Obsah (7)

§ 217§ 2565§ 238§ 175§ 180§ 130§ 126

1-21-1337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1337 (21231700347) Kohtunik Elina E

§ 217

alusel kinni peetud 16.02.2021 kell 15.15; korduvalt kriminaalkorras karistatud neist viimati Harju Maakohtu 30.07.2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-5391 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, millest arvati maha 1/3 ning lõplikuks karistuseks jäi 6 kuud vangistust, vabanes karistuse kandmiselt 28.01.2021 Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 2565lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tiit Treial Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Tiit Treialile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

1. Kohaldada Tiit Treiali suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada Tiit Treial kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja 1 1-21-1337 saabumisel.
2. Vangistuse ärakandmist arvestada alates kinnipidamisest, s.o
3. veebruarist
4. Tiit Treiali kahtlustatavana
5. Asitõend – viinapudel, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
6. Kannatanu Prisma Peremarket AS esitatud tsiviilhagi 4,39 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt Tiit Treialilt kannatanu kasuks 4,39 eurot, mis tuleb Tiit Treialil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EE232200221014966058, märkides selgitusena „Tiit Treial, kriminaalasi 1-21-1337, tsiviilhagi hüvitamine” 7.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Tiit Treialilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 876 eurost ½, s.o 438 eurot ja määratud kaitsja tasu 146,40 eurot, kokku 584,40 eurot. 8.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 48,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700008418 ja selgitus „Tiit Treial, kriminaalasi 1-21-1337, sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12. märtsil 2021 kell 12.00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
2. märtsil 2021 kell 12.
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 1-21-1337 SÜÜDISTUS Tiit Treialit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 30.07.2020 (tegu 28.07.2020) otsusega nr 1-205391 vangistusega 6 kuud ning Harju Maakohtu 30.01.2020 (tegu 28.01.2020) otsusega nr 120-773 vangistusega 6 kuud, taas, 16.02.2021 kella 12:31 ajal aadressil Tallinn, Paldiski mnt 102 asuvast kauplusest Rocca al Mare Prisma, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist kaupa: 4 tk Forte Superiore juustu 26% kogumaksumusega 13,16 eurot; 10 tk TS-vorsti juustuga 230g kogumaksumusega 49,90 eurot; 3 tk Saaremaa viina 40% 200ml kogumaksumusega 13,17 eurot; 4 tk põdraliha konservi kogumaksumusega 14,36 eurot; 5 tk gorbuusamari ikra 300 g kogumaksumusega 113,45 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 204,04 eurot, millest ühe Saaremaa viina pudeli tühjendas müügisaalis ning ülejäänud kaubaga möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tema tahtest olenemata põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup summas 4,39 eurot on rikutud, ülejäänud kaup on kauplusele tagastatud. Oma tahtliku tegevusega pani Tiit Treial toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. veebruaril 2021 saatis prokuratuur Harju Maakohtusse Tiit Treiali kriminaalasja süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Kohtumenetluse käigus selgus, et süüdistusaktis oli vastuolu ehk ebatäpsus, mis seisnes selles, et kuigi varastatu kogusumma oli kajastatud õigesti, jättis prokurör loetlemata ühe varastatud kaupadest. Menetlusosaliste nõusolekul parandas prokurör selles osas süüdistust kohtuistungil.
6. Kohtuvaidlustes taotles prokurör Tiit Treiali süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, vähendades seda

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra.

