Obsah (14)

§ 428§ 459§ 497§ 457§ 371§ 430§ 468§ 455§ 136§ 129§ 238§ 163§ 164§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05.03.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10062 Tsiviil

) § 442 lg 5 esimene lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Kostja on 04.06.2020 vastuses seisukohal, et kuna hageja on esitanud kostjalt elatise väljamõistmise nõude ning eksisteerib elatise tasumise tingimusi fikseeriv jõustunud kohtulahend, tuleks lõpetada kohtuasja menetlus

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Hageja on käesolevas tsiviilasjas taotlenud väljamõistetud elatise suurendamist, mitte elatise väljamõistmist. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus menetluse lõpetamiseks jätmiseks põhjendatud. Kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata.

1. Kohus selgitas 14.09.2020 kohtukirjaga pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
2. Pooled ei vaidle, et hageja A K, kes on sündinud xx (kd I, tl 5, 22, kd II, tl 7), kostja ja L K kooselust, elab koos emaga L Kga.
3. Kohus märgib, et kohus jätab tähelepanuta kõik väited, mis puudutavad vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Käesolevas asjas lahendatakse elatise suurendamise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses. 5
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda.
5. Harju Maakohtu 16.11.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-11349 (kd I, tl 51, pöördel, kd II, tl 9-10) kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja muuhulgas igakuiselt tasuma hageja (A K) lasteaia kohamaksu, lasteaia toitlustuse ja ühe huviringi maksed.
6. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-15-11349 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise suurendamiseks miinimumsummani alates 03.07.
8. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25).

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p‑d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu 26.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks kostjalt 16.11.2015 määrusega elatise väljamõistmiseks, on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 16.11.2015, mil määrusega kostjalt hageja kasuks elatis välja mõisteti (so hageja lasteaia kohamaks, lasteaia toitlustus ja ühe huviringi maksed) ja kostja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
2. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja ülalpidamiskulude suurus on võrreldes 16.11.2015 määruses tuvastatuga muutunud, mis saaks olla ühena aluseks väljamõistetud elatise suurendamisele, sest just nimetatud asjaolule on hageja tuginenud. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud 6 kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel kompromiss, mille kohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-15-11349 16.11.2015 määrusega, millega muuhulgas määrati kindlaks, et kostja kohustub igakuiselt tasuma hageja lasteaia kohamaksu, lasteaia toitlustuse ja ühe huviringi maksed. Üksnes

§‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud.
3. Hageja on selgitanud, et kostja kohustus tasuma 16.11.2015 kompromissimääruse järgi lapse igakuise lasteaia kohamaksu (39 eurot) (kd I, tl 93, kd II, tl 12), lasteaia toitlustuse (24,99 eurot) (kd II, tl 13) ja ühe huviringi maksed. Eelnimetatud „ühe huviringi maksed“ olid periooditi OÜ Xxx ja lapsed Xxx kuumakse 55 eurot (kd I, tl 52), seejärel Xxx tantsukooli kuumaksed umbes 35 eurot ja seejärel xx eelkooli kuumakse 50 eurot. Hageja on selgitanud, et kostjal tekkis võlgnevus xxx Vallavalitsuse ees lasteaia kohatasu eest (kd II, tl 14).
4. Kostja vaidles hagile vastu, milles on muuhulgas esile toonud, et pooled sõlmisid 27.11.2018 kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt A K tasub A Kle elatist 140 eurot kuus, aga mitte vähem kui 56 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatist tuleb tasuda alates
5. aasta detsembrist kuni A K täisealiseks saamiseni xxx arvestusega (kd I, tl 52-53, 54, kd II, tl 19-20). Lisaks on kostja 20.01.2017 kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole 10 000 eurot (kd I, tl 54). Kostja on osalenud hageja ülalpidamises nii kokkulepitud kui seda ületavas mahus, soetades hagejale vajalikke esemeid (sh õppevahendid, riideesemed, mööbel jms) ning andes hagejale vahetult rahalisi vahendeid. Lisaks hageja materiaalsele ja ainelisele toetamisele viibib laps vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorra alusel kostja (eeskätt kostja vanemate) juures vähemalt nädalavahetuseti ja koolivaheaegadel, millisel ajal kannab hageja eluaseme-, toidu-, meelelahutuse- jm kulud kostja. Samuti on kostja hageja kulude osas viidanud RAKE uuringule. Lisaks hagejale on kostjal teine laps poeg J K K. Täiendavalt peab kostja üleval oma abikaasat K Kt, kes viibib lapsehoolduspuhkusel ja viimase tütart M St. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või hagi rahuldamisel vähendada elatist alla miinimummäära, so mitte üle 165 euro lapse kohta kuus. Täiendavalt on kostja märkinud, et kostjal on õnnestunud tütrega suhelda vaid peale seda, kui hageja sai endale isikliku mobiiltelefoni. Kostja töökoht on olemas vaid teadmata ajaks seoses Covid 19 pandeemiaga. Tartumaal on kostjal raske leida sobivat töökohta. Kostja ema on hetkel ainuke inimene, kes on hagejale ostnud riideid ning teeb seda tänu kostja edastatavale rahale. 22.06.2020 seisukohas on kostja muuhulgas palunud kohtul vähendada igakuist summat 275 eurolt 190 eurole.
6. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 7 Kohus märgib, et ainuüksi
7. aasta või
8. aasta RAKE uuringud ei saa tõendada konkreetselt hageja vajadusi. PKS-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. PKS sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest. Kui PKS-i mõte oleks see, et elatise alampiirist või RAKE uurimustes näidatud kulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista, oleks selline piirang PKS-i ka sätestatud. 22.05.2020 esitas hageja kohtule hagi tervikteksti, milles palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatusraha pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest 03.07.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi tervikteksti kohaselt on hagejaga seotud igakuised kulutused seisuga 2020 vähemalt 567 eurot. Summasse 567 eurot kuus ei ole arvestatud kulutusi hageja
9. aasta maikuus enda poolt täheldatud puuduolevatele esemetele (uued riided, uus jalgratas, uued rulluisud, uus telefon) ning tüdruku eeldatavasti kasvavatele vajadustele. 14.09.2020 kohtunõudes selgitas kohus, et kohus võtab 22.05.2020 hagiavalduse tervikteksti käesoleva tsiviilasja lahendamisel aluseks. Seisuga 22.05.2020 on hagejaga seotud kulutused summas 567 eurot järgmised: - xxx: 22,50 eurot kuus (kokku 45 eurot (kd II, tl 33-34); - xxx: 17,50 eurot kuus (kokku 35 eurot) (kd II, tl 35-36); - xxx: 50 eurot kuus (kokku 100 eurot) (kd II, tl 37-38); - xxx: 6 eurot kuus (kokku 12 eurot) (kd II, tl 39-40); - xxx kindlustus: 13,50 eurot kuus (kokku 27 eurot) (kd II, tl 41-42); - kodulaen: 100 eurot kuus (kokku 200 eurot) (kd II, tl 43-44); - viiuli rent: 7,50 eurot kuus (ainult hagejaga seotud kulu) (kd II, tl 45); - viiulitrennid: 80 eurot kuus (ainult hagejaga seotud kulu) (arveldatakse sularahas); - tervishoid: 5 eurot kuus (kokku 10 eurot) (kd II, tl 46-47); - tantsutrennid: 37 eurot kuus (ainult hagejaga seotud kulu) (kd II, tl 48-49); - toit: 140 eurot kuus (kokku 280 eurot) (kd II, tl 50-52, 53-55); - vaba aeg: 10,50 eurot kuus (kokku 21 eurot) (kd II, tl 56-57, 58-59, 60-61); - riided: 25 eurot kuus (kokku 50 eurot) (kd II, tl 62-63, 64-65, 66-67, 68-69, 70-71, 72-73); - autokütus: 52,50 eurot kuus (kokku 105 eurot) (kd II, tl 74-76, 77-78, 79-80). Hageja leibkonnas on 2 inimest (hageja ja tema ema). Ainult hagejaga seotud kulutused on (7,50 + 80 + 37) 124,50 eurot. Lisaks on hagejaga selles leibkonnas seotud kulutused [(45 + 35 + 100 + 12 + 27 + 200 + 10 + 280 + 21 + 50 + 105) / 2] 442,50 eurot. Seetõttu on hagejaga seotud igakuised kulutused vähemalt (442,50 + 124,50) 567 eurot kuus, mida nn täisperekonna puhul oleks pidanud kandma kaks vanemat kahe peale. Summasse 567 eurot kuus ei ole arvestatud kulutusi hageja
10. aasta maikuus enda poolt täheldatud puuduolevatele esemetele (uued riided, uus jalgratas, uued rulluisud, uus telefon) ning tüdruku eeldatavasti kasvavatele vajadustele. Hageja on käesolevas asjas kindlal seisukohal, et asjas
11. aastal sõlmitud kompromiss ei vastanud
12. aastal ega vasta praegu lapse huvidele. Lisaks ei olnud kompromissimäärus oma üldsõnalisuse ja sisu tõttu kooskõlas

