← Eesti

2-20-4962/22

Obsah (5)§ 177§ 436§ 230§ 445§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-4962 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi M Li hagi J Li vastu elatise välj

§ 177lõikele 2.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. M L esitas 31.03.2020 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 08.04.2020 ja 22.04.2020) J Li vastu, milles palub mõista kostjalt välja elatise 300 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja hariduse omandamise lõpetamiseni või 21 aastaseks saamiseni 20.03.2023 ning tagasiulatuvalt perioodi 20.03.2020 kuni 31.03.2020 eest 116 eurot.
  2. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja elatist kuni 19.03.
  3. Hageja sai 20.03.2023 täisealiseks ja kostja, kes on hageja isa, teatas, et ei kavatse hagejale enam ülalpidamist anda.
  4. Hageja õpib gümnaasiumis päevases õppes ja tal puuduvad sissetulekud. Hageja elab koos emaga, kes teda abistab, kuid emal on veel kaks ülalpeetavat last. Hageja leibkonnas on viis inimest: alaealised õde ja vend, ema ja ema abikaasa A S . Alates 2018.a õpib hageja autokoolis ja käib eesti keele kursustel individuaalõppes. Hageja eluvajadused on sarnased täiskasvanud inimese vajadustega, sh vajab hageja taskuraha. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib hageja minna õppima kõrgkooli.
  5. Hageja igakuised kulud on veebruar 2020 näitel järgmised: eluasemekulud 36,47 eurot, toit 252,48 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieen 15 eurot, koolitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 71,47 eurot, muud vältimatud kulutused (sh autokool ja eesti keele koolitus) 165 eurot, taskuraha 200 eurot.
  6. Kostjal on olemas töökoht. Viimati töötas ta taksojuhina. Samuti on tal korter, mida ta välja üürib. Kostja müüs 06.01.2020 oma x korteri eeldatavalt vähemalt 75 000 euro eest. Kostja vastuväited
  7. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  8. Hageja vajadused on tõendamata. Arusaamatuks jääb, kas hageja vajab raha ülalpidamiseks või ta vajab taskuraha. Hagiavaldusele esitatud tõendid ei pruugi olla seotud hageja ülalpidamisega. Arusaamatud on A. Xi arvelduskonto väljavõtted. Hageja kulutuste summa on ülepaisutatud.
  9. Kui kostjale endale kulub vara või sissetulek, siis tuleb see asja lahendamisel arvesse võtta.
  10. Ülalpidamist peab andma hagejale ka tema ema. Kui hageja ise väidab, et ta on väga aktiivne, siis ta saaks otsida endale osalise ajaga tööd. 2
  11. Hageja nõuab elatist summas 300 eurot kuus, kuid perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes.
  12. Kostjal on ka alaealised lapsed, kes vajavad ülalpidamist, kuna, erinevalt hagejast, ei saa nad tööga tulu teenida. KOHTU PÕHJENDUSED
  13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

  1. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt igakuise elatisena välja 300 eurot. Hageja on sündinud 20.03.2002 ja oli seega hagi esitamise ajal, 31.03.2020, täisealine (kd I tl 5). Kuna hageja on täisealine, võiks hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapsevanem; 2) hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes; 3) hageja ei ole üle 21-aastane; 4) kostja rikub ülalpidamiskohustust, s.t ei anna hagejale ülalpidamist või annab seda ebapiisavalt; 5) hageja ei suuda end ise üleval pidada. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostja laps. Seda kinnitab ka hageja sünnitunnistus (kd I tl 5). Tallinna x tõendi kohaselt omandab hageja keskharidust (kd I tl 6).
  2. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejale elatise maksmise alates 20.03.2020, s.o tema 18ndal sünnipäeval. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja perioodil alates hageja täisealiseks saamiseni andnud kostjale ülalpidamist kolmel korral: märtsis 200 eurot, septembris 150 eurot ja oktoobris 150 eurot (kd II tl 9). PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna 8 kuu jooksul kolme makse tegemine kokku summas 500 eurot ei ole käsitletav perioodiliste maksete tegemisena, võib kostja olla oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja rahuldamiseks tuleb aga esmalt tuvastada hageja abivajadus, st tema vajadused ja tema võimalused end ise üleval pidada.
  3. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel 3 arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus nr 3-2-1-119-15 p 10).
  4. Kohus selgitas hagejale, et ei saa hageja vajaduste ulatust määrata üksnes hagiavalduses ühe kuu kohta esitatud kulutuste alusel. Hageja esitas 10.11.2020 arvestuse perioodi kohta märtsist kuni oktoobrini 2020, mis ei kinnita hagiavalduses esitatud väidet, nagu oleksid hageja igakuised kulud 830,42 eurot. 10.11.2020 esitatud arvestuse kohaselt on hageja igakuised keskmised kulud olnud 491,16 eurot kuus (vastavalt 166,75; 185,23; 643,53; 546,01; 505,69; 607,41; 560,67; 713,96) (vt kd I tl 117–119). Hageja kulud koosnevad eluasemekuludest, sh elekter, küte, vesi ja prügivedu, toidukulust, transpordikulust, sh buss ja takso, sidekulust, sh telefon ja internet, tervishoiukulust (kosmetoloog), hügieeni ja juuksuri kulust, kulust ravimitele, koolitarvetele, tarvikutele ja esemetele Aliexpressist, riietele ja jalanõudele, spordile, taskurahale, lõunatele, jookidele jms. Lisaks arvestab hageja kulu pikaajalistele esemetele nagu arvuti, madrats ja voodi ning eesti keele koolitused C1 taseme jaoks. Sellele lisandub veel
  5. klassi aktuse ja lõpupeo kulu. Kulude kandmist tõendavad asja materjali juurde esitatud arved, arvelduskonto väljavõtted ja ostukviitungid (kd I tl 120–191).
  6. Õige ei ole kostja väide, et hageja toidu ja transpordikulude suuruse arvestusest ei nähtu, kas hageja on arvestanud sellega, et tema leibkonda kuulub veel 4 inimest. Hageja esitatud tabelis on selgelt märgitud, et leibkonna eluaseme ja toidukuludest on arvestatud hageja osaks 1/
  7. See nähtub ka hageja vajaduse suurust ja hageja poolt tõendina esitatud Eesti Energia, Tallinna Vesi, Prügivedu Jäätmete Taaskasutuskeskse arvete võrdlemisel (tl 142–147). Arusaamatuks jääb ka kostja väide, et teiste eeldatavalt ühiste kulude jagunemist leibkonna vahel ei ole hageja selgitanud. Kostja ei ole märkinud, millised teised kulud on tema hinnangul leibkonna ühised kulud. Kohtu hinnangul ei saa ka hageja esitatud kulutuste nimekirjast selliseid järeldusi teha.
  8. Õiged ei ole ka kostja etteheited sellele, et hageja antakse taskuraha. Hageja selgitas, et taskuraha vajadus on tingitud pikkadest koolipäevadest. Hageja ostab selle eest süüa, snäkke ja kütust. Nimetatu on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega (tl 125–127, 133–135, 137, 141, 155–157). Perioodil maist kuni oktoobrini 2020 on hagejal kulunud taskurahale, lõunatele, jookidele keskmiselt 68,91 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure kuluga, arvestades hageja vanust, s.t tegemist on 18a noormehega, kelle igapäevane toiduvajadus võib ületada täiskasvanu oma, samuti selgitusi pikkade koolipäevade kohta. Kostja väide selle kohta, et hagiavaldusele esitatud tõendid ei ole võib-olla seotud hageja ülalpidamisega, on sisustamata ja hüpoteetilised.
  9. Kohus leiab, et hageja esile toodud kulugrupid on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvate kulutuste hulka. Kostja üldsõnalised ja konkretiseerimata väited ei võimalda jõuda järeldusele, nagu oleks hageja kulud ülepaisutatud. Kohus selgitas kostjale kohustust esitada hageja esitatud väidetele konkreetsed vastuväited. Kostja ei ole seda teinud. Hageja esitas oma kulude kohta üksikasjaliku tabeli ja tõendid, mis arvutuste õigsust kinnitavad. Lähtudes eeltoodust, loeb kohus hageja põhjendatud igakuiste vajaduste suuruseks 491,16 eurot. 4
  10. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole aga samastatav hageja abivajadusega. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist.
