Obsah (8)

§ 3401§ 667§ 371§ 75§ 372§ 69§ 70§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. märts 2021 Tsiviilasja number 2-20-141525 Tsiviilasi Osaü

) § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hagiavaldus on esitatud puudustega, hageja ei kõrvaldanud kohtu

1. veebruari
2. a määruses toodud puuduseid. Kuivõrd hageja ei ole kohtualluvuse valikut põhistanud, leidis maakohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. MÄÄRUSKAEBUS
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, võtta hagi menetlusse ning jätta menetluskulud kostja kanda. 2 Määruskaebuse kohaselt on hageja hagiavalduses selgitanud oma nõude kujunemist ning toonud välja andmed kostja enda poolt esitatud elukoha kohta laenulepingu sõlmimisel. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Eesti Vabariigis. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus lähtuda ainuüksi kostja tütre selgitustest. Maakohus ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 alusel põhjusel, et hageja ei ole hagis olevaid puudusi kõrvaldanud.

§ 3401

lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks, vastav alus peab olema seaduses välja toodud (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole

§ 371lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid tuvastanud.

5. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtul ka kohustus teha mõistlikud jõupingutused kostja elukoha teadasaamiseks. Kohtul on võimalik koguda kostja kohta andmeid erinevatest registritest, sh Politsei- ja Piirivalveametilt, äriregistrist, kinnistusraamatust, liiklusregistrist, täitemenetluse registrist jms. Samuti võib kohus

§ 372

lg 3 järgi vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sellisel juhul on võimalik kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, siis võib Eesti kohtu alluvus tuleneda rahvusvahelise õiguse normidest. Kohtualluvus on

§ 69

lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

§ 70

lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. detsembri
2. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Arvestada tuleb, et Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud.
3. Hageja on palunud määruskaebuses võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse lahendamisel teha ei saa. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 3 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja 4 Triin Uusen-Nacke