2-19-238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-238 Ts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Osaühing Polyfor (kostja) ostis Malborskie Zakłady Chemiczne "Organika" S.A.-lt (hageja) polüuretaanvahtu kokku 5 566,71 euro eest maksetähtajaga 12.10.2016, arve nr

1. Kostja on kauba eest osaliselt, s.o 1 066,71 eurot tasunud ülekannetega 30.01.2017 summas 66,71 eurot ja 01.03.2017 summas 1 000 eurot. Seega on tasumata 4 500 eurot. Viivis tasumata põhivõlalt kuni hagi esitamise päevani on kokku 1 277,04 eurot vastavalt Poolas kehtivale intressimäärale 7% aastas. Kostja on saanud kauba kätte ja selle üle pooltel vaidlust pole. Samuti ei ole pooltel vaidlust kauba kvaliteedi üle ja selle üle pooltel samuti vaidlus puudub. Kostja on nõude kohtuväliselt osaliselt rahuldanud, seega on kostja kauba eest tasumise kohustust tunnistanud. Kostja ei ole soovinud asja kohtuväliselt lahendada ja võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole muid võimalusi kui esitada kohtulik nõue. Hageja saatis kostjale 17.01.2016 nõude võlgnevuse tasumiseks, millele vastas kostja kinnitusega, et kõik võlgnevused tasutakse lähiajal ära. Lisaks saatis hageja kostjale kohtuvälise nõude võlgnevuse tasumiseks 21.02.2017 2 2-19-238 (pärast seda tasus kostja 1 000 eurot) ja 17.08.2018, kuid kirjadele kostja ei vastanud. Nende asjaolude üle pooltel samuti vaidlus puudub. Hageja palub: mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 4 500 eurot; viivis kuni 28.09.
2. a 1 277,04 eurot; viivis põhivõlalt 7% aastas alates 29.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud 2 011,65 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale ja mõista välja viivis menetluskulude hüvitamisega viivitamiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. määrata

§ 445lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse viie

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 450 eurot, tõlkekulud 763,65 eurot ja õigusabikulud 798 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 450 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib hageja esindaja kulusid võttes arvesse esitatud menetluskulude nimekirja ja esitatud arveid nr 2020-147 ja FV/12/12/2018. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 4 tunni ulatuses summas 760 eurot (tunnihinnaga 190 eurot*4 (nagu esitatud arvel nr 2020-147)). Täiendavalt soovib hageja (nähtuvalt esitatud arvest nr 2020/147) kostjalt välja mõista bürookulu 38 eurot (Office expences 5%). Kohus leiab, et bürookulud ei ole õigusabikulud 3 2-19-238

§ 175lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama.

Ka Riigikohus on 25.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole bürookulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja tõlkekulud summas 763,65 eurot (3474,75 PLN) on tõendatud esitatud arvega nr FV/12/12/2018, seega põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1973,65 eurot (450 eurot riigilõiv +760 õigusabikulud +763,65 eurot tõlkekulud), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1973,65 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 468

lg 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Selline nõue tuleb seadusest seega, ei saa kohus hageja taotluse alusel määrata, et st kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse viie