Obsah (14)
§ 136§ 200§ 121§ 199§ 214§ 63§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78§ 215§ 21§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9359 (19730000205) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Rein
§-de 121 lg 2 p 3, 136 lg 1, 199 lg 2 p 4, 200 lg 2 p 7, 214 lg 2 p 1, 215 lg 3 järgi; Silver Kornaki (Kornak), Marko Moorasti (Moorast) ja Nikita Beljakovi (Beljakov) süüdistuses
§-de 136 lg 1 ja 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Igor Birnbaumi lepinguline kaitsja Aleksei Smelov Teised pooled Prokurör Natalia Miilvee, süüdistatav Igor Birnbaum apellatsioonimenetluse RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2020 otsus Igor Birnbaumi süüditunnistamises ja karistamises
§ 136
lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 järgi muutmata.
- Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluses Igor Birnbaumi lepingulise kaitsja õigusabikulud summas 300 (kolmsada) eurot, jätta Igor Birnbaumi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu
- juuli 2020 otsusega lühimenetluses tunnistati Igor Birnbaum süüdi
§ 136
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud;
§ 200
lg 2 p 7 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat;
§ 121
lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud;
§ 199
lg 2 p 4 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud;
§ 214
lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 järgi ning
§ 63
lg 1 alusel karistati
§ 214
lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 aastat.
§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 4 kuud.
§ 74
lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja koheselt kuulub karistusest ärakandmisele 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse alguseks 15.01.2020. Ülejäänud karistust, 2 aastat 10 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui I. Birnbaum ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Katseajaks allutati I. Birnbaum elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati
§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev.
§ 78
p 1 alusel käitumiskontrolli nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi jõustumist ning
§ 75
lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Süüdistuses
§ 215
lg 3 ja
§ 214lg 2 p-s 1 sätestatud III alternatiivi järgi mõisteti I.
Birnbaum õigeks. Menetluskuludena mõisteti I. Birnbaumilt riigi kasuks välja sundraha 1460 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 743,28 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 95,28 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 191,55 eurot. Taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks riigi eelarve vahenditest jäeti rahuldamata ja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti I. Birnbaumilt, S. Kornakilt ja N. Beljakovilt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks solidaarselt XXi kasuks välja 269,95 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 3 alusel mõisteti I. Birnbaumilt, S. Kornakilt ja N. Beljakovilt kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks solidaarselt XXi kasuks välja 500 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti I. Birnbaumilt kannatanu K.Aa kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 341 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. Sama otsusega tunnistati esitatud süüdistuste järgi süüdi ka S. Kornak, M. Moorast ja N. Beljakov, kelle osas apellatsioonimenetlust ei toimu. 2. I. Birnbaum oli antud kohtu alla süüdistatavana
§ 136lg 1 järgi selles, et tema kaastäideviijana osales XX vabaduse võtmises.
Vastavalt tema ning S. Kornaki, N. Beljakovi ja M. Moorasti kooskõlastatud teoplaanile XX vabaduse võtmise eesmärgil, meelitas S. Kornak väljamõeldud ettekäändel XXi 30.11.2018 kella 20.30 ajal Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine keskuse parklas istuma sõiduautosse Chrysler Voyager reg.nr xx. Vastavalt teoplaanile jäid M. Moorast, N. Beljakov ja I. Birnbaum eemale ootama ja S. Kornak istus sõiduki juhiistmele näitamaks, et ta on kohtumisel üksinda. Kui XX istus sõidukisse S. Kornaki kõrvale, tulid auto juurde M. Moorast, N. Beljakov ja I. Birnbaum, kes käsutas XXi sõiduki tagaistmele enda ja N. Beljakovi vahele. S. Kornak liikus juhi kõrvalistuja kohale ning M. Moorast asus autot juhtima. Arvulises ülekaalus olnud süüdistatavate vahele autosse jäänud XX ei saanud sõidukist lahkuda, 2
(10)samuti kasutati kannatanult vabaduse võtmise toimepanemisel tema suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. XX sõidutati tema tahte vastaselt Põhja-Tallinna piirkonda, peatuti Heina tänaval, kus I. Birnbaum sikutas XXit, lõi teda käega vastu kukalt ja rusikaga näo ja kaela piirkonda, tekitades XXile füüsilist valu ning koos N. Beljakoviga ähvardas XXit füüsilise vägivallaga. Edasi viisid S. Kornak, N. Beljakov ja I. Birnbaum M. Moorasti juhitud sõiduautoga XXi Kristiine piirkonda ja edasi Madara tänavale, kus S. Kornak lõi sõiduautos XXit mitmel korral golfikepiga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ülemise huule kohale, lahtise haava otsmikule koos verejooksuga. XXil lubati sõiduautost kl 22.30 paiku lahkuda pärast võlakirjade koostamist; süüdistatavana
§ 200lg 2 p 7 järgi selles, et tema 30.11.2018 grupis koos S.
Kornaki, M. Moorasti ja N. Beljakoviga, võtnud XX ebaseaduslikult vabaduse, Tallinnas Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkonnas M. Moorasti juhitud sõiduautos Chrysler Voyager reg.nr xxx kasutas grupis koos teiste isikutega XXi suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda, mille toimel võeti kannatanult ka vallasasjad. Vägivalla toimepanemise järel nõudis S. Kornak XX mobiiltelefoni äraandmist, millisele nõudmisele kannatanu allus tema suhtes varem kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades teda ümbritsevate toimepanijate arvulist ülekaalu ning andis oma mobiiltelefoni Samsung 15 euro väärtuses S. Kornakile, kes võttis telefonist SIM-kaardi, mille tagastas kannatanule. Samuti nõudsid süüdistatavad kannatanult silmatorkavalt verega määrdunud jope nendele ära andmist, millele kannatanu allus ja andis ära temale kuuluva jope Everlast 239,95 euro väärtuses. Lõpuks ähvardas S. Kornak koos I. Birnbaumi ja N. Beljakoviga XXit sellega, et kui ta ei maksa väidetavat võlgnevust või pöördub politseisse, kasutatakse ka tulevikus tema suhtes füüsilist vägivalda, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul peksmise järel alust ka karta; süüdistatavana
§ 121
lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem, s.o 30.11.2018 toime pannud füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega röövimise, 12.08.2019 kl 14:50 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 13 Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses, ründas M.P, tõukas teda jõuliselt vastu õlgu, lõi kannatanut korduvalt rusikatega pea piirkonda ja jalaga jalgadesse, tekitades kannatanule füüsilist valu, marrastuse ja hematoomi vasaku reie siseküljele; süüdistatavana
§ 214
lg 2 p 1 järgi selles, et tema, varem röövimise toime pannud isikuna 21.11.2019 kella 15 ajal Tallinnas, Odra tn 8 maja juures nõudis K.A õigusliku aluseta 6800 euro üleandmist. K.Aa keeldumisel nõutud raha üleandmisest, haaras I. Birnbaum K.A kuuluva sõiduki Citroen C5 reg nr xxx ebaseadusliku hõivamise eesmärgil K.Aa parema käe randmest, milles oli sõiduki võti ja võtme äravõtmiseks väänas K.Aa kätt, vajutas randmele ja keeras selle väljapoole, tekitades sellega K.A füüsilist valu, mille toimel lasi kannatanu käe lõdvaks ja I. Birnbaum võttis talt võtme ära. Võtme äravõtmise järel teatas I. Birnbaum, et K.Aa ei saa võtit ja autot tagasi, kui ei maksa nõutud raha ning lahkus sündmuskohalt. Sellele järgnevalt, ajavahemikus 21.11.2019 kell 15 22.11.2019, kannatanu survestamise jätkamisel ja varast jäädava ilma jätmise ähvarduse tõsiseltvõetavuse näitamiseks, võttis ära Tallinnas, Odra tn 8 maja juurde pargitud sõiduki Citroen C5 reg nr xxx väärtusega 1100 eurot, milles olid K.A kuuluvad tööriistad ja sõitis kannatanult vägivallaga ära võetud võtme abil K.Aa sõidukiga Citroen C5 reg nr xxx parkimiskohast ära kannatanule teadmata suunas; süüdistatavana
§ 215
lg 3 järgi selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna, kasutas Tallinnas, Odra tn 8 maja juurde pargitud K.Aa sõidukiga Citroen C5 reg nr xxx 22.11.2019 ära sõites sõidukit omavoliliselt kuni selle leidmiseni 15.01.2020 enda elukohas, Järvamaal Oeti külas Mallaste talus teostatud läbiotsimise käigus ning süüdistatavana
§ 199
lg 2 p 4 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, olles 21.11.2019 kell 15:00 - 22.11.2019 võtnud omavoliliselt K.Aa 3