  11. Kohus leiab, et keskkoolis käimine on mõjuv põhjus, mis takistab igakuiselt püsiva sissetuleku hankimist. Arvestades õppetööga kaasnevat päevaplaani ja koormust, ei ole keskkoolis käimise kõrvalt töötamise nõudmine põhjendatud. Samas tuleb tähelepanu pöörata aga sellele, et kool kestab tavapäraselt septembrikuust juunikuuni ja täisealiselt lapselt saab oodata sissetuleku teenimist suvekuudel, kui ta on õppetööga kaasnevatest kohustustest vaba. Antud juhul ongi hageja käinud tööl. Alates juuni keskpaigast kuni augustikuu keskpaigani 2020.a töötas hageja AS-is x Kahe kuu eest teenis hageja kokku 832,51 eurot (kd I tl 107). Nimetatud summa tuleb hageja abivajaduse ulatuse hindamisel arvesse võtta. Kohus selgitab, et hageja on ise esile toonud, et ta vajab igakuiselt taskuraha, riideid ja tal on ühekordsed suuremad kulud näiteks arvutile ja voodile ning madratsile. Nimetatud kulud on hagejal võimalik vähemalt osaliselt kanda enda teenitud raha arvelt. Hageja ei saa eeldada ega nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist oma vanematelt ulatuses, milles ta on võimeline ise sissetulekut teenima. Suvega teenitud 832,51 eurot vähendas seega hageja abivajadust 69,38 euro võrra kuus (832,51÷12). Hageja kinnitas, et muud vara või sissetulekut tal ei ole.
  12. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuine abivajadus 421,78 eurot (491,16–69,38). PKS § 105 lg 3 esimese lause kohaselt kannavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Võlaõigusseaduse § 63 lg 1 esimese lause kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdselt, kui seadusest või tehingust ei tulene kohustuse täitmine ebavõrdsetes osades. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kes talle ülalpidamist annab, tuleb kostja osaks hageja vajaduste rahuldamisel lugeda 210,89 eurot.
  13. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
  14. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et tal on ka kaks alaealist last ja abivajav isa, tal on halb tervislik seisund, osaline töövõime ning ta ei saa hagejale nõutud määras elatist maksta, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Kostja väitel suudab ta maksta hagejale elatist 100 eurot kuus. Kohus selgitas kostjale, et kui ta soovib tugineda asjaolule, et ta ei ole võimeline andma ülalpidamist nii alaealistele lastele kui hagejale, tuleb tal seda tõendada. Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik sellist järeldust teha.
  15. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostjal peale hageja ka kaks alaealist last, s.o hageja noorem õde ja vend. Nooremate laste M ja A Li kasuks on elatis välja mõistetud summas 250 eurot kuus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.04.2018 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18105232 (kd II tl 5). 03.07.2020 esitasid lapsed kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Hagi on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-20-9556 (kd II tl 6-7). Kostja on tasunud noorematele lastele elatist märtsis ja aprillis kokku 584 eurot kuus (s.o seaduses sätestatud 5 määras) ja alates maist kuni oktoobrini 2020 tasub kostja lastele 500 eurot kuus (s.o 250 eurot lapse kohta), (kd II tl 8).
  16. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt ei ole ükski tööandja perioodil märtsist 2020 kuni oktoobrini 2020 kostja eest töötasu deklareerinud. Kostjale ei ole tehtud ka töövõimetus-, töötuskindlustus- ega koondamishüvitiste väljamakseid. Töötamise registris väljamaksed puuduvad (kd II tl 23–25). Kostja sissetulek on olnud maikuust kuni oktoobrikuuni Eesti Töötukassa töötutoetus keskmiselt 165,72 eurot kuus (kd II tl 43).