§ 430lg-ga 3 ja Laste

KS §-ga

1. Sisu poolest oli tehtud kompromissimäärus mõeldud ajaks kuni laps käib lasteaias. Seega ei ole tehtud kompromissimäärus enam ilmselgelt aktuaalne, kuna laps käib alates xxx. Kostja on hageja kulude osas märkinud, et hageja xxx arved igas kuus on 45 eurot. Hageja esindaja on esitanud väljavõtte, et tasub 45 eurot kuus millegi eest, kuid kostjale on arusaamatu, kuidas on see hagejaga seotud. Kui see on telefoniarve, siis ilmselgelt ei ole see mõistlik summa ja kostja ei ole nõus selliste arvega. Kostja pere telefonide (kolm liiget) telefoniarve on samas suuruses kokku. Seega on 8 arusaamatu, miks on ühe lapse telefoniarve nii suur. Kuna hageja esindaja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid, siis palub kostja kohtul jätta see tähelepanuta. xxx arve 35 eurot kuus on ilmselt televiisori teenus ja sellele kostja vastu ei vaidle. KommunalAvete ja kodulaenu osas kostja otseselt vastu ei vaidle, kuid soovib, et kohus langetaks õiglase otsustuse, millises suuruses kostja seda tasuma peab. Kostjale teadaolevalt elab seal korteris kolm liiget (lisaks hagejale, hageja emale ka hageja ema elukaaslane F L). Seega oleks sellise summa jagamine vajalik kolmega, mitte kahega, nagu seda on hageja esindaja taotlenud. Tegemist on sama korteriga, mille pangalaenu sissemaksu summa tasus kostja hageja emale. Viiuli rent ja trenn kuus- kostja on viiuli rendi suurusega nõus, kuid kuna hageja esindaja on jätnud esitamata sularaha tšekid, ei pea kostja neid põhjendatuks. On arusaadav ja igati tore, et laps soovib pilli mängida, aga selline summa, nagu hageja esindaja on väljendanud, on tõendamata ja arusaamatu. Samuti on hageja (A K) 22.09.2020 omavahelises telefonikõnes kostjaga väljendanud, et ta ei tegele ja ei õpi enam viiulit. Seega palub kostja hageja esindaja nõude jätta rahuldamata. Kostja leiab, et tervishoiu kulu iga kuu 10 eurot on arusaamatu ja põhjendamatu. Hageja esindaja on kohtule esitanud väljavõtte apteegis sooritatud ostude kohta, kuid arusaamatuks jääb, kuidas saab neid lapsega seostada. Samuti vaadates ajatelge, on näha, et apteegis käimised on järsult tihenenud (veel 2019 on apteegis käimise vahe ca neli kuud, kuid 2020 on need igakuiseks muutunud). Seega tõusetub küsimus, milliseid ravimeid vajab laps iga kuu. Sellekohased tõendid on hageja esindaja jätnud esitamata. Seega leiab kostja, et need on tõendamata ja asjakohatud. Kostja on vestelnud oma lapsega tervise teemal ning viimane on väljendanud, et ta ei vaja igapäevaseid ravimeid, samuti ei võta ta vitamiine. Isegi kui laps võtaks igapäevaselt vitamiine, siis kindlasti ei oleks neid vaja igakuiselt osta. Samuti puudub igasugune loogiline vajadus neid koguaeg lapsele manustada. Kostja on nõus, et aeg-ajalt on vitamiine vaja (eriti talvisel ajal), kuid kindlasti ei ole hageja esindaja nõue antud juhul asjakohane. Tantsutrennile kostja vastu ei vaidle. Toit- hageja esindaja esitas küll väljavõtteid, et tasutud on erinevates toidupoodides, kuid need ei küündi kuidagi 280 euro juurde. 280 eurot kuus lapsele söögirahaks on ülepaisutatud. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on koolilaps ja sööb koolis lõunat. Tõendeid, mis toiduraha summasid tõendaks, hageja esitanud ei ole. Vaba aeg 20 eurot kuus taskuraha on sellises vanuses lapsele piisav ning kostja ei vaidle sellele vastu. Riiete 50 eurot kuus osa leiab kostja, et hageja esindaja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja esindaja on esitanud küll erinevatel ajavahemikel riidepoodides tasutud väljavõtted, kuid arusaamatuks jääb, kuidas on need otseselt seotud hagejaga. Kostja on nõus hagejaga ise riidepoes käima, kui talle antaks sellekohasest vajadusest teada. Hageja on piisavalt suur, et oma vajadustest märku anda. Samuti esimeses kohtule esitatud vastuses on kostja pikemalt peatunud sel teemal, kuidas tegelikult ostab hagejale enamuse vajaminevaid riideid kostjapoolne vanaema ja/või vanaisa. Hageja ei ole pidanud kunagi olema olukorras, kus tal poleks aastaajale mittevastavaid riideid. Kütus 100 eurot kuus pole tõendatud ja on ebamõistlikult suur. Kool asub kodu vastas ja trenni või arstile viimiseks 100 eurot kuus lapsele ei kulu ning sellekohaseid tõendeid pole hageja esindaja ka kohtule esitanud. Mis puudutab kulutusi telekommunikatsioonile, millest lapse osa on 22,50 eurot kuus, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Kohus peab põhjendatuks kulutusi telekommunikatsioonile summas 22,50 eurot. Eluasemekuludega seonduvalt märgib kohus, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, Ltud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemekulud (kommunaal- ja elektrimaksed, kindlustus) on hageja kohta 169,50 eurot (50 + 6 + 13,50 + 100). Lisaks on hageja selgitanud, et hageja leibkonnas on 2 inimest (hageja ja tema ema). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja leibkond koosneks 3 inimesest. Kohus leiab, et eluasemekulud 169,50 eurot kuus on mõistlik ega ole ülepaisutatutud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused hageja oskuste (viiulimäng) kujundamisel. Viiulimäng koosneb viiuli rendist ja tundidest. Kostja on antud kulule osaliselt vastu vaielnud põhjusel, et viiulitundide kulu on tõendamata. Hageja on tõendid esitanud viiuli rendi kohta ning selgitanud täiendavalt, et viiulitundide 9 eest tasuti sularahas. Kohus leiab, et kuna viiuli rentimine on tõendanud, siis saab eeldada ka, et hageja võtab viiulitunde. Kohtule tõendeid selle kohta esitatud ei ole, et hageja enam viiulitundides ei käi ja viiulit ei rendi. Arvestades lapse harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega 87,50 eurot (7,50 + 80) ühes kuus last arendavale tegevusele. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 5 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu 140 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja hageja on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 25 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uue. Transpordikulu suuruseks on 52,50 eurot. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kool asub hageja kodu lähedal, hõlmab transpordikulu endast kulutusi kütustele, mida tehakse selleks, et viia hageja huviringidesse või vaba aja tegevustesse. Hageja on transpordikulu osas kohtule tõendid esitanud. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Telia Eesti, tantsutrenni ja vaba aja kulude osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Eeltoodud kulutused hagejale loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja kulud moodustavad 567 eurot (22,50 + 17,50 + 169,50 + 87,50 + 5 + 37 + 140 + 10,50 + 25 + 52,50).
2. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 283,50 eurot kuus (567 : 2).
3. Mis puudutab kostja poolt hageja seaduslikule esindajale 10 000 euro tasumist, siis selles osas selgitab kohus, et elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest (nt abielu lahutamise korral ühisvara jagamisel) üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses (vt ka Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Lisaks on hageja selgitanud täiendavalt, et vanemad elasid kooselu ajal Harku vallas asuvas korteriomandis aadressil Põhja tn 1-3, mis oli soetatud ühisomandisse 35 000 euro eest
6. aastal (kd II, tl 21-24).
7. aasta märtsis lahkus hageja seaduslik esindaja koos hagejaga Põhja tn 1-3 korterist Keilasse eraldi kahetoalisesse korterisse elama, kuna kostja ei olnud nõus ise välja kolima hageja rahu huvides. Sama aasta septembris kavandas kostja xxx müüki selliselt, et hageja seaduslikule esindajale jääb xxx korteri müügi summast vaid 10 000 eurot (kd II, tl 25, 26, 115). Enne korteri müümist vahetas kostja hageja seadusliku esindaja selja taga xxx korteri ukse luku ning arutamata seda hageja seadusliku esindajaga sõlmis üürilepingu isikutega, kes maksid kostjale xxx eest igakuist üüri. xxx korteri müügihind oli
8. aastal 45 000 eurot (kd II, tl 27, 28-30). xxx korteriomandiga seotud tehingute mainimine on oluline, sest kostja väiteks käesolevas kohtumenetluses on, et kostja on maksnud 10 000 eurot hageja ülalpidamise kuluna. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja vanemad leppisid kokku, et hageja seaduslik esindaja katab hageja kulud kostjalt vastutasuna saadud hüve eest. Hageja vanemate vahel ühisvara jagamise tulemusena saadud 10 000 eurot kuulus hageja seaduslikule esindajale ning tegemist ei olnud elatismaksete ettemaksuna hagejale.
9. Vanemate vahel oli 27.11.2018 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tasub A K A Kle elatist 140 eurot kuus, aga mitte vähem kui 56 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on selgitanud, et kostja suhtumine elatisse on (kostja sõnul) tasumine „võimalust mööda“ (kd II, tl 17-18), mida tõendab ka korrapärase regulaarsuse puudumine kostja maksetes (kd II, tl 31). 10 Kohus selgitab, et vanemate 27.11.2018 kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (vt ka Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 13). Eelviidatud sätte kohaselt ei ole vanematevaheline lapse ülalpidamiskohustuse täitmist reguleeriv kokkulepe takistuseks seadusest tuleneva ülalpidamisnõude esitamiseks. Kohus saab kokkuleppest tulenevat arvestada nõude rahuldamise ulatuse osas, eelkõige tagasiulatuva elatise nõude korral (mida käesoleval juhul esitatud ei ole).
12. Kostja on esile toonud, et lisaks hageja materiaalsele ja ainelisele toetamisele viibib laps vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorra alusel kostja (eeskätt kostja vanemate) juures vähemalt nädalavahetuseti ja koolivaheaegadel, millisel ajal kannab hageja eluaseme-, toidu-, meelelahutuse jm kulud kostja. Hageja olulist osa ajast kostja juures ei viibi ning hagejal ei ole vahelduvat elukohta. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
13. jaanuari
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
15. juuni
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kui suured on tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib kostja või kostja vanemate juures. Lisaks märgib kohus, et hageja ülalpidamise kohustus on kostjal, millest tulenevalt ei saa teiste isikute poolt (hageja vanaisa/vanaema jne) tehtud kulutusi arvestada kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja ees. Kostja on esitanud pangakontoväljavõtte A Kle tehtud ülekannete osas (kd I, tl 55, pöördel). Eeltoodud ülekannetest ei selgu, et kostja oleks oma emale teinud ülekandeid selleks, et tasuda hagejaga seotud kulutusi ajal, mil hageja viibis kostja vanemate juures. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja annab oma vanematele raha, et nemad ostaksid lapsele riideid ja muud puuduolevad asjad. Lisaks ei saa kinkide tegemist lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Samuti ei ole lapsega seotud lõbustustele tehtavad kulutused piisavalt kaalukad elatise suurendamise hagi rahuldamata jätmiseks.
