) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu põhjendused hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 kohaselt hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagi toimetati käesolevas asjas kostjale kätte 16.02.2021, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 02.03.2021. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Kostja lepinguline esindaja esitas 2
Kohtu selgitused Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale tasu summalt 707,04 eurot hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste eest protsendina põhinõudelt viivituses oldud aja eest. Seega mõistab kohus hageja taotlusel ja
alusel kostjalt välja viivise järgmiselt: 1) hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras tasu summalt 707,04 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Viivis alates 12.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2021 on 3,10 eurot (s.o viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras 20 päeva eest nõudelt 707,04 eurot); 2) hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitise summalt 854 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Viivis alates 12.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2021 on 3,74 eurot (s.o viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras 20 päeva eest nõudelt 854 eurot). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle tasunõude ja kahju hüvitise nõude summade. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (
Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulud 672 eurot, kokku 897 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot/h (käibemaksuga) on käeoleva lihtmenetluse kohtuasja jaoks ebamõistlikult suur. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 140 eurot/h (käibemaksuga), arvestades mh vaidluse sisu ja asjaolusid. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu suhtluseks hagejaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kokku 3,5 h on põhjendatud. Seega 4
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.