Obsah (15)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 39§ 35§ 36§ 43§ 44§ 85§ 87§ 23§ 150

Tsiviilasi nr 2-21-1448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08.03.2021, Viljandi kohtumaja Tsivi

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Axxxx Pxxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 480 eurot, sh käibemaks 80 eurot.
4. Ajutise halduri tasu kanda pankrotivara arvelt.
5. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Prolex arvelduskontole nr EE
6. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus 28.01.2021 esitas võlgnik Tartu Maakohtule avalduse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku makseraskused kestnud ligi 10 aastat, alates ajast, mil võlgnik tuli Soomest Eestisse tööle. Eestis oli väiksem palk, pere läks laiali, lisandus elatis ja muud võlad. Võlgnik müüs auto ja korteri, kuid see polnud piisav, et katta kõiki võlgnevusi. Hiljem tekkis uus pere, mis läks samuti laiali ja millest tekkis kaks elatise nõuet. Tänaseks on võlgnik töötu ning täielikult varatu. Ta elab ära juhutöödest. Võlgniku sõnul on tal kohustusi vähemalt 23 723,67 eurot. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Võlgnikul on kolm alaealist last: Axxxx Pxxx, Gxxxxx Pxxx ja Kxxxxxxxx Pxxx. Kxxxxxxxx Pxxx nõuab võlgnikult elatist, mida võlgnik juhutöödest üritab igakuiselt maksta summas 100 eurot. Teiste laste osas on laste emaga kokkulepe, et kui võlgnikul on teenistus, siis maksab ka lastele. Võlgnik elab koos emaga korteris ja ema tasub korterikulud. Käesoleval ajal teeb võlgnik juhutöid talumeeste juures. Ta ei ole töötukassas arvel. Võlgnikule ei kuulu registreeritud vara. Vara Võlgnikul on AS-is SEB Pank kaks pangakontot, mida ta ei kasuta ning mis on arestitud. Ajaliselt varaseim arest on 2012.a. Võlgnikul on II pensionisammas, mille väärtus on 23.02.2021 seisuga 5476,93 eurot, millele on võimalik pöörata sissenõue alates 01.01.
7. Võlgnik on avaldanud, et on nõus tegema avalduse lahkumaks II pensionisambast ning saadud vahenditest tasuma pankrotimenetluse kulud ning tegema väljamakseid võlausaldajatele. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused:  Themis Õigusbüroo OÜ ees summas 18 664,33 eurot;  SEB Pank AS ees summas 510,96 eurot;  Exx Pxxxxxx on kinnisasja väljanõudeõigus;  OÜ Aktiva Finants ees summas 533,10 eurot;  OÜ Aktiva Finants ees summas 575,85 eurot;  Aktsiaselts Iivakivi ees summas 355,86 eurot;  Eesti Energia Aktsiaseltsi ees summas 420,19 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 21 060,29 eurot, millele lisanduvad täitekulud ja -tasud summas 3138,86 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgnikule kuulunud korteriomandi müügist (25.07.2014) ei laekunud hüpoteegiga tagatud nõude katteks piisavalt vahendeid (Themis Õigusbüroo OÜ nõue). Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 25.02.2021. Võlgnik selgitas, et ta on teinud juhutöid. Iga päev on käinud väljas tööd tegemas ja tööst puudust pole. Tasu saab ta sularahas. Ta saaks teenitud raha pangakontole panna. Talumehed ei taha eriti pangakontole maksta ega teda tööle registreerida. Kindel töökoht oleks võlgniku sõnul hea, kuid juhutöid on praegu rohkem võtta. Ajutine haldur teatas, et võlgnik on teinud avalduse II pensionisambast lahkumiseks ja see raha tuleb pankrotivarasse. Kui võlgniku sissetulekud laekuvad pangakontole, siis on see läbipaistvam ja kontrollitavam. Võlgnikul on kolm last kahe naisega. Neil on kokkulepe, et esimene laps saab 100 eurot ja teised saavad 100 kahepeale. Võlgnik tasub elatist juhutöödest. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Axxxx Pxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 21 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Pankrotivarasse laekub raha võlgniku II pensionisambast, kuid see katab kohustused vaid osaliselt, isegi mitte pooles ulatuses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Võlgnik on esitanud eelnimetatud avalduse. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Axxxx Pxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30.03.2021 algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolekul saab osaleda ka virtuaalruumis ning isikutel, kes soovivad sellisel viisil koosolekul osaleda, peavad enda soovist haldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga, peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega: Nimetatud kohustuse peab võlgnik täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. (

§ 85

). Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 400 eurot (lisandub km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

§ 23

lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 80 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg-s 3 märgitud ülemmäära.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 400 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 80 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 80 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile summas 480 eurot tasuda pankrotivara arvel.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik