KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15698 Tsiviilasi C A G hagi K A vastu elatise nõudes Hagi hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: C A G (ik xxx, aadress:
- x)Hageja seaduslik esindaja: A G (ik xxx Aadress: x. E-post:
- x)Hageja lepinguline esindaja: Yulia Zaitseva (E-post:
- x)Kostja: K A (ik x, aadress: x. E-post:
- x)Kostja lepinguline esindaja: Andrei Petrov (e-post:
- x)09.02.2021.a Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista välja K A`lt elatis alaealise lapse C A G ülalpidamiseks summas 210 eurot (kakssada kümme eurot) kuus alates 26.10.2020 kuni C A G täisealiseks saamiseni, so 29.07.2038.a. 3. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda eelneva kuu 25-ks kuupäevaks A Gi pangakontole, selgitusega „Ci elatis“. 4. Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.09.2020-26.10.2020 eest. 5. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 1. 26.10.2020 esitas C A G hagi K A vastu elatise nõudes. Hageja emal ja kostjal on ühine laps, C A G (sündinud 29.07.2020). Laps elab koos emaga ja on igapäevaselt ema hooldusel ja kasvatusel. Kostja on hagejat toetanud osaliselt ja kaootilisel: augustis 2020 ostis kostja lapsevankri, septembris 2020 ja oktoobris 2020 kostja elatist ei maksnud üldse. Hageja ema on kostjale korduvalt teinud ettepaneku elatise tasumiseks, kuid tulemusteta. Kuna kostja vabatahtlikult elatist täies ulatuses ei maksa, on hageja seaduslik esindaja sunnitud pöörduma kohtu poole kostja vastu igakuiste elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ning elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2020-26.10.2020 eest summas 584 eurot. Kostja vastus 2 2. 18.11.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Lapse ema ja kostja elasid alates 07.12.19 kostja juures aadressil zzz. Perioodil 29.07.20 – 09.10.20 elasid pooled koos ja kostja osales lapse ülalpidamisel. Poolte suhted lõppesid 09.10.20. Lapse ema koos lapsega kolis elama oma vanemate juurde aadressile z. Küsitud elatis on kostjale koormav ja paneb kostja äärmiselt raskesse majandusliku olukorda. Kostja sissetulek on 795 eurot kuus. Kostjal ei ole muud vara peale auto. Kostjal ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kellele kostja on kohustatud tasuma elatisraha ning kes hageja nõude rahuldamise korral osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tasub 150 eurot kuus oma esimesele lapsele. Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus, tagasiulatuva nõude palub kostja jätta rahuldamata. Kostja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et lapse ema saab peretoetust. Varasem menetlus 3. K A esitas hagi C A Gi vastu põlvnemise vaidlustamiseks ja vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks, tsiviilasi nr 2-20-15280. Seoses hagist loobumisega lõpetas kohus 04.12.2020 määrusega menetluse (määrus jõustus 30.12.2020). Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. 7. Kohus loeb rahvastikuregistri andmetega tõendatuks, et C A G on sündinud 29.07.2020 (vanus 5. aastat). Lapse emana on registrisse kantud A G ja isana K A. Seega on A G ja K A lapse hooldusõiguslikud vanemad. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, so 292 eurot kuus. Kostja on võimeline lapse ülalpidamiseks tasuma 150 eurot kuus. 9. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud 3 seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). 10. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid ning kohtuistungil antud poolte seletusi, tuvastas kohus, et lapse ülalpidamiseks kulub ühes kuus 419,34 eurot: kommunaalkulud 100 eur, mööbel lapsele 13 eur (158 eur/12 k), mähkmed 17,99 eur, ravimid ja hügieen 30,45 eur, beebi ujutamine 28,80 eur, imiku massaaž 37,50 eur, pleed ja voodilina 4,24 eur (50,90 eur/12 k), lastekruus 1,93 eur (23,2 eur/12 k), piimasegu, püree ja juurviljad 26,51 eur, riided 96,92 eurot, lambavillast soojakott 14,58 eur (175 eur/12), arendavad asjad 6,43 eurot (77, 21 eur/12 k), mänguasjad 40,99 eur (vt toimik lk 67-71 kulude nimekiri). 11. Kohus selgitab, et tulevikus tehtavad ühekordsed suuremad ostud (autoturvatool, söögitool, maneež jne) tuleb lapsevanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puuduks ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostja huvidega. Lapsevanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale pa, samuti võib lapsevanem vabatahtlikult teha lapsele lisakulusid. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapsevanemal leida asja ostmiseks endal vahendeid. 12. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12). 13. Hageja esindaja töötas zja tema sissetulekuks on praegu vanemahüvitis 1433,14 eur ja peretoetus 60 eur. Hageja esindajal on sõiduauto Honda CR-V reg nr z, mis on Luminor panga liisingus. Sõiduauto on vajalik lapse sõidutamiseks. Lapse ema elab hetkel koos oma vanematega, kuna korterit üürida on liiga kallis, muu vara lapse emal puudub. 4 14. Tuvastatud asjaoludel on kostja eduka äriühingu zOÜ (registrikood