(10)valdusest viimasele kuuluva sõiduauto Citroen C5 reg nr xxx ja lahkunud sellega Tallinnas Odra tn 8 maja juurest, võttis seejärel ajavahemikus 21.11.2019 kl 15 - 15.01.2020, sõiduautost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.A kuuluvad tööriistad, nurklihvija ja multitöörista Bosch väärtusega 600 eurot. 3. Maakohus leidis otsuses, et vaatamata I. Birnbaumi süü mittetunnistamisele, on hinnatud tõenditega kogumis leidnud tuvastamist, et süüdistatav koos S. Kornaki, M. Moorasti ja N. Beljakoviga võttis XX viimase tahte vastaselt liikumisvabaduse, sest kannatanul puudus võimalus sõidukist vabatahtlikult lahkumiseks, samuti on tõendatud XXi suhtes I. Birnbaumi poolt toime pandud füüsilise vägivalla kasutamine ja kannatanult talle kuuluvate esemete (jope, mobiiltelefon) hõivamine vägivallaga selle omastamise eesmärgil. Kannatanu M.Psuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise episood on tõendatud eelkõige kannatanu usaldusväärsete ütlustega ja kirjalike tõenditega. Süüdistatava ütlused väidetava enesekaitse kohta on ümber lükatud kogutud tõenditega, millest ei ole tuvastatavad asjaolud, mis võiksid viidata mingile vahetule või eesseisvale ründele, mille eest pidanuks I. Birnbaum ennast kaitsma. Puutumuses
§ 214
lg 2 p 1, § 215 lg 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi etteheidetavate tegudega leidis kohus, et I. Birnbaum nõudis K.A varalise kasu üleandmist küll vägivalda kasutades, kuid tõendamist ei leidnud, et I. Birnbaum oleks varalise kasu üleandmist nõudes lisaks vägivallale ähvardanud K.Aa ka tema vara hävitamisega, mistõttu mõistis kohus I. Birnbaumi
§ 214lg 2 p 1 sätestatud III alternatiivi järgi õigeks.
Tõendatud on I. Birnbaumi poolt K.A kuuluva sõiduki omavoliline ajutine kasutamine. Et K.Aa suhtes toimepandud vägivald ei olnud ajaliselt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega seotud, tuleb I. Birnbaumi tegu ümber kvalifitseerida
§ 215
lg 1 järgi, kuna kasutatud vägivald hõlmas juba
§ 214lg 2 p 1 kuriteokoosseisu.
Seetõttu mõistis kohus I. Birnbaumi süüdistuses
§ 215lg 3 järgi õigeks.
Samuti on hinnatud tõenditega leidnud tõendamist K.A kuuluvate tööriistade ebaseaduslik omastamine I. Birnbaumi poolt. Võttes kannatanule kuuluvast sõidukist kannatanule kuuluvad tööriistad, pidi I. Birnbaum pidama võimalikuks, et ta paneb toime varguse ja seda möönma. Maakohtu hinnangul on I. Birnbaumi süü kõikides temale inkrimineeritud ja tõendamist leidnud episoodides hinnatav alla keskmise. Liitkaristuse mõistmisel pidas kohus süü suurusest tulenevalt võimalikuks kohaldada I. Birnbaumi suhtes kergemat karistuse liitmise viisi, lugedes
§ 64lg 1 alusel mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mida Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra. Mõistetud karistuse pidas kohus võimalikuks jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, leides et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik I. Birnbaumile kohaldada nn šokivangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o vangistus 2 aastat 10 kuud pidas kohus võimalikuks jätta täitmisele pööramata, kui I. Birnbaum ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja määrata süüdistatav katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Seoses kannatanute tsiviilhagidega leidis maakohus järgmist. Põhjendatud on XXi tsiviilhagi I. Birnbaumi, M. Moorasti ja N. Beljakovi vastu varalise kahju nõudes summas 269,95 eurot ja osaliselt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Et kannatanule tekitatud kahjud on põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega, tuleb varaline kahju S. Kornakilt, N. Beljakovilt ja I. Birnbaumilt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista. Kannatanu K.Aa tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 341 eurot on põhjendatud ja tuleb välja mõista I. Birnbaumilt kannatanu kasuks. Tuvastamata I. Birnbaumi suhtes menetleja poolset menetlusõiguse süüliselt rikkumist ega süüdistatavale kahju põhjustamist, jättis kohus SKHS § 13 lg 3 alusel taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. Kaitsja leiab apellatsioonis lakooniliselt, et maakohus on uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt, mistõttu I. Birnbaumi suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus ei ole põhjendatud ega rajane kogutud tõenditele. 4
(10)4.1. Süüdistatava käitumises puudub
§ 136lg 1 kuriteokoosseis.