17. Kostja on tuginenud ka asjaolule, et tal on lisaks hagejale ka veel üks alaealine laps. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu
18. veebruari
19. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). Kostja teise lapse J Ki kulude suuruseks ühes kuus on kokku 210 eurot (kd II, tl 140), sh toit 75 eurot (lapsel on tugev munaallergia, kd III, tl 43, pöördel, ning seetõttu ostetakse talle eritoitu), mähkmed 50 eurot, riided 35 eurot, füsioteraapia 30 eurot ja ujumine 20 eurot. Kuna hageja vajaduste suuruseks ühes kuus on 567 eurot ning kostja osa sellest oleks 283,50 eurot, mis on väiksem elatise miinimumsummast, leiab kohus, et kostja teine laps J K ei ole käesoleval juhul võrreldes hagejaga ebavõrdses olukorras. Mis puudutab kostja abikaasa tütre M S ülalpidamist, siis selles osa selgitab kohus, et antud kohustus on M S vanematel.
20. Täiendavalt on kostja märkinud, et hageja emale laekuvad riiklikud lapsetoetused. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et L Kle on makstud lapsetoetust igakuiselt summas 60 eurot. 11 Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tõendamist on leidnud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus leiab, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest (so 30 eurot), kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
21. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema vanemate varandusliku seisundi. Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud andmed ja tõendid oma sissetulekute kohta. Hageja seaduslik saab igakuiseid peretoetusi summas 60 eurot (kd II, tl 88-89). Hageja seadusliku esindaja palk vähenes eriolukorra tõttu 70 % võrra kuni 479,60 euroni, sealhulgas sõiduautoga seotud hüvitis (kd II, tl 86-87). Palga lähiajal suurenemise kohta hageja seaduslikul esindajal teave puudub ning pigem on tõenäosus, et hageja seadusliku esindaja töökoha ettevõte lõpetab tegevuse hoopis üldse ära. 25.05.2020 seisuga on hageja seadusliku esindaja pangakonto saldo 821,31 eurot, st pangakontol on väiksem kui ühe kriisieelse palga suurune puhver. Seejuures on üldteadaolevalt soovitatav vähemalt 6-12 kuu sissetuleku suurune finantspuhver. 22.10.2020 seisukohas on kostja selgitanud, et kostja tulu ühes kuus 2159,36 eurot (kd III, tl 47). Kostja ja tema pere kulud ühes kuus on kokku 2630,25 eurot, sh kodulaen 275 eurot (kd III, tl 19-23, 24-28, 29-30); sõiduauto Lng 316 eurot (kd III, tl 10-15, pöördel, 16, 17); toit (sh ka eritoidud pojale) ühes kuus 1387,58 eurot (kd III, tl 45-46, 61-62, 68-69, 72-75, 78-94); kütus sõiduautole 85,16 eurot (kd III, tl 64-65, 70-71); elukoha elektrienergia kulu 45,27 eurot (tegemist on augustikuu arvega, talvel ca + 30%) (kd III, tl 31, pöördel); elukoha küttekulu (gaas) 13,50 eurot (tegemist on augustikuu arvega, talvel on ca 60 eurot) (kd III, tl 32-33, pöördel); elukoha veearve 66,26 eurot (kd III, tl 34); elukoha prügivedu 10,87 eurot (kd III, tl 36); elukoha vinguandur 5,90 eurot (kd III, tl 35); telefoniarve (ainult kostja) 29,16 eurot (kd III, tl 37-38); televiisor, internet 33 eurot; abikaasa ja tütre telefoniarve 47,55 eurot (kd III, tl 39, 40, 41); apteegi ravimite kulud 40 eurot (kd III, tl 63, 66-67, 76-77); seni makstud elatis A Kle 275 eurot. Lisaks on kostja selgitanud, et tema abikaasa tulu koosneb vanemahüvitisest ja peretoetusest kokku 587 eurot (kd III, tl 42). Vanemahüvitis lõpeb poja 1,5-aastaseks saamisel, kusjuures poja nahahaiguse tõttu ei ole võimalik kostja abikaasal tööle naasta (ega ka last lasteaeda saata). Poeg on sündinud xxx. Enamus abikaasa tuludest lähevad tema tütrele-riided, õpingud, huviringid jms. Kostjal on veel erinevad lisakulud kord aastas- sõiduauto hooldus ca 700-800 eurot (kd III, tl 18), kodukindlustus ca 270 eurot. Lisaks sellele ka kostja diagnoosi raviga seotud kulud (uneapnoe), mida ei saa täpselt ette määratleda. Lisaks ka majapidamiskulud- nii planeeritud kui ka ettenägematud kulud. Nendeks on küttesüsteemide hooldus, remont, kodu inventari vajalik uuendamine jms igale majapidamisele vajalikud ning arusaadavad kulud. 04.01.2021 kirjaga tegi kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et perioodil 04.07.2020 kuni 04.01.2021 on pensioni ja/või toetusi määratud ja makstud järgmiselt: L Kle on makstud lapsetoetust igakuiselt summas 60 eurot. A Kle pensioni ja/või toetusi määratud ei ole (kd III, tl 131-132). Maksu- ja Tolliameti andmetel on L Kle perioodil 01.07.2020-30.11.2020 tehtud väljamakseid summas 2892 eurot (kd III, tl 134-135). A Kle on perioodil 01.02.2020-31.10.2020 tehtud väljamakseid summas 10 796,80 eurot (kd III, tl 136-137). 12 Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et L K ei oma/ei ole omanud AS-is LHV Pank kontosid. Isik omas seisuga 04.01.2021 AS-is LHV Pank 996,223 LHV Pensionifond Indeks (
22. samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 04.01.2021 on 837,23 eurot ja 4811,256 LHV Pensionifond L (
23. samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 04.01.2021 on 8758,65 eurot (kd III, tl 140). A K omab AS-is LHV Pank kontosid xxx ja xxx (kd III, tl 140). Arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et perioodil 04.07.2020-04.01.2021 laekus kostja kontole 15 695,16 eurot ja kontolt liikus välja 15 079,09 eurot. Kostja tööandja Xxx OÜ on kostjale teinud ülekandeid järgmiselt: 21.08.2020 350 eurot, 01.09.2020 2159,36 eurot, 09.09.2020 250 eurot, 02.10.2020 2159,36 eurot, 09.10.2020 150 eurot, 02.11.2020 2159,36 eurot, 05.11.2020 250 eurot, 02.12.2020 2159,36 eurot, 22.12.2020 150 eurot ja 04.01.2021 2159,36 eurot. Kostja arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et perioodil 04.07.2020-04.01.2021 laekus kostja kontole 550 eurot ja kontolt liikus välja 606 eurot (kd III, tl 156-157). L K omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, limiidikontot nr xxx ja omas hoiukontot nr xxx (kd III, tl 159). Limiidikonto nr xxx väljavõttest nähtub, et seisuga 04.01.2021 on lõppsaldo -200 eurot, positiivne käive oli 1200 eurot ja negatiivne käive 1400 eurot (kd III, tl 160). Arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et seisuga 04.01.2021 on lõppsaldo 4,34 eurot, negatiivne käive oli 10 138,42 eurot ja positiivne käive 9061,51 eurot (kd III, tl 170, pöördel). Hoiukonto nr xxx väljavõttest nähtub, et seisuga 04.01.2021 on lõppsaldo 0 eurot, positiivne käive oli 50,01 eurot ja negatiivne käive 450,01 eurot (kd III, tl 171). Lisaks omab L K Luminor Bank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille perioodi lõppjääk on 0,17 eurot. A K omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 0,13 eurot ja toimingud ajavahemikul 04.07.2020-04.01.2021 puudusid (kd III, tl 159). Lisaks on kohus teinud hageja seadusliku esindaja ja kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on oktoobris 2020 hageja seaduslikule esindajale tehtud väljamakse xxx poolt (kd III, tl 196) ning kostjale on tehtud väljamakse jaanuaris 2021 Xxx OÜ poolt (kd III, tl 203). Äriregistri andmetel on kostjaga seotud äriühingud Xxx OÜ (kostja on juhatuse liige ja osanik, osamaksu suurus 300 eurot) ja xxx (kostja on juhatuse liige ja osanik, osamaksu suurus 835 eurot) (kd III, tl 204-205, pöördel). Hageja seadusliku esindajaga on seotud äriühingud xxx (hageja seaduslik esindaja on juhatuse liige ja osanik, osamaksu suurus 1250 eurot) ja Mittetulundusühing xxx (hageja seaduslik esindaja on juhatuse liige) (kd III, tl 197-198, pöördel). Kinnistusraamatu andmetel kuulub hageja seaduslikule esindajale korteriomand asukohaga xx (kd III, tl 199-200). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga xxx, mis on ühisomandis K Kga (kd III, tl 206-207). Väärtpaberite Keskregistri andmetel omab kostja väärtpaberikonto nr xxx (kd III, tl 209, pöördel). L K sissetuleku suuruseks on 578,40 eurot (2892 eurot : 5 kuud). Lisaks selgitaks L K täiendavalt, et tema palk vähenes eriolukorra tõttu 70 % võrra kuni 479,60 euroni, sealhulgas sõiduautoga seotud hüvitis ning palga lähiajal suurenemise kohta tal teave puudub. Kohus leiab, et kuigi kostja on väitnud, et ta sissetulekud on väikesed, nähtub kostja konto väljavõtetest, et kostja sissetulekute suuruseks ühes kuus on 2159,36 eurot (10 796,80 eurot : 5 kuud). Lisaks nähtub kostja AS-i LHV Pank kontoväljavõttest nr xxx, et kostja sissetulekud ühes kuus on isegi 3139,03 eurot (15 695,16 eurot : 5 kuud). Lisaks on kostja selgitanud, et tema abikaasa tulu koosneb vanemahüvitisest ja peretoetusest kokku 587 eurot. Vanemahüvitis lõpeb poja 1,5-aastaseks saamisel. Kostja ja tema pere kulud ühes kuus on kokku 2630,25 eurot, mille hulka on muuhulgas arvestatud ka hagejale makstav elatis. Lisaks nähtub kostja AS-i LHV Pank kontoväljavõttest, et kostja on külastanud arvukalt erinevaid söögikohtasid ja restorane (xxx). Äriregistri andmetel on kostjaga seotud äriühingud Xxx OÜ (kostja on juhatuse liige ja osanik, osamaksu suurus 300 eurot) ja xxx OÜ (kostja on juhatuse liige ja osanik, osamaksu suurus 835 eurot). Tegemist on tegutsevate äriühingutega, millel maksuvõlad puuduvad. 13 Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud selle, et kostja teine laps ei ole ebavõrdses olukorras kostja poolt hageja ülalpidamiskulude kandmise tõttu. Lisaks on kostja hagejale tasunud elatist menetluse ajal 275 eurot (kd III, tl 48-49). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja sissetulekud on võimaldanud tal tagada kahe lapse (sh hageja) ülalpidamise. Kostja on märkinud ka, et kostjal on diagnoositud xx. Kostja on esitanud sellekohased ambulatoorsed epikriisid ning arved operatsioonile ja xxx (kd III, tl 54-60). Kostja hinnangul on selle diagnoosiga oluliselt raskenenud kostja tervis- vähenenud on tähelepanuvõime, töötegemise võime ning unetusest on tekkinud xxx probleemid. Ravi on alles algusjärgus ning sellega seoses on tulemas palju erinevaid väljaminekuid. Eesti Haigekassa sellele haigusele riiklikku abi ei osuta. Ravi on aga väga tähtis, eriti selleks, et kostja saaks tulevikus täisväärtuslikult hoolt kanda oma pere ja laste eest. Kohus leiab, et kostja töövõimet piiratud ei ole ja kostja töötu ei ole. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal diagnoositud xxx, arvestades, et kostja ravimisega tegeletakse ja kostja kasutab magamisel xxx, mis peaks kostja olukorda leevendama.
24. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
25. Kohus leiab, et esinevad põhjused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi osaliselt, muudab Harju Maakohtu 16.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11349 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 03.07.2019 igakuise elatise summas 253,50 eurot [(567 : 2) - 30] kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
26. Hageja on palunud lõpetada alates hagi esitamisest, so alates 03.07.2019, kostja kohustuse igakuiselt tasuda hageja lasteaia kohatasu, lasteaia toitlustuse ja ühe huviringi tasu. Kohus selgitab, et

§‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist. Seega saab hageja taotleda elatise makse suuruse muutmist. Hageja on palunud muuta Harju Maakohtu 16.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11349 väljamõistetud elatise suurust. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja suurendas kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva elatise suurust 253,50 euroni. Eeltoodud põhjendustel puudub hagejal vajadus taotleda täiendavalt lõpetada kostja kohustus igakuiselt tasuda hageja lasteaia kohatasu, lasteaia toitlustuse ja ühe huviringi tasu. Kohus jätab hageja vastava taotluse rahuldamata. 28. Lisaks on hageja palunud tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtul on sellest sättest tulenevalt diskretsiooniõigus määrata üksnes viivitamata täidetava elatise suurus, mitte aga otsustada, kas elatise väljamõistmise otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08, p 18). Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel, millises ulatuses ja millisest kuupäevast alates tuleks asjas tehtav otsus tunnistada viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus 05.06.2020 määrusega hagi tagamise taotluse, reguleeris menetluse ajaks kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustuse täitmist ja vabastas kostja alates 22.05.2020 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni Harju Maakohtu 16.11.2015 kompromissi kinnitava määruse täitmisest osas, millega kostja kohustus igakuiselt tasuma hageja lasteaia kohamaksu, lasteaia toitlustuse ja ühe huviringi maksed ning selle asemel mõistis kostjalt hagi tagamise korras hageja kasuks välja igakuise elatise summas 275 eurot. Kostja on hagejale menetluse ajal elatist tasunud. Kohus jätab hageja taotluse tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks rahuldamata. 14
3. Kostja on palunud määrata elatise maksmise tähtajaks iga kuu
4. kuupäeva. Juhindudes

