Obsah (7)

§ 116§ 97§ 96§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 02. märtsil 2021.a, Tallinnas Hagihind 2 628

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb 5 lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 09.09.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on taotlenud nõude tervikuna rahuldamata jätmist, elatise vähendamist kuni nullini ja miinimumsummast väiksema elatise maksmist seoses sellega, et: - - - Hageja poolt väidetud hageja kulude suurus, nende kulude vajalikkus ja ka nende kulude hageja ema poolt kandmine on täielikult tõendamata ega ole eluliselt usutavad ega võimalikud; kostja on tõendanud, et on kandnud ja kannab lapse kulusid jooksvalt keskmiselt vähemalt 210.05 eurot kuus; lisaks, kuna laps elab/elas kostja juures 50% ajast, siis on kostja kandnud ja kannab ka edaspidi lapse kulusid ka vahetult ehk siis täiendavalt veel igakuiselt vähemalt 364.07 euro ulatuses kuus; lisaks on lapse kulud igakuiselt kaetud 60 euro ulatuses, kuna peretoetus laekub hageja emale (mitte kostjale).
2. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
3. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja elab koos oma ema ja tema elukaaslasega kahetoalises üürikorteris. Hageja seaduslik ema esitas hageja vajaduste loetelu summas 634 eurot hagiavalduses (dtl 20). Täiendavalt esitas hageja ema tõendid kulutuste kandmise kohta oktoobris 2020 koos selgitustega (dtl 89-90, p 5). Selle kohaselt on hageja kulud järgmised: - Kommunaalkulud, internet + tv ja elekter oktoobris kokku: (104 + 31,60 + 18,99) 154,59 ÷ 3 = 51,53 eurot (dtl 93). - Eluaseme üür tasutakse korteri omanikule sularahas, kokku 350 eurot kuus, seega hageja osa 116 eurot. - Transpordikuluna arvestatav kütus oktoobris 112,19 eurot:3= 37 eurot (dtl 96-97). - Tervise- ja hügieenikulu oktoobris 41,61 eurot (dtl 98-99) + juuksur oktoobris 10 eurot, tasutud sularahas. - Haridusega seotud kulu 17,59 eurot (õpetajate päeva lilled, halloweeni tarbed) (dtl 100). Hageja haridusega seonduvad kulud ei piirdu kindlasti ainult õppevahendite soetamisega, on regulaarsed ja olenevad koolis toimuvatest sündmustest. - Vaba aja kuluna arendav Lego (konstruktor) 35,29 eurot (dtl 101). - Taekwondo treening, mille eest tasub hageja ema: 45 eurot (dtl 102) + 50 eurot treeningvorm ostetud sularahas turult: 12 kuule = 4 eurot - Lapse mööbel - laualamp lapsele 13,99 eurot (dtl 103). - Riiete ja jalanõude (50 eurot) ning toidukulu (150 eurot) on üldteada asjaolu ja hagejale kuluvad keskmised summad on kohtupraktikaga kooskõlas, mida hageja ei hakka tõendama. - Hageja sünnipäevakulu kuus u 16 eurot. Seega oktoobris 2020 kulus hageja ülalpidamise peale vähemalt 588 eurot. 18. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi 6 tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (punkt 12).

1. Kostja põhiline vastuväide hageja kulude osas on, et ta osaleb nende kandmisel vähemalt 50% ulatuses, mistõttu elatise väljamõistmine temalt on põhjendamatu. Kostja ei ole esile toonud, millistele konkreetsetele hageja kuludele ta vastu vaidleb, ega tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad.
2. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Kulutused eluruumi üürimisel ja kommunaalteenustele on põhjendatud hageja osas 167,53 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu lapsele summas 150 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute, sh. sesoonsete haigestumiste puhuks, ja regulaarselt tarvitatavate kreemide, salvide, jms jaoks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 25 eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et laps elavb kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 50 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja kasutada hügieenitarbeid ja -teenuseid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 30 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused lapse huviringile, hobide ja oskuste kujundamisel 45 eurot kuus. Arvestades laste harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus lapsi arendavatele tegevustele. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada koolikohustusega seotud kuluks kulutusi koolikotile, spordiriietele, kottidele, sporditossudele, tööõpetuse materjalidele, kunstitarvetele, muuseumitele, üritustele, vihikutele, pastakatele, pliiatsitele kokku 30 eurot kuus. Sünnipäeva ja meelelahutusega seonduvad kulud on põhjendatud kokku 56 euro ulatuses. Samuti loeb kohus põhjendatuks kulutused sidele 4 eurot ning majapidamistarvetele 20 eurot. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud hageja transpordikulu 30 euro ulatuses, arvestades väljakujunenud elulaadi. Hageja kulud moodustavad 603,53 eurot (167,53 + 150 + 25 + 50+ 30 + 45 + 30 + 56 + 20 +
4. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. 7

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11).
5. Kostja on märkinud, et tsiviilasjas nr 2-17-17225 kinnitas kohus 18.01.2018 määrusega kompromissi, mille kohaselt viibivad hagejad kostjaga iga paaritu nädala neljapäevast esmaspäevani ja paarisnädala kolmapäevast neljapäevani. Alates lapse kooliminekust
6. a. sügisel leppisid vanemad kokku, et laps viibib ühe nädala ühe ja teise nädala teise vanema juures (dtl 37, p 3.1.1 ja p 3.1.2). Hageja seaduslik esindaja, vaatamata vanemate kokkuleppele, võttis
7. aasta märtsikuus lapse etteteatamata koolist ning teatas kostjale, et laps elab nüüd emaga. Kostja loodab kohtu abiga eraldi menetluses taastada lapsega 50/50 ajajaotusega suhtluse. Hageja väitel ta kostja juures olulise osa ajast ei viibi ning hagejal ei ole vahelduvat elukohta (dtl 89, p 4). Alates 16.03.2020 kuni õppeaasta lõpuni toimus koduõpe ja hageja viibis kostja juures 8–9 päeva kuus. Alates septembrist 2020 elab hageja ema juures.
8. Kohus selgitab siinkohal, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
9. jaanuari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
11. juuni
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
13. Hageja ema väitel elab hageja ema juures ja viibis septembris 2020 kostja juures 8 ööpäeva ja sealt edasi oktoober kuni detsember 2020 mitte ühtegi ööpäeva (dtl 112, p1). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud, tema 11.01.2021 menetlusdokumendi p-st 6.2 (dtl 123) teeb kohus järelduse, et see fakt vaidluse all ei ole. Seega kohus tuvastab, et hageja elab emaga ning elatise nõudmise perioodist alates on tõendatud, et hageja viibis kostja juures 8 ööpäeva.
14. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 26.11.2020 kirjas tegi kohus kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid lapse kostja juures viibimise kohta. Kostjal tuli täpsustada ja tõendada, millise aja viibib hageja tegelikult tema juures ning seetõttu kas ja kui palju annab kostja hagejale elatist vahetult. Sealjuures palus kohus kostjat täpsustada, millised on need asjaolud, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi. 8
15. Kostja esitas 11.01.2021 menetlusdokumendis seisukoha, et kannab jooksvalt hageja kuludest: - Tallinna X Xi poolt esitatud pikapäevarühma arved (dtl 61; 129-132) Telia Eesti AS arved lapse telefonipaketile (dtl 62; 133-136) xxx OÜ 24.11.
16. a arve 128.99 eurose lego (mänguasjad) tellimine kostja hagejale (dtl 137) Swedbank AS-s sõlmitud X+ igakuine kulu 50 eurot hagejale raha kogumiseks tema täisealiseks saamisel dtl 7577 read 4, 28, 92) Lisaks veel 50% hageja igapäevastest kuludest seoses lapse igapäevaste vajadustega ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille on hageja loetlenud hagiavalduses ja millele tuginedes on esitatud elatise nõue kostja vastu.
17. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kostjaga koos ei ela. Kostja ei esitanud hageja tema juures elamise kohta mingeid tõendeid. Samuti ei viibi hageja kostja juures arvestatavat aega – hageja viibis kostja juures nelja kuu jooksul 8 ööpäeva, seejuures kolmel kuul mitte ühtegi päeva). Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist (vt Riigikohtu
18. oktoobri
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20).
20. Kohus leiab, et ülalviidatud kuludest saab lapse ülalpidamise vajalikeks kuludeks lugeda kooli pikapäevarühma arveid (dtl 61; 129-132) ja lapse telefonipaketi kuutasu (dtl 62; 133136). Pikapäevarühma kulu oli septembris 32,20 eurot, oktoobris 24,15 eurot, novembris 44,85 eurot ja detsembris 18,40 eurot. Mobiiltelefoni igakuine arve oli vastavalt 8,99 eurot, v.a. detsembris, mil see oli 6,02 eurot. Hageja ei ole nendele kuludele vastuväiteid esitanud. Kostja on tõendanud nende kulude kandmise. Seega kostja on tõendanud septembris 41,19 euro, oktoobris 33,14 euro, novembris 53,84 euro ja detsembris 24,42 euro hageja ülalpidamiseks vajalike kulude kandmise. x OÜ-lt tellitud 128,99 eurone LEGO komplekt ei ole asjaoludest nähtuvalt tavapärane ja igapäevane kuluartikkel. Arvestades selle ostmise kuupäeva ja kulu suurust on ilmselt tegemist isa sünnipäevakingitusega lapsele. Seega ei võta kohus seda kulu arvesse lapse ülalpidamiseks vajaliku igapäevase kuluna. Kostja ei ole esitanud tõendeid Swedbank AS-s sõlmitud X+ kindlustustoote tingimuste kohta, mistõttu puudub kohtul alus võtta seda arvesse hageja ülalpidamise kuluna. Pealegi on kohus seisukohal, et nö tulevikku, hageja täiskasvanuikka suunatud ja iseseisva elu alustamist toetavad investeerimis-, kindlustus- jms toodete igakuist maksumust ei ole võimalik võtta arvesse alaealise lapse ülalpidamiseks vajalike kulude koosseisus. Seega ei arvesta kohus seda kostja poolt lapse ülalpidamise kohustuse täitmisena. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta kannaks jooksvalt 50% hageja igapäevase ülalpidamisega seotud kuludest. Kostja ei ole tõendanud, et tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib temaga, oleksid 210,05 eurot, millele lisandub igakuiselt vähemalt 230 eurot lähtuvalt hageja 50/50 elukorraldusest. Seega leiab kohus, et kostja on regulaarselt ja igakuiselt täitnud oma kohustust last ülal pidada summade 24,42 eurot kuni 53,84 eurot kuus (pikapäevarühma ja mobiiltelefoni kulud september kuni detsember 2020). Tegemist ei ole stabiilse ja piisava hageja kulude kandmisega, mis annaks aluse jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata. 9 Samas ei ole kooli pikapäevarühma arvete tasumine ilmselt ajaliselt pikem kui esimesed üks-kaks klassi, mistõttu kohus seda elatise summa väljamõistmise otsustamisel arvesse ei võta. Küll aga saab ja tuleb seda kulu arvesse võtta kostjapoolsete elatise tasumise kohustuse täitmise arvestamisel september kuni detsember 2020 eest ning ka edaspidi, kuni kostja seda kulu kannab.
21. Kostja on kinnitanud, et tema igakuine neto töötasu x on vahemikus 1066-1385 eurot. Lisaks on ta osanik ja juhatuse liige OÜ-s NV X, millest laekub igakuine töötasu vahemikus 655-771 eurot. Seega on kostja igakuine netosissetulek ta enda kinnitusel 1721-2156 eurot (dtl 40). Kostja enda hinnangul on tema igakuised vältimatud püsikulud 1359 eurot (dtl 41). Kohus leiab, et kui need kostja arvestused aluseks võtta, on kostja sissetulekud ja varanduslik seis piisav, et maksta lapsele elatist miinimummääras. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
22. Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatise summat tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse 60 eurot kuus võrra. Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et kostja varaline seisund ei ole halb. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagejale tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse tõttu.
23. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 09.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal kantud kulusid.
24. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 2 628 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
28. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 18.01.2021 andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 27.01.
29. Hageja seaduslik esindaja menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja kohtule esitanud ei ole. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot.
30. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli 10 Kohtunik 11