Otsusest ei selgu I. Birnbaumi roll kannatanult seadusliku aluseta vabaduse võtmises. XX nõustus ise enda liikumisvabaduse piiramisega, tal oli igal ajal võimalus autost lahkuda. Süüdistatav ei võtnud ega ole soovinud kannatanult vabadust võtta. XXi käega vastu kukalt löömine, samuti löömine rusikaga näo ja kaela piirkonda ei olnud seotud kannatanult vabaduse võtmisega. 4.2. Kaitsja hinnangul ei selgu otsusest, kuidas ja milliste tõendite alusel on tuvastatud, et I. Birnbaum oli grupi liige, kelle eesmärk oli võõra asja ( XXi telefon ja jope) omastamine vägivalla kasutamisega. Süüdistatav ei olnud üldse seotud telefoni ja jope äravõtmisega. I. Birnbaumi eesmärgiks XXiga kohtumisel oli üksnes dokumentide vormistamine võla teemal. Süüdistatava käitumises puudub
§ 200lg 2 p 7 kuriteokoosseis.
4.3. Süüdistusest
§ 121
lg 2 p 3 järgi ega otsusest ei ole arusaadav, kuidas jõudis kohus järeldusele, et I. Birnbaum soovis M.P esimesena rünnata. Videosalvestiselt pole võimalik üheselt tuvastada, kes keda lööb, kes lõi esimesena ja mis oli selle löögi põhjuseks, konflikti algust ei ole keegi näinud. Toimikus olevate tõendite alusel pole võimalik tuvastada, et kannatanu traumad oli tekitatud just süüdistatava vägivalla kaudu. Puuduvad veenvad ja vaieldamatud tõendid I. Birnbaumi süüdiolekus
§ 121lg 2 p 3 järgi.
4.4. Kuigi kohus tunnistas I. Birnbaumi süüdistuses
§ 215
lg 3 ja § 214 lg 2 p 1 III alternatiivi järgi õigeks, leiab kaitsja, et süüdistatav tuleb mõista õigeks ka
§ 214lg 2 p 1 ja § 215 lg 1 järgi.
K.Aa ja süüdistatava vahel olid ärilised suhted töövõtulepingu alusel, millest tekkiski I. Birnbaumil seaduslik nõue K.Aa vastu. Et I. Birnbaum ei ähvardanud K. A vabadust piirata, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti ei ole ta kasutatud kannatanu suhtes vägivalda, puudub I. Birnbaumi käitumises ka
§ 214lg 2 p 1 kuriteokoosseis.
4.5. Puuduvad mistahes alused lugeda süüdistatava ütlusi asja omavolilise kasutamise episoodis ebausaldusväärseteks. Kaitsja on seisukohal, et I. Birbaumi käitumises puudub ka kuriteokoosseis
§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
4.6. I. Birnbaum võttis K.Aa sõiduautos olevad tööriistad nende hoiustamise, mitte nende omastamise eesmärgil. Kaitsja hinnangul puudub I. Birbaumi käitumises ka
§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.
4.
- Kaitsja palub I. Birnbaumi suhtes tehtud süüdimõistev otsus tühistada, teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks, hüvitada lepingulisele kaitsjale makstud tasu, jätta menetluskulud riigi kanda ja hüvitada süüdistatavale vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju 48,50 eurot.
- Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled enda kirjalikke seisukohti apellatsioonile ei esitanud. Apellant esitas menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega I. Birnbaumi õigeks mõistmiseks kõikides temale etteheidetavates kuriteoepisoodides leiab, et maakohtu otsus I. Birnbaumi osas on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel alus puudub. Kohtuotsus vastab KrMS §-des 311-313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millele kaitsja apellatsioonis viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
- Esiteks märgib kohtukolleegium, et apellatsioonimenetluses esitab I. Birnbaumi kaitsja samu argumente, mida ta on varasemalt esitanud maakohtule 18.05.2020 kohtuvaidluses ja millele maakohus on oma otsuses põhjalikult vastanud. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Olukord, kus apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et 5
(10)maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viivad maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-06 p-s 18 osundatuga, milles kõrgem kohus kordab oma varasemas praktikas väljendatud seisukohta süüdistuse tõendite hindamisel ja analüüsimisel, kõiki kohtule esitatud ja kohtus hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ninga nende kogumis hindamise tulemusena asunud õigele järeldusele, et I. Birnbaumi süü talle esitatud süüdistustes
§ 136
lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi on tõendamist leidnud. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 31-1-94-04 väljendatud seisukohaga on maakohus kõiki apellandi kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses käsitlenud ja analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Hinnatud tõenditele tuginevalt tuvastas kohus õigesti, et I. Birnbaum tuleb süüdistuses
§ 215
lg 3 ja
§ 214
lg 2 p 1 III alternatiivi järgi õigeks mõista, kvalifitseerida tegu ümber ja tunnistada I. Birnbaum süüdi
§ 214
lg 2 p 1 ja
§ 215lg 1 järgi.
Ülejäänud süüdistatavale etteheidetavad teod on kvalifitseeritud õigesti
§-de 121 lg 2 p 3, 136 lg 1, 199 lg 2 p 4 ja 200 lg 2 p 7 järgi.
- Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-00 selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ta I. Birnbaumi esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kaitsja etteheide kohtule, et kohus on I. Birnbaumi suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt, mistõttu kohtuotsus ei ole põhjendatud, kohtukolleegiumi hinnangul kriminaalasja materjalidest ega kohtuotsusest ei tulene. Maakohus on otsuses kuriteoepisoodide kaupa tõendite kogumis hindamise ja enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel olnud enam kui põhjalik, leides, et tõenditest tulenevalt on välistatud kaitseversioonid I. Birnbaumile etteheidetavates tegudes tema käitumises kuriteokoosseisude puudumisest nii isikute grupis kannatanu XX seadusliku aluseta vabaduse võtmises kui XX vägivallaga vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, samuti kannatanu M.P kahjustamises ja kannatanu K.A varalise kasu väljapressimises vägivallaga, kannatanule kuuluva sõiduauto omavolilises ajutises kasutamises ning kannatanule kuuluvast sõiduautost tööriistade (nurklihvija ja multitööriist Bosch) varguses, mistõttu on just I. Birnbaum isikuks, kes pani toime teod, mis täidavad talle süüdistuses etteheidetavate süütegude teokoosseisud. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea kohtukolleegium nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.
- Apellatsioonist nähtuvalt ei ole I. Birnbaumi kaitsja tõstatanud küsimust kannatanu XXi ütluste ebausaldusväärsusest. Kannatanu XXi ütlustest nähtuvalt kutsus S. Kornak ta 30.11.2018 õhtul kohtumisele lubadusega tasuda talle raha teostatud tööde eest, kuid tal kästi istuda autos ümber tagaistmele N. Beljakovi ja I. Birnbaumi vahele ning S. Kornaki sõbra juhtimisel alustati sõitu Kopli 6