  17. Kostjal on diagnoositud intratserebraalne hemorraagia e peaajusisene verevalum, täpsustamata intratserebraalne hemorraagia, südamekahjustusega hüpertooniatõbi, südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongesiivse) südamepuudulikkuseta (kd II tl 41– 42). Kostjale määrati Eesti Töötukassa 17.11.2020 otsusega seoses 16.11.2020 määratud osalise töövõimega töövõimetoetus perioodiks 06.10.2020 – 05.04.2021 summas 8,4873 eurot päevas, s.o umbes 255 eurot kuus (kd II tl 52). Töötukassa otsuse kohaselt on töövõimetoetuse maksmise aluseks asjaolu, et kostja on töötuna arvele võetud ja ta hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget. Kostja soovib töövõimetoetuse otsusega tõendada, et tal on tuvastatud osaline töövõime kuni 05.04.2021 ja ta ei ole võimeline tegema füüsilist tööd, sh töötama autojuhina. Kostja tõi esile, et ta hooldab oma raske puudega isa. Perearsti tõendi kohaselt on K Lil raske puue ja ta vajab kõrvalabi ööpäevaringselt. Anamneesis on peaajuinfarkt(korduv) vasakpoolse hemipareesiga. Vasaku jala amputatsioon reie tasemel. Liigub ratastoolis (kd II tl 44).
  18. Kostja väitel on tema igakuised kulud kokku 716 eurot, sh eluasemekulud (korteriühistu ja üür) 305 eurot, sidekulud (Tele2) 21 eurot, toidukulu 225 eurot, transpordikulu (auto ja kindlustus) 70 eurot, hügieenitarvete kulu 25 eurot, tervishoiukulu 20 eurot ning riiete ja jalanõude kulu 50 eurot. Tõendeid või selgitusi oma väljaminekute suuruse kohta kostja ei esitanud.
  19. Kohus leiab, et kostja väited tema võimetuse kohta hagejale ülalpidamist anda, on sedavõrd vastuolulised, et nende alusel ei ole võimalik kostja soovitud järeldusi teha. Kohus selgitas seda ka kostjale ja andis võimaluse oma väidete vastuolulisust selgitada. Kostja seda kohtu määratud tähtajaks ei teinud.
  20. Nimelt on kostja väitel tema ainus sissetulek olnud keskmiselt 165,72 eurot kuus. Menetluse ajal on kostja pöördunud töövõimetoetuse saamiseks Töötukassa poole ja talle on määratud osaline töövõime kuni 05.04.2021 ja sellega seoses töövõimetoetus umbes 255 eurot kuus. Samas on kostja esile toonud, et tema igakuised kulud on 716 eurot kuus ja ta tasub oma alaealistele lastele 500 eurot kuus. Seega ületavad kostja väidetavad väljaminekud tema sissetulekuid märkimisväärselt. Kohus leiab, et kostja väited tema sissetuleku puudumise kohta ei ole usutavad ega kooskõlas asjas esitatud tõenditega.
  21. Kostjale kuulub x OÜ (registrikood x) (kd II tl 55). Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusala mujal liigitamata veondust abistavad tegevused ja lisategevusala taksovedu. Hageja esitatud majandustegevuse registri kohaselt väljastati kostjale 19.11.2019 tähtajatu taksoveo sõidukaart sõidukile x (kd II tl 49). Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt teeb x OÜ kostjale ülekandeid selgitusega „kulud“. Kostja ettevõtte juhatuse liige on tema abikaasa. Lisaks nähtub kostja arvelduskontolt see, et kostja isa ja abikaasa on teinud kostjale igakuiseid ülekanded keskmiselt 1060,71 euro väärtuses kuus. Nendest asjaoludest järeldab kohus, et kostja väide, nagu ta ei oleks võimeline tulu teenima, ei vasta tõele. 6
  22. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tõendaks Eesti Töötukassa otsus kostjale osalise töövõime toetuse määramise kohta seda, et kostja ei ole võimeline füüsilist tööd tegema. Seda ei tõenda ka kostja väited tema tervisliku seisundi kohta. Kostja väitis, et tema tervislik seisund ei võimalda kostjal töötada täistööajaga ja ta on registreerinud ennast Eesti Töötukassas. Selle tõendamiseks esitas kostja Eesti Töötukassa tõendi töötutoetuse maksmise kohta. Kostja ei ole esitanud aga ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja ei ole objektiivselt võimeline tööd tegema ja enda ja oma laste ülalpidamiseks tulu teenima. Töötutoetuse maksmine ei tõenda kostja tegelikku võimatust tööd teha või seda, millises ulatuses on kostja võimeline tööd tegema ja tulu teenima. Väide tulu mitteteenimisest on aga vastuolus kostja arvelduskontolt nähtuvaga, mille kohaselt teeb tema taksoteenuseid osutav ettevõtte talle kulu hüvitamist puudutavaid ülekandeid. Samuti sellega, et kostja enda väidetud kulutused on tulu teenimise võimetust arvestades ebaproportsionaalselt suured. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub ka see, et kostjal on olnud võimalik reisida nii Tuneesiasse kui Riiga ning ta teeb muid toreduslikke kulutusi nagu restoranides ja veekeskustes käimine.
