Obsah (8)

§ 424§ 68§ 73§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse 25. märts 2021, Võru kohtumaja tegemise aeg ja koht Kriminaalasja 1-21-1796 (21261000063) number Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi M

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav Sulev Vernik isikukood: 36106066529; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;; töötu; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 25.06.2018. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 2 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 25.08.

1. tõkendit pole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Sulev Vernik

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 74lg 2 alusel määrata, et Sulev Vernikul tuleb kohe ära kanda 2 kuud vangistust.

1. Kohustada Sulev Vernikut ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sulev Verniku vanglasse saabumise aeg. 1
2. Jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Sulev Vernik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Sulev Vernik peab: 4.

1. elama aadressil Suuremaja krt 11, Kraavi küla, Antsla vald, Võru maakond; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Sulev Vernikut osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 6.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.

märtsist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 7. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui Sulev Vernik asub kandma käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Sulev Vernik vabaneb selle karistuse kandmiselt. 8.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Sulev Vernikult ära sõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest. 9.

§ 55lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 10. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Sulev Vernikult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu 115,20 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1005,20 eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Sulev Vernikul tasuda menetluskulud kokku 1005,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 83,77 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb tasuda 83,73 eurot. 2 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde CD plaat Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Sulev Vernikut süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 25.06.2018.

a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult 07.01.2021 kella 11:20 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Kraavi külas Antsla-Vaabina maanteel mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimisnumbriga 841 BSD, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 3,52 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani S. Vernik toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Sulev Vernik ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. S. Vernik tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmise algusaega arvata alates S. Verniku vanglasse saabumisest. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust jätta

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui S.

Vernik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.

Vernikult ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Mõista S. Vernikult välja riigieelarve tuludesse joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsjatasu 115,20 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1005,20 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S. Vernik tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud on joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu 115,20 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada S. Vernikul menetluskulud kogusummas 1005,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on asitõendiks CD plaat Häirekeskusele tehtud kõnesalvestisega. Kuna CD plaadil on kuriteo toimepanemisele viitavat informatsiooni, tuleb see jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 4