Obsah (10)

§ 381§ 235§ 378§ 654§ 659§ 377§ 388§ 216§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-18360 Tsiviilasi Allan Aasi hagi Olari Köögi vastu võlgnevu

) § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb

§ 381lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada.

Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (

§ 235

).

§ 378

lg 1 sätestab hagi tagamise abinõud.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363 lg 2).

§ 378

lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõudega hagi. Hageja palus seada kostjale kuuluvale mõttelisele osale kinnistust kohtulik hüpoteek summas 63 165 eurot 46 senti. Kohus leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Kohus nõustus hagejaga, et antud juhul on põhjust arvata, et hageja nõude rahuldamine eeldatava positiivse otsuse korral võib olla raskendatud või isegi võimatu. Hageja nõudeks on piisavalt suur summa. Hageja poolt esitatud andmetel on kostja hoidunud kohustuste täitmisest kõrvale, tal puuduvad nii töökoht kui ka rahalised vahendid, kostjal on teadaolevalt võlgnevus Swedbank AS-i ees. Kostja on juba seadnud talle kuuluvale kinnistule hüpoteegi AS-i Swedbank kasuks. Kõik need asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kohus märkis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on kostjat vähem koormav abinõu, mis ei kahjusta ülemäära tema õigusi. Maakohus märkis, et kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks peab hageja ise esitama käesoleva kohtumääruse registripidajale. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist hüpoteegisumma osas, märkides, et hüpoteek tuleb seada summas 7334 eurot 21 senti. Kostja esitas taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A.. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa hüpoteeki seada kaasomandi osale, sest kaasomanik ei ole kasutuskorda kindlaks määranud ning teise kaasomaniku õigusi ei saa rikkuda. Maakohus ei ole küsinud kinnisasja teise kaasomaniku nõusolekut. Hageja on esitanud valeandmeid võlgnevuse suuruse kohta. Kostja on tasunud võlgnevusest hagejale 39 312 eurot. Võlgnevuse suurus on 7258 eurot ja viivis 76 eurot 21 senti, mida kostja ka tunnistab. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud valeandmete põhjal on ¾ kaasomandile seatud hüpoteek kordades suurem kui on tegelik laenukohustus. Kostja töötab OÜ-s X.
2. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A.. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (

§ 654

lg 6 ja

§ 659). 6.

Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kostja määruskaebus on vastuoluline. Määruskaebuses on palutud tühistada maakohtu vaidlustatud määruse p 2 osas, milles on märgitud hüpoteegi summaks 63 165 eurot 65 senti ning märkida hüpoteegi summaks 7334 eurot 21 senti, s.o määruskaebuses ei ole vaidlustatud hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist. Samas aga määruskaebuse põhjendustes tugineb kostja väitele, et kohtulikku hüpoteeki ei saanud kinnisasja mõttelisele osale üldse seada, sest sellega piiratakse teise kaasomaniku õigusi. 7.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka kinnisasjale hüpoteegi seadmine. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja praegusel juhul põhistanud, et kostja majandusliku seisundi tõttu on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha see võimatuks. Hageja poolt esitatud andmete kohaselt on kostja hoidunud kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kostjal puudub muu registreeritav vara, sh kinnisvara. Kostja on määruskaebuses märkinud, et ta töötab OÜ-s X, kuid arvestades hagiavalduses nõutavat võlgnevuse suurust, ei pruugi nõude täitmine igakuise sissetuleku arvelt olla võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja rahalise nõude puhul täidetud

§ 377

lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud või võimatu. Ringkonnakohus märgib, et usutav peab olema võimalus, et kohtuotsuse täitmine tulevikus on raskendatud, mitte aga see, et tajutav oht lahendi täitmisele kindlasti realiseerub.

1. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hüpoteeki ei saa seada kaasomandi osale. Ringkonnakohus märgib, et kinnisasja kaasomandi puhul võib hüpoteek olla seatud nii kaasomandis olevale kinnisasjale tervikuna kui ka kaasomandi osale. AÕS § 325 lg 2 kohaselt võib kinnisasja mõttelist osa hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et elamumaa X omanikud on ¼ osas kaasomandist A.A. ja ¾ osas kaasomandist Olari Köök. Eeltoodust tuleneb, et kostjale kuulub ¾ kaasomandist, mida saab AÕS § 325 lg 2 kohaselt kohtuliku hüpoteegiga koormata. 8.2.

§ 388

lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa, mis kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse. Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 640-eurose põhinõude puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegi summana on hageja märkinud 63 165 eurot 46 senti. Kostja leiab määruskaebuses, et kohtulik hüpoteek tuleb seada summas 7334 eurot 21 senti, sest täpselt nii palju on kostja hagejale tegelikult võlgu. 4 Ringkonnakohus märgib, et kohus saab hagis ja tagamise avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise tuvastada ja hagi rahuldamise üle (sh selle üle, kas ja kui palju on kostja hagejale võlgu) otsustada alles asja sisulisel lahendamisel ning ringkonnakohus ei saa hagi tagamisel hakata tuvastama seda, kas ja kui palju on kostja hagejale võlgu. Vastav küsimus kuulub lahendamisele asja sisulisel arutamisel. Maakohus on põhjendatult taganud hagi 63 165 euro 46 sendi ulatuses. 9. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 10. Kostja taotlus kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A. tuleb jätta rahuldamata. 10.1.

§ 216

lg 1 kohaselt pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Tulenevalt

§ 216

lg-st 1 võib pool taotleda kolmanda isiku kaasamist menetlusse seaduses sätestatud aluste olemasolu korral. Antud juhul on kostja taotlenud kolmanda isiku kaasamist menetlusse seetõttu, et hagi tagamine võib kostja arvates rikkuda kolmanda isiku õigusi. Kuna AÕS § 325 lg 2 annab võimaluse koormata hüpoteegiga kinnisasja mõttelist osa, kui see on kaasomaniku osa, siis ei ole kaasomandi osa koormamiseks vajalik teise kaasomaniku nõusolekut ning kostja vastupidine seisukoht on alusetu. Lisaks sellele, et hagi tagamine ei saa rikkuda kolmanda isiku õigusi, ei ole kostja nimetanud ühtki

§ 216lg-s 1 nimetatud alust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et ei saa taotleda kolmanda isiku kaasamist ainult hagi tagamise menetlusse. Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks menetlusse tähendab seda, et kolmas isik kaasatakse tsiviilasja menetlusse siis, kui kohtuvaidluse lahendamise korral poole (antud juhul kostja) kahjuks võib ta kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või tal on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu. Antud juhul ei ole kostja kolmanda isiku kaasamisel eeltoodule tuginenud. 10.2. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et kui tema arvates esinevad seaduses sätestatud alused kolmanda isiku kaasamiseks, siis tuleb tal esitada maakohtule kolmanda isiku kaasamise avaldus, mis vastab

§ 216lg-le 2.

11.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on tagatava hagi hind alla 100 000 euro, ei saa käesoleva hagi tagamise määruse peale määruskaebust Riigikohtule esitada.

§ 216

lg 6 alusel võib määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasamata jätab, esitada määruskaebuse. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Resolutsioon Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2021 vigade parandamise määrusest: RESOLUTSIOON

1. Parandada tsiviilasjas nr 2-20-18360 Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi 2021 määruse lahtris „Vaidlustatud kohtulahend“ ja resolutsiooni p-is 1 esinev ilme ebatäpsus maakohtu nimes.
3. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi 2021 määruse lahtris „Vaidlustatud kohtulahend“ ja resolutsiooni p-s 1 õigeks maakohtuks Viru Maakohus. 6