§ 455

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. 30.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 09.10.2019 hagi menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 2430 eurot. Käesoleval ajal peab hageja kostjale tasuma Harju Maakohtu 16.11.2015 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-11349 igakuiselt hageja lasteaia kohamaksu, lasteaia toitlustuse ja ühe huviringi maksed. Kostja kohustus tasuma 16.11.2015 kompromissimääruse järgi lapse igakuise lasteaia kohamaksu (39 eurot), lasteaia toitlustuse (24,99 eurot) ja ühe huviringi maksed. Eelnimetatud ühe huviringi maksed olid periooditi OÜ Xxx ja lapsed Xxx kuumakse 55 eurot, seejärel Xxx tantsukooli kuumaksed umbes 35 eurot ja seejärel xxx eelkooli kuumakse 50 eurot. Kokku kohustus kostja hagejale tasuma elatist 113,99 eurot (39 + 24,99 + 50). Käesolevas tsiviilasjas palub hageja elatist suurendada ja kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (2019. aastal 270 eurot).

§ 129

lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks (270 – 113,99) x 9= 1404,09 eurot. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta 31. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata:  xx 31.03.2019 arve nr 04201902278610 (kd I, tl 18, 33, 34), kuna hageja nõuab elatise suurendamist alates 03.07.

1. Seega ei ole tegemist asjakohase tõendiga.  Määrus tsiviilasjas nr 2-18-116425 (kd I, tl 6, pöördel), hageja seadusliku esindaja kontoväljavõtted (kd I, tl 16, 21, 23, 35), kuna hageja ei ole märkinud, millist asjaolu hageja eeltoodud tõenditega tõendada soovib. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega.  Kostja esitatud kontoväljavõtted (kd I, tl 56, 57, kd II, tl 116-117, 118-119, 120-121, 122-123, 124-125, 126-127, 128-129, 130-131, 132-133, 134-135, 138-139, 141-142, 143-144, 1459146, 147-148), arve (kd I, tl 59), e-kirjavahetus (kd I, tl 60-62, kd II, tl 149151, pöördel), kuna kostja ei ole märkinud, millist asjaolu kostja eeltoodud tõenditega tõendada soovib. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega.  Kostja eelarve 2011 (kd II, tl 8). Kohus lahendab käesolevas tsiviilasjas hageja elatise suurendamise nõuet alates 03.07.
2. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Menetluskulude jaotus 32.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata

§ 164

lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Osundatud normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud (

§ 164

lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (

§ 163lg 1), jätab kohus 15 menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. 33.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3– 6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 23.04.2020 määrusega rahuldas kohus alaealise hageja riigi õigusabi taotluse ja andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi abi Robert Suiri. Kohus leiab, et seoses asjaoluga, et hageja on alaealine laps ja kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb hageja vabastada menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 16