  23. Kuna kostjal on töötav ettevõte, kehtiv taksoveo sõidukaart ja tema arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kontole kantakse raha niivõrd kui on vajalik kulutuste tegemiseks, samuti kuna kostja elustandard ja suured kulutused ei ole kooskõlas väidetava võimetusega tulu teenida, varjab kostja ilmselt oma tegelikke sissetulekuid.
  24. Lisaks kuulub kostjale 2010.a sõiduauto Ford Focus (kd II tl 27) ja pärandvarasse kuuluva ühisomandina korteriomand aadressil x (kd II tl 28–29), mida kostja on märkinud menetlusdokumentides oma elukoha aadressina. Kostja võõrandas 06.01.2020 oma x, Tallinn asuva korteriomandi 50 000 euro eest (kd II tl 30–40). Kohus ei nõustu hageja väitega selle kohta, et kostja võõrandas korteri turuhinnast vähemalt 20 000 eurot madalama hinnaga. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli x korteri turuväärtus seisuga 06.01.
  25. Hageja tõendas selle, et korterit pakuti kinnisvaraportaalis müügiks hinnaga 75 000 eurot (kd I tl 17), kuid müügipakkumise hind ei ole samastatav korteri turuväärtusega. Arvamus, et osa korteri hinnast maksti kostjale sularahas, on hüpoteetiline. Siiski nähtub eelnimetatud asjaoludest, et kostjal on olemas ka vara, mille arvelt hagejale ülalpidamist anda. Kostja kinnitas, et võõrandas x tänava korteri, kuid ei väitnud, et saadud raha oleks kulunud kohustuste täitmisele või muul põhjusel. Kostja ei ole põhistanud ka vajadust omada kahte sõiduautot, arvestades ka tema väidetavat võimetust tööd teha.
  26. Kostja väidete vastuolulisusele ja tegelike võimaluste varjamisele viitab ka see, et kostja väitis, et tal on võimalik anda hagejale ülalpidamist novembrist 2020 kuni märtsini 2021 100 eurot kuus ja alates aprillist 150 eurot kuus. Kostja väide on vastuolus tema arvelduskontolt nähtuvaga selle kohta, et kostja maksis hagejale juba septembris ja oktoobris 2020 150 eurot kuus (kd II tl 9). Arvestades kostja väiteid sissetuleku puudumise, osalise töövõime ja suurte kulutuste kohta, ei ole aga selge, mille arvelt kostja hagejale ülalpidamist üldse annab. Samuti ei ole selge, mille arvelt kostja ülalpidamist alates aprillist 2021 suurendab, kui lõpeb temale määratud töövõimetoetus ja sissetulekud veelgi vähenevad.
  27. Hageja selgitas, et kuni 19.03.2020, s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni, maksis kostja oma kolmele lapsele nõuetekohaselt elatist. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik või tervislik seisund oleks alates 20.03.2020 oluliselt muutunud. Küll aga on hageja väitel kostja algusest peale lubanud täisealisele lapsele elatist mitte maksta ja soovitas elatise sissenõudmiseks pöörduda kohtusse.
  28. Kohus pööras kostja tähelepanu sellele, et PKS § 102 lg 1 asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kohus leiab, et kostja esile toodud asjaolud ja tõendid on sedavõrd 7 vastuolulised, et kohtul ei ole võimalik nende alusel kostja soovitud asjaolusid tuvastada ega vabastada teda ülalpidamiskohustusest 100 eurot ületavas osas.
  29. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus veel järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Hageja elab koos oma emaga. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja ema on hoolitsenud hagejale elukoha tagamise eest, aitab korraldada hageja elu ja kannab hagejaga seonduvaid kulusid. Kostja väidetest jääb selgusetuks, miks ta arvab, et ema hageja ülalpidamises ei osale. Samuti ei ole kostja väitest selge, kuidas see kostja arvates mõjutab tema enda ülalpidamiskohustuse ulatust.