- z)juhatuse liige ja ainuosanik. Äriregistri andmetel on äriühing 100 % kostja omandis. Ettevõte tegeleb alates 2010 aastast kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldusega. Majandusaasta 2020 aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 120623 eurot, tööjõukulud 9 722 eurot, töötajate arv on 1, jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 on 64 555 eurot, ja aruandeaasta kasum 5712 eurot. Äriregister kinnitab, et ettevõtjal z seisuga 01.03.2021 maksuvõlg puudub. Kostjale kuulub sõiduauto Honda CR-V z, ehitusaasta 2013. Fotomaterjalist nähtub, et kostjal on kallid hobid (reisimine välisriikides) ja kostjale meeldivad kallid kaubamärgid (Hugo Boss, Chopard, Burberry, Moncler, Polo, Wilson). Kostja elustandard ja kulutused viitavad kostja heale varalisele seisule. 15. Kui kostja tegeleb ettevõtlusega tasuta või teeb seda tühise tasu eest, siis see ei saa olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla lapse põhjendatud vajaduste. „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike” märkis kohus lahendis 2-16-2343. Äriühingu tegevuse eesmärk on tulu teenimine ja kui kostja äriühingutest sissetulekut ei saa, siis tuleb kostjal leida palgaline töökoht sellise töötasuga, mis võimaldab hagejat ülal pidada. Asjaolu, et kostja on korraldanud oma pere- ja tööelu selliselt, et tal puudub igakuine kindel töötasu või sissetulek on väike, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis aks talle õiguse osaleda hageja ülalpidamises ebapiisavas ulatuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-160-12, punkt 7; nr 3-2-1-118-12, punkt 15; nr 3-2-1- 21-15, punkt 14). 16. Võib nõustuda hageja märgituga, et osa kostja sissetulekutest võib ilmselt laekuda sularahas. Vähekindlustatud inimene ei saaks endale lubada veeta suvepuhkust välismaal (kallid lennupiletid, hotellid ja kaatri üür). Kui kostja saab endale seda lubada, siis järelikult on tal palju parem majanduslik olukord võrreldes sellega, mida kostja on kohtu ette toonud. Arvestades kostja võimekat elustiili, võib järeldada, et kostja reaalne suutlikkus on katta hageja põhjendatud vajadused. 17. Kohus leiab, et kostja varaline seis on piisav, et maksta hageja ülalpidamiseks elatist summas 210 eurot kuus. Asjaolu, et kostja maksab oma esimese lapse N A ülalpidamiseks 150 eurot kuus, ei a alust hageja põhjendatud elatise vähendamiseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla hageja ülalpidamise vajaduse. 5 18. Kostja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt lapsele makstav toetus, mis laekub lapse ema arvele. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kuna kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (§ 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ 19. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020. a lõppraportis „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ on leitud, et kuni aasta vanuse Tallinnas elava lapse ülalpidamiskulud standardeelarve järgi on 355 eurot kuus ja võrdlevanalüüsi järgi 594 eurot kuus (TÜ uuringu tabel 11, lk 43 kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Kuna mõlemad lapsevanemad panustavad lapse ülalpidamisse võrdselt, siis vanemate panus on kokku 420 eurot. Hagejale maksab riik 60 eurot kuus lapsetoetust ning seega on hageja ülalpidamiseks kokku 480 eurot. Sellises määras elatis vastab uuringus leitud kuni aastase Tallinnas elava lapse keskmisele ülalpidamiskulule. 20. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2020-26.10.2020 eest summas 584 eurot. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hageja kulusid tuleb arvestada alates oktoobrist kuna septembris elasid pooled koos. Hageja esindaja ja kostja kooselu lõppes 09.10.2020. 19.09.2020 hageja esindaja e-kiri, milles ema kirjutab kostjale, et ta ei saa üksinda last üleval pidada, kirjeldab vaid ühte episoodi lapse vesivõimlemise tasumise eest. Kostja osales lapse ülalpidamisel, tasudes sh perekonna elamiskulusid kuni pere kooselu lõppemiseni 09.10.2020. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.09.2020-26.10.2020 eest. 21. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine põhjendatud elatis summas 210 eurot kuus alates 26.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda A Gi pangakontole nr x. Menetluskulud 22. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 6 1 kohaselt kab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7