ei ole kohtumenetluses osalenud, ei saa neil hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla. Eelnevast tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3