KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15434 Tsiviilasi M Ga hagi S G vastu elatise nõudes Hagi hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M Ga (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: A Ga (isikukood xxx, elukoht x, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: I Bušujeva (e-post: jurist@sakfond.
- ee)Kostja: S G (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Krista Paal (e-post: krista.paal@juristideliit.
- ee)09.02.2021 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista välja S G`lt elatis alaealise lapse M Ga ülalpidamiseks summas 219,37 eurot (kakssada üheksateist eurot ja 37 senti) kuus alates 21.10.2020 kuni M Ga täisealiseks saamiseni, so 27.08.2033.a. 3. Elatis tuleb tasuda A Ga arveldusarvele selgitusega „elatis M Ga“. 4. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 1. 21.10.2020 esitas M Ga hagi S G vastu elatise nõudes. Alates juulikuust 2020.a. elab hageja emaga ja on ema ülalpidamisel. Hageja põhjenduste kohaselt kostja ei täida nõuetekohaselt lapse ülalpidamise kohustust. 20.11.2020 esitatud vastuses toob hageja välja enda igakuised püsikulud alljärgnevalt: 1) Korterikulud 200 eurot (600/3) 2) Kommunaalkulud 60 eurot (180/3) 3) Elekter 12 eurot (35/3) 4) Lasteaiakoha tasu 71,25 eurot (lisandub toiduraha ja teatriraha 3 eurot, kuna korra nädalas toimub teater aias, lisaks üks kord aastas tuleb tasuda rühmaraha 30 eurot/12 ja kuus see 2,50). 5) Toidukulud 300 eurot. 6) Vaba ajaveetmise kulud (bassein, kino, sõprade sünnipäevade õnnitlused jne) 50-75 eurot 7) Riided 70-100 eurot 8) Vitamiinid ja ravimid 15 eurot 9) Mänguasjad, raamatud 35 eurot 10) Hügieenitarbed 15 eurot 2 2. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus 3. 10.11.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on peale abielu lõppemist maksnud hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja on täiendavalt maksnud hageja lasteaia makseid (hageja käib xxx). Kostja on hüvitanud hagejate esindaja nõudel hageja sünnipäevakulud. Hageja elab emaga koos alates 12.09.2020. Praegu elab hageja vaheldumisi hageja esindaja ja kostja juures. Hageja esindaja teatab kostjale Viberi kaudu, millal ta peab lapsele lasteaeda järele minema ja lasteaeda tagasi viima. Kindlat graafikut lapse viibimiskoha ja suhtluskorra määramise kohta hageja esindaja ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Kostja on töötuna arvel Eesti Töötukassas (tõend lisatud). Kostja sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis summas 1029,00 eurot kuni 07.01.2021. Kostja tasub elatist täisealisele, õppivale lapsele J Gale, kuni tema õpingute lõppemiseni 150 eurot kuus. Lisaks on kostja ülalpidamisel kostja eakas ema R Ga (xxx), kelle ülalpidamiseks tasub kostja 100 eurot kuus. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt kohustub kostja maksma M Gile kuni tema 18. aastaseks saamiseni, s.o 27.08.2033 igakuuliselt 150 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. 6. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et M Ga on sündinud 27.08.2015 (vanus 5. aastat). Lapse emana on sünnitunnistusele kantud A G ja isana S G. Seega on A Ga ja S G lapse hooldusõiguslikud vanemad. 7. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja ülalpidamiseks 828,25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 292 eurot kuus. 3 8. Kostja on Luminor pangakonto väljavõttega tõendanud, et ta on tasunud hageja ülalpidamiseks elatist alates novembrist 2020.a summas 150 eurot kuus. Kostja vastuväite kohaselt tuleb elatise määramisel võtta arvesse, et hageja elab vaheldumisi hageja esindaja ja kostja juures. 9. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejal oleks olnud või on vahelduv elukoht, või et hageja viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt (RKTKo 32-1-35-17, p 23). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. (RK: 08.01.2014, 3-2-1-165-13 p 13). Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada. 10. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). 11. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Eluasemekulud 150 eurot. Hageja on eluasemekuludena välja toonud korteri/üürikulud 200 eurot (600/3), kommunaalkulud 60 eurot (180/3) ja elektrikulud 12 eurot (35/3) kuus. 09.02.2021 toimunud kohtuistungil kohus määras hagejale tähtaja 15.02.2021 esitada tõendid eluasemekulude kohta. Hageja on 15.02.2021 esitanud kohtule selgituse, et hageja elab koos ema ja ema elukaaslasega B T´iga aadressil xxx üüritud korteris 2020.a. märtsist. Selle tõendamiseks, et hageja ema tasub korteris elamise eest igakuiselt 330 eurot, esitab hageja ema kontoväljavõtted. Kohus nõustub kostja märgituga, et sellist tõendit, mis kinnitab hageja ema poolt tasutud eluasemekulusid, kohtule esitatud 4 ei ole. Hageja on esitanud kohtule 09.02.2021 tõendid xxx kommunaalmaksete kohta. Kui hageja elab xx, siis KÜ xxx kommunaalkulude arve esitamine ei ole asjakohane. xxx üürilepingut ja kommunaalkulusid ei ole hageja esitanud. Vaatamata eeltoodule on Riigikohus selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Arvestades, et lapse vajadus on kasutada eluaset ja elamisega kaasnevad ilmselgelt kommunaal- ja elektrikulud, üürikorteris üürikulud, siis kohus arvestab eluasemekuludeks kokku 150 eurot. - Lasteaiakohatasu 73,75 eurot. Hageja on kuluna välja toonud lasteaiakohatasu 71,25 eurot (lisandub toiduraha ja teatriraha 3 eurot, kuna korra nädalas toimub teater, lisaks üks kord aastas tuleb tasuda rühmaraha 30 eurot/12, kuus 2,50). Hageja on esitanud kohtule 09.02.2021 väljavõtted Tallinna Linnakantseleile makstud lasteaiamaksete kohta. Kohus leiab, et lasteaia kohatasu sisaldab ka lapse toitlustamist lasteaias. Lasteaias käimisega kaasnevad lisakulud (õppetarbed, kunstitarbed, rühmapildid jne), seega on põhjendatud rühmaraha 2,50 eurot kuus. Teatrikulu kohta puuduvad tõendid. Kohus loeb põhjendatud ja tõendatud lasteaiakuluks 73,75 eurot. - Toidukulud 80 eurot. Hageja on toidukuluna välja toonud 300 eurot kuus. Kohus märgib, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse koostatud veebruar 2020. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 3-6 aastaste laste toidukulu 46 eurot kuus (edaspidi ka TÜ uuring, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 38). Arvestades praeguseid toidukaupade hindu jaekaubandusvõrgus ja ka seda, et lapsed vajavad mitmekesist toitu (juurviljad, puuviljad, jogurt/kohupiimad) ning aegajalt ka maiustusi, siis kohus peab põhjendatuks toidukuluks 80 eurot kuus. - Vaba ajaveetmise kulud 20 eurot. Hageja on nimetatud kuluna välja toonud bassein, kino, sõprade sünnipäevade õnnitlused jne summas 50-75 eurot kuus. Kostja vastuväite kohaselt on enamus tõendeid esitatud kulutuste kohta, mida on teinud I G. Hageja esindaja on esitanud kinopiletite arved, mis on soetatud hageja vanaema I G poolt 01.12.2020, 04.12.2020, 10.12.2020, 15.12.2020, 16.12.2020. Piletid on soetatud erineva hinnaga ja pole arusaadav, kes täpselt lapsega kinos käib. Kohus leiab, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, basseinis, kinos ja/või teatris, jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Arvestades lapse vanust, siis kohus peab põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks kuluks 20 eurot kuus. - Kulud riietele 70 eurot. Hageja on riietele minevad kulud välja toonud 70-100 eurot kuus. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid 5 sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada. 2020. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 3-6 aastaste laste riided/jalanõud kulu 68 eurot kuus (TÜ uuring lk 38). Tuginedes uuringule, loeb kohus põhjendatud kuluks 70 eurot kuus. - Vitamiinid ja ravimid 15 eurot. Kohus leiab, et on üldteada, et meie kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, mille ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine. Kohus loeb põhjendatud hageja pakutud 15 eurot kuus. - Mänguasjad, raamatud 20 eurot. Hageja on nimetatud kuluna välja toonud 35 eurot kuus. Kuigi mänguasjade kulu on vajalik, sest mänguasjad arendavad last, ei ole see kulu vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Vanemal on soovi korral õigus osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse vajadustest. Raamatuid ei pea ilmtingimata ostma, sest raamatuid on võimalik tasuta laenutada raamatukogudest. Kohus loeb põhjendatud kuluks kooskõlas kohtupraktikaga 20 eurot kuus. - Hügieenikulu 10 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ning hügieeni puhul tuleb pidada mõistlikuks kuluks kostja pakutud 10 eurot kuus. 12. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 438,75 eurot (150 eluasemekulud + 73,75 lasteaiakoha tasu + 80 toidukulu + 20 vaba aja kulu + 70 riided + 15 vitamiinid/ravimid + 20 mänguasjad/raamatud + 10 hügieenitarbed), millest ühe vanema kanda jääb 219,37 eurot. 13. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12). 14. Hageja esindaja sissetulekuks on töötasu x AS-ist ja lastetoetus 60 eurot. Hageja on esitanud palgatõendi enda 6 kuu sissetuleku kohta kuni jaanuarini 2021.a mis kinnitab, et hageja saab töötasu ca 733 eur kuus bruto. 15. Kostja poolt istungil antud selgituste kohaselt läks kostja alates 26.01.2021 tööle. Kostja palk on 4 eurot tunnis, so 704 eur kuus bruto. Analüüsides kostja esitatud pangakonto väljavõtet ajavahemiku 29.04.2020-29.10.2020.a., siis esitatud väljavõttest nähtub järgnev: kostjale on x AÜ-lt laekunud 114,43 eurot. 25.06.2020.a. laekus kostja arvele 6500 eurot. 08.10.2020.a. laekus kostjale 4800 eurot ja kostjal oli arvel 08.10.2020.a. 6 5300 eurot ja 20.10.2020 laekus kostjale 4600 eurot. Sellest võib teha järelduse, et kostjal on ka teisi tulusid, mida ta varjab ning kostja tegelik varaline seis on parem, kui ta üritab seda kohtule näidata. Kostja omandisse kuulub sõiduauto KIA Sorento, väljalaske aasta 2005.a, reg nr x. Kostja omandisse kuulub elamumaa x, kinnistusregistri nr x. Kinnisvarale on seatud hüpoteek summas 40 950,00 eurot Luminor Bank AS kasuks. Kostja maksab igakuuliselt pangale 300 eurot laenu tagasi. Kohus märgib, et pangast laenu saamine eeldab kostja head majanduslikku seisundit. Lisaks kuulub kostja omandisse kuulub 1-toaline korter xxx. 16. Kohus leiab, et kostja varaline seis on piisav, et maksta hageja ülalpidamiseks elatist summas 219,37 eurot. 17. Asjaolu, et kostja on korraldanud oma pere- ja tööelu selliselt, et tal puudub igakuine kindel töötasu või sissetulek on väike, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis aks talle õiguse osaleda hageja ülalpidamises ebapiisavas ulatuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-16012, punkt 7; nr 3-2-1-118-12, punkt 15; nr 3-2-1- 21-15, punkt 14). 18. Kostja põhjendab elatise vähendamist asjaoluga, et kostja tasub elatist täisealisele, õppivale lapsele J Gale, kuni tema õpingute lõppemiseni 150 eurot kuus. Lisaks on kostja ülalpidamisel kostja eakas ema R Ga, kelle ülalpidamiseks tasub kostja 100 eurot kuus. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et perekonnaseadus kaitseb eriliselt alaealisi lapsi, tagades neile suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Elatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Seega tuleb kostjal esmalt tagada alaealisele hagejale eluks vajalike vahendite andmine. Juhul kui kahe lapse ülalpidamine käib kostjale üle jõu, siis tuleb valida alaealise hageja ülalpidamine. Pensionäridele maksab riik ülalpidamiseks pensioni. 19. Arvestades lapse põhjendatud vajadusi 438,75 eurot kuus, jääb kostja kanda 219,37 eurot kuus. 20. Kostja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt lapsele makstav toetus, mis laekub lapse ema arvele. c17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kuna 7 hageja tõi esile, et kostja emale kantakse üle lapsetoetus, saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (§ 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ 21. Uuringu kohaselt on 5 aastase, Tallinnas elava lapse ülalpidamiskulud standardeelarve järgi 319 eurot kuus ja võrdlevanalüüsi järgi 483 eurot kuus (TÜ uuringu tabel 11, lk 43). Kuna mõlemad lapsevanemad panustavad lapse ülalpidamisse võrdselt, siis vanemate kulu on kokku 438,75 eurot. Hagejale maksab riik 60 eurot kuus lapsetoetust ning seega on hageja ülalpidamiseks kokku 498,75 eurot. Sellises määras elatis vastab uuringus leitud 5 aastase, Tallinnas elava lapse keskmisele ülalpidamiskulule. 22. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine põhjendatud elatis summas 219,37 eurot kuus alates 21.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda A Ga arveldusarvele xxx. Menetluskulud 23. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8