(10)suunas, kus mööblipoe kõrval olevas tupiktänavas jäeti auto seisma ja S. Kornak ning I. Birnbaum nõudsid temalt 10 000 eurot. Konflikti käigus lõi I. Birnbaum teda ühe korra rusikaga kaela piirkonda, mille tagajärel tundis ta valu ja S. Kornak lõi golfikepiga teda mitu korda nina ja huule piirkonda, mille tagajärjel tundis valu ja tal hakkas huulest verd jooksma. Madara 22/Ülase 12 juures sunniti teda kirjutama 2 võlakirja, peale mida lõi S. Kornak teda uuesti golfikepiga mitu korda pea piirkonda nii, et tal hakkas peast verd jooksma ja ta tundis füüsilist valu, lisaks ähvardati teda politseisse pöördumisel võimaliku õnnetusega. Eelnevalt oli Kristiine parklas võetud temalt ära nuppudega mobiiltelefon „Samsung“, milles olev kõnekaart anti talle tagasi. Samuti võeti temalt ära valget värvi Everlasti jope, mis oli määrdunud verega. Madara tn 22 autopesula parklas lasti ta autost välja ning koheselt pöördus ta traumapunkti, kus tal õmmeldi pead (I kd, tlk 8-9). Kuigi kannatanu ütlustest nähtuvalt lõi I. Birnbaum teda autos olles ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja muud vägivalda tema suhtes ei tarvitanud, asus kohus tõendite kogumis hindamise järel põhjendatult seisukohale, et XX võtsid liikumisvabaduse kõik käesolevas kriminaalasjas süüdimõistetud isikud. Kohtukolleegium, erinevalt kaitsja seisukohast leiab, et I. Birnbaumi roll XX seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja kannatanult isikute grupi poolt telefoni ja jope omastamises vägivalla kasutamisega on otsuses analüüsitud tõendite kogumi pinnalt lugejale jälgitav. Nõustudes kaitsjaga selles, et XX istus esialgu autosse vabatahtlikult, ei jaga kohtukolleegium kaitsja seisukohta aga selles, et kannatanul oli võimalus autost ka vabatahtlikult väljuda. Tuvastatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest tulenevalt puudus XXil aga igasugune võimalus sõidukist vabatahtlikult lahkumiseks hetkest kui sõiduki juurde saabusid S. Kornaki kaassüüdistatavad. Mõistetavalt allus kannatanu süüdistatavate korraldusele istuda auto tagumisele istmele ega julgenud autost lahkuda, kuna süüdistatavad olid arvulises ülekaalus ning sellest hetkest puudus XXil võimalus oma vaba tahte kohaselt tegutseda. Et seaduslik alus kannatanult vabaduse võtmiseks puudus, tuvastas kohus õigesti, et I. Birnbaumi käitumises esineb
§ 136lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.
10. Kaitsja seisukoht, et I. Birnbaum ei olnud üldse XX telefoni ja jope äravõtmisega seotud ning et süüdistatava eesmärgiks XXiga kohtumisel oli üksnes dokumentide vormistamine võla teemal, ei tulene kohtus hinnatud tõenditest. Kannatanu ütluste ja kannatanu läbivaatuse protokolliga on tõendatud, et XXi suhtes kasutasid Põhja-Tallinna piirkonnas füüsilist vägivalda I. Birnbaum ja kaassüüdistav S. Kornak, millega nad murdsid XXi vastupanu ja mille järelmõjul oli kannatanult mobiiltelefoni äravõtmine võimalik. Vaidlus puudub ka selles, et S. Kornaki poolt kasutatud füüsilise vägivalla tõttu sai kannatanu jope veriseks, mistõttu tekkis süüdistatavatel tahtlus hõivata ka kannatanule kuuluv jope. Süüdistatavate põhjendus, et jope võeti kannatanult ära selleks, et ta ei ilmuks verise jopega avalikku kohta, ei kannata kriitikat. Puudub igasugune põhjendus, miks ei andnud süüdistatavad verist jopet kannatanule autost lahkumisel kaasa. Jope jätmisega M. Moorasti sõidukisse kinnitab, et kannatanult võeti jope ära selle omastamise eesmärgil, mitte ei jäetud seda enda kätte kuni väidetava võla tagastamiseni kannatanu poolt. Vaidlus puudub selles, et S. Kornakil kannatanule mobiiltelefoni tagastamise soov puudus, sest telefoni enda valdusesse saamise järel vaatas ta selles olevaid sõnumeid, misjärel tegi mobiiltelefoni katki ja viskas minema. Kaitsja jätab tähelepanuta, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, loetakse nad
§ 21lg 2 kohaselt kaastäideviijateks.
Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuigi I. Birnbaumi, S. Kornaki, N. Beljakovi ja M. Moorasti teopanus oli erinev, tegutsesid süüdistatavad XX seadusliku aluseta vabaduse võtmisel ja kannatanult vägivallaga jope ja mobiiltelefoni äravõtmisel nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et röövimise koosseisutunnuste esinemine objektiivse kooseisu tasandil on tõendatud ja kõik süüdistatavad, sh I. Birnbaum, pidasid kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ning asjade hõivamist 7
(10)võimalikuks ning möönsid seda, mistõttu panid nad XXi suhtes toime nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise vähemalt kaudse tahtlusega. 11. Kaitsja seisukohad veenvate ja vaieldamatute tõendite puudumisest I. Birnbaumi süüdi tunnistamiseks
§ 121lg 2 p 3 järgi, jäävad arusaamatuks.
Kannatanu M.P kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli süüdistatav 12.08.2019 Lasnamäe Centrumis ootamatult tema juurde, keeras ta ümber, haaras rinnust ning lõi ühe korra rusikaga vastu vasakut silma. Kannatanu selgituste kohaselt üritas ta ennast käega kaitsta, kuid I. Birnbaum hoidis teda särgist kinni ja lõi veel teda mitu korda rusikaga vastu pead, ta rabeles lahti, särk läks eest katki ning pärast seda lõi I. Birnbaum teda mitu korda jalaga kubeme piirkonda (kd III, lk 251-254). Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud (kd III, lk 233-235, 240-242). I. Birnbaumi ütlused, mille kohaselt lõi tema M.P enesekaitseks, on tõenditest tulenevalt ennastõigustavad ja ümber lükatud 16.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga (kd III, tlk 247-250), millelt on üheselt tuvastatav, et süüdistatav tõukab M.P koheselt vastu rinda, lööb seejärel kannatanut pea piirkonda ja jalaga kannatanu vasaku reie piirkonda ning kannatanu ütlustega, mida kinnitavad kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalikud tõendid ja 15.08.2019 kannatanu poolt menetlejale saadetud foto marrastusest ja hematoomist reie siseküljel. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega selles, et kogutud tõenditest ei ole tuvastatav asjaolu, mis võiks viidata vähimalegi kannatanu poolsele vahetule või eesseisvale ründele, mille eest pidanuks süüdistatav end enda sõnade kohaselt kaitsma. Kohtule ei esitatud ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mille pinnalt saaks väita, et M. P kasutas või oleks soovinud 12.08.2019 kasutada süüdistatava suhtes vägivalda. Kohus leidis õigesti, et tuvastatud ei ole ei
§-s 28 sätestatud ega ka muid I. Birnbaumi teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
- Puudub vaidlus selles, et K.Aal puudus võimalus talle kuuluvat sõidukit Citroen C5 (reg.nr xxx) alates 21.11.2019 kuni 15.01.2020 sihipäraselt kasutada ning et sõiduk leiti üles süüdistatava elukohast. Maakohus on otsuses välja toonud ja põhjendanud läbi konkreetsete tõendite ja asjaolude, millel põhineb arvamus, et I. Birnbaumil puudus eelnev luba või hilisem nõusolek K.A kuuluva sõiduki kasutamiseks või enda valdusesse jätmiseks kuni väidetava võlgnevuse tagastamiseni kannatanu poolt. Kohtukolleegium maakohtu sellise seisukohaga nõustub. Kaitsja ei ole ka apellatsioonis välja toonud asjaolusid, millised olid 26.09.2019 töövõtulepingust tulenevalt süüdistatava ja kannatanu vahelised ärilised suhted, millest I. Birnbaumil tekkis väidetav seaduslik rahaline nõue kannatanu vastu. Süüdistatava poolt esitatud Bitest Ehitus OÜ ja kannatanu vahel sõlmitud lepingust ei tulene ka kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatavale seaduslikku alust nõuda kannatanult 6800 euro tasumist. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tuli süüdistatav tema selja tagant, võttis tema parema käe randmest kinni ja väänas tema kätt, vajutades tema käe randmele ja keeras selle väljapoole, mille tulemusena läks tema käsi lõdvaks ja I. Birnbaum võttis tema auto võtme ära. Ta tundis selle tegevuse tagajärjel valu. Nõudes K.A seega õigusliku aluseta endale varalise kasu üleandmist, pani I. Birnbaum kannatanu suhtes toime väljapressimise. Et süüdistatav kannatanult raha nõudis, kinnitavad ka tunnistaja J. R ütlused. Kohtukolleegium ei nõustu süüdistatava kaitsja seisukohaga, et I. Birnbaumi teos puudub väljapressimise koosseis. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtub, on sõiduauto Citroen C5 (reg.nr xxx) omanik on K.A, seega oli sõiduk süüdistatava jaoks võõras vallasasi, mille kasutamiseks tal kannatanu nõusolek puudus. Kohus tuvastas õigesti, et I. Birnbaumil puudus kannatanu eelnev luba või hilisem nõusolek talle võõra sõiduki kasutamiseks. Seega tuleneb kohtus hinnatud tõenditest üheselt, et süüdistatav kasutas kannatanule kuuluvat mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil.
