Obsah (9)

§ 468§ 440§ 444§ 367§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102236 Tsiviil

§ 468lg 1 p 1).

1. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 22.08.
2. a toimus XXX liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõidukiga AUDI A4 QUATTRO. Liiklusõnnetuse põhjustanud kostja oli joobeseisundis. Kostja osas on XX.XX.XXXX jõustunud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsus kriminaalasjas nr XXX, millega kohus mõistis kostja süüdi eespool nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamises joobeseisundis. Liiklusõnnetuse tulemusena said sõidukis AUDI A4 QUATTRO (XXX) vigastada juht kaks kaasreisijat. Liiklusõnnetuse hetkel oli kostja juhitud sõiduki liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kahju hüvitamise kohustus. Hageja on liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutele hüvitanud ravikulud, mittevaralise kahju hüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja kütusekulu taastusravil käimiseks summas 3384,65 eurot. Hageja kohtuväliselt esitatud tagasinõudele kostja reageerinud ei ole. Eeltoodud asjaoludel on hageja pöördunud kohtu poole, taotledes liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 492 lg 1 ja 113 lg 1 kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 3384,65 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 20,77 eurot. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel soovib hageja ka lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja seisukoht hageja nõude suhtes Kostja on 09.03.
3. a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile teatanud, et on nõus tasuma põhivõla ja viivised. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus

§ 440lg 3 kohaselt asja kohtuistungit pidamata.

Hageja oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki HONDA CIVIC TOURER , registrimärgiga XXX liikluskindlustuse kindlustusandjaks ning tulenevalt liikluskindlustuse seadusest oli hagejal kohustus hüvitada sõiduki poolt põhjustatud kahju. LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kostja juhtis sõidukit, millega põhjustas liiklusõnnetuse, joobeseisundis. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on taotlenud kostjalt liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on oma vastuses tunnistanud hagiavalduses esitatud nõude õigeks, ehk hagi on kostja poolt õigeks võetud. Tulenevalt

§ 444

lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava või põhjendava osata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt AB „Lietuvos draudimas“ hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu M.L. vastu. Kostjalt tuleb VÕS § 492 lg 1 ja LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3384,65 eurot ning viivis.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 0,219 % päevas põhivõlgnevuselt 3384,65 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagi esitamiseni 19.02.2021 summas 20,77 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 14,84 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 3420,26 eurot (3384,65+20,77+14,84). 3 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud

§-de 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

§ 177lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Tulenevalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on menetluskuluna palunud kostjalt välja mõista kokku 505 eurot, sealhulgas riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 180 eurot 1,5 töötunni eest (sh nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 19.02.2021 hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine). Riigilõivu suurus tuleneb seadusest, mistõttu on selle suurus põhjendatud. Arvestades argumenteeritud hagiavaldust, selle mahtu ja lisade arvu, on kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu olnud vajalik ja põhjendatud. Tunnitasu määr 120 eurot on kohtu hinnangul samuti mõistlik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 505 eurot (riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 180 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4