  30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ülalpidamise saamiseks alates hagi esitamisest 31.03.2020 on põhjendatud osaliselt. Kostjal tuleb hageja vanemana anda hagejale ülalpidamist 210,89 eurot kuus seoses asjaoluga, et hageja, saanud täisealiseks, jätkab keskhariduse omandamist.
  31. Kohus märgib, et ei arvesta käesoleva otsuse tegemisel makseid, mille kostja on teinud menetluse ajal. Menetluse ajal makstud elatis tuleb arvesse võtta otsuse täitmisel.
  32. Kohus jätab arvestamata hageja 12.02.2021 seisukohaga esitatud asjaolud ja tõendid, millele hageja ei ole menetluses varem tuginenud, kuna need on esitatud hilinemisega. Tagasiulatuva elatise nõue
  33. Hageja nõuab kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt perioodi eest 20.03.2020 kuni 31.03.2020, s.o 12 päeva eest summas 116 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid. Seega saab ka ajavahemikul kuni aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit.
  34. Kostja ei esitanud hageja tagasiulatuva elatise nõudele vastuväiteid ega toonud esile asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et elatise väljamõistmine ühekordse summana 12 päeva eest, paneks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda või oleks tema suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Arvestades tagasiulatuva elatise nõude perioodi lühidust, ei ole kohtul alust arvata, et hageja abivajadus oleks sellel perioodil olnud erinev tema abivajadusest edasiulatuval perioodil. Selliseid asjaolusid ei ole esile toonud ka kostja. Küll aga on hageja esile toonud selle, et kostja oli teadlik hageja ülalpidamise nõudest ja kinnitas juba varem, et ülalpidamiskohustust pärast hageja täisealiseks saamist vabatahtlikult ei täida.
  35. Kohus rahuldab seega hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest alates 20.03.2020 kuni 30.03.2020 ja mõistab kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatise välja ühekordse maksena summas 74,83 eurot (210,89 ÷ 31 × 11). Kohus selgitab, et tagasiulatuv elatis mõistetakse PKS § 108 lg 1 kohaselt välja perioodi eest kuni kohtule elatishagi esitamiseni, s.o 8 kuni 30.03.
  36. 31.03.2020, s.o elatishagi esitamise päev, on seega edasiulatuva, mitte tagasiulatuva elatise nõude osa. Nõude ulatus edasiulatuvalt
  37. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist kuni 21-aastaseks saamiseni. Samas lõpetab hageja eelduslikult kevadel 2021 keskkooli (tl 16) ja peab pärast seda ülalpidamise saamiseks esitama asjaolud ja tõendid selle kohta, et hageja jätkab õpinguid ning omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ja ei suuda samal ajal endale ülalpidamist teenida.
  38. Kohus selgitas hagejale, et kui selliseid asjaolusid ega tõendeid ei ole võimalik hetkel esitada, ei saa kohus mõista elatist välja pikemaks ajaks kui keskkooli lõpetamiseni, kuna kohtul ei ole võimalik hinnata hageja abivajadust. Hageja selgitused selle kohta, et ta kavatseb pärast keskkooli lõppu jätkata õpinguid x, ei ole piisav elatise väljamõistmiseks edasiulatuvalt kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks kohus järeldada hageja elu- ja õppekorraldust ning sellega seonduvat abivajaduse ulatust pärast keskkooli lõppu. Kostja on läbivalt tuginenud vastuväitele, et aktiivsel noorel inimesel on ka õppetöö kõrvalt võimalik sissetulekut hankida. Kui aga õpingutega seotud koormus ja hageja abivajadus kõrgkoolis õppimisel püsib, on hagejal vajadusel võimalik pöörduda uue nõudega kohtusse.
  39. Kohus rahuldab seega hageja hagi selliselt, et kohustab kostjat tasuma hagejale elatist 210,89 eurot kuus alates 31.03.2020 kuni hageja omandab keskharidust, kuid mitte kaugem kui 21-aastaseks saamiseni. Otsuse täitmise kord 49.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et igakuine elatis tasutakse iga kuu

  1. kuupäevaks ja elatis tasutakse tema ema arvelduskontole. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulude jaotus
  2. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Kohus leiab, arvestades hagi rahuldamise ulatust, et tsiviilasja menetluskulud tuleb 70% ulatuses jätta kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177lg 2 määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.