- Puudub vaidlus selles et ajavahemikul 21.11.2019 - 15.01.2020 võttis I. Birnbaum K.A kuuluvast sõidukist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.A kuuluvad tööriistad s.o nurklihvija ja 8
(10)multitöörista „Bosch“, väärtusega 600 eurot, mis oli süüdistatava jaoks võõras vara. Olenemata sellest, kas süüdistatav ise neid tööriistu kasutas või mitte, jättis ta kannatanu talle kuuluvate esemete äravõtmisega nendest kestvalt ilma, mistõttu leidis kohus õigesti, et sellega on realiseeritud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Tuvastamata on süüdistatava tahtlus tööriistade kannatanule tagastamiseks, sest vastupidiselt süüdistatava kaitseversioonile eitab ta igasuguse varguse toimepanemist. Just süüdistatava enda käitumine kinnitab kohtu poolt tuvastatut, et süüdistatav ei võtnud autost kannatanu tööriistu nende hoiustamise eesmärgil. Kohtukolleegiumi hinnangul tuvastas kohus kindlakstehtud asjaoludele ja hinnatud tõenditele tuginedes õigesti, et varguse koosseis oli täidetud hiljemalt tööriistade väljatõstmisega K.A kuuluvast sõidukist ning nende asetamisega süüdistatavale kuuluvasse kuuri, mida valvas koer.
- Erinevalt apellandist leiab kohtukolleegium, et hinnatud tõendite pinnalt on I. Birnbaumi süü temale etteheidetavate tegude toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on kõiki kaitsja argumente otsuse tegemisel arvesse võtnud ja need hinnatud tõenditega kummutanud, mistõttu ei esine I. Birnbaumile esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmuste osas põhjendatud kahtlusi, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.
- Kuigi apellant ei ole I. Birnbaumile mõistetud karistust eraldi vaidlustanud, leiab kohtukolleegium, et kohtu poolt prokuröri taotletud liitkaristusest I. Birnbaumile mõnevõrra kergema karistuse mõistmine on kooskõlas
§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega ja vastab süüdistatava teosüüle.
- Kohtukolleegium ei jaga kaitsja jätkuvat seisukohta ka selles, et I. Birnbaumile tuleb hüvitada vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib isik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui ta mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 7 lg 1 kohaselt, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kohus mõistis I. Birnbaumi temale ette heidetud kuritegude toimepanemises süüdi ja jättis taotluse vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Ka kohtukolleegium, nõustudes täielikult kohtu põhjendustega I. Birnbaumi süüküsimuses, ei tuvastanud menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on põhjustatud isikule kahju. Kaitsja ei ole ka apellatsioonis viidanud ühelegi võimalikule menetleja poolsele menetlusõiguse süülisele rikkumisele. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse I. Birnbaumi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jätab kohtukolleegium SKHS § 13 lg 3 alusel taotluse süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, kuivõrd süüdistataval puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda.
- Seoses apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskuludega märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava lepinguline kaitsja A. Smelov esitas ringkonnakohtule apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja ja seda tõendava arve nr 20069, mille kohaselt on kaitsja osutanud I. Birnbaumile õigusteenuseid 3 töötunni ulatuses (tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse koostamine), tunnitasuga 100 eurot. Kaitsja palub kaitsekulude katteks hüvitada I. Birnbaumile 300 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtukolleegium peab kaitsja esitatud kaitsetasu suurust mõistlikuks ja vajalikuks. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb I. Birnbaumi suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud 9
(10)lahendi, tuleb apellatsioonimenetluses lepingulisele kaitsjale makstud tasu KrMS § 185 lg 2 ls 1 järgi jätta I. Birnbaumi kanda.
- Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ning § 344 - 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
- juuli 2020 otsuse I. Birnbaumi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)