Karistuse kandmise alguseks palub prokurör lugeda

1. veebruar 2021, kui T. Treial oli kahtlustatavana kinni peetud. Asitõendiks olev tühi viinapudel hävitada. Samuti rahuldada tsiviilhagi ja mõista see T. Treialilt välja kannatanu kasuks. Mõista T. Treialilt välja määratud kaitsja tasu ning sundraha ning ajatada menetluskulude tasumine 12 kuu peale.
2. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil end talle etteheidetavas teos süüdi ning võttis tsiviilhagi õigeks. Kohtuvaidlustes palus T. Treial mõista talle kergem karistus ja võimalusel asendada see üldkasuliku tööga või vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi, selgitades, et soovib alustada õiguskuulekat elu. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. T. Treialile heidetakse ette süstemaatilise varguse toimepanemist KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Järgnevalt kontrollib kohus selle teo tõendatust.
4. Menetluse alustamise ajend on AS Prisma Peremarketi avaldus (tl 1), milles palutakse võtta 3 1-21-1337 vastutusele 16.02.2021 kell 12.31 kaupluses Rocca al Mare aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn õigusvastase teo toime pannud isik Tiit (ik 36106200387), kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 204,04 euro väärtuses: 4 Forte Superiore juustu 26% maksumusega 13,16 eurot, 10 TS-vorsti juustuga 230g maksumusega 49,90 eurot, 2 Saaremaa viina 40% 200ml maksumusega 8,78 eurot, 5 gorbuušamarja ikra 300g maksumusega 113,45 eurot, 4 põdraliha konservi 240g maksumusega 14,36 eurot ning 1 rikutud Saaremaa viin 40% 200ml maksumusega 4,39 eurot. Turvateenistuse koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti nr 1270 kohaselt pidas turvateenistus T. Treiali (ik 36106200387) kinni 16.02.2021 kell 12.31 (tl 2). Tunnistaja N Ii ütlustest (tl 3) nähtub, et 16.02.2021 olles tööl turvaosakonnas kaamerate taga Rocca al Mare Prismas kella 12.25 ajal, märkas ta meesterahvast, kelle olid ostukorvis erinevad toidukaubad ning kes liikus naisteosakonna proovikabiini, võttes kaasa ühe naiste pusa ning mõne aja möödudes väljus proovikabiinist tühja ostukorviga. Kontrollides koheselt proovikabiini, oli see tühi. Kell 12.31 isik möödus kassast nr 10 kauba eest tasumata ning läbis turvaväravad. Koheselt andis kassarivi turvale info ning isiku kirjelduse, paludes meesterahvas kinni pidada. Isik võttis kauba summas 199,65 eurot spordikotist välja ning see tagastati kauplusele. Lisaks avastati tal 1 pudel Saaremaa viina. Kokku kahjusumma 204,04 eurot. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 10) kohaselt on vaadeldud 16.02.2021 Rocca al Mare Prismast patrulli poolt kaasa võetud tühja Saaremaa viina 20cl pudelit. Tunnistaja N Ii ütlustega haakuvad ka tunnistaja A T ütlused (tl 4), mille kohaselt olles 16.02.2021 Rocca al Mare Prisma kassade juures tööl sai keskusest teate, et tuleb kinni pidada meesterahvas, kes väljus kassast
5. Pidas isiku kell 12.31 kinni ning toimetas läbivaatusruumi. Kontrolli käigus võttis isik spordikotist Prismale kuuluva toidukauba 199,65 euro väärtuses, mille eest oli tasumata. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Varguse toimepanemist T. Treiali poolt kinnitab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, mille kohaselt 16.02.2021 peeti kuriteo toimepanemisel kohapeal, s.o Tallinnas Paldiski mnt 102 kinni T. Treial (tl 6-7). Ka T. Treial tunnistab end kahtlustatavana antud ütlustes (tl 8-9) süüdi ning selgitab, et läks Rocca al Mare Prismasse lihtsalt vaatama ja vett ostma. Toitu võttis, et annetada vaestele Toidupanka, alkoholi võttis endale. Kahtlustuses toodud kauba pani endale ostukorvi ning suundus proovikabiini, kus pani kauba kaasas olnud kotti. Ühe viina tarbis koheselt kohapeal ning tühja pudeli pani samuti kotti, mis hiljem jäi turvaruumi. Seejärel läbis kassaderivi, makstes ainult ühe pudeli vee eest. Möödudes kassaderivist pidas turvatöötaja ta kinni ja toimetas turvaruumi. Kahetseb ning ei soovi uuesti vangi minna.
6. KarS § 199 lg 2 p 9 objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist, s.o senise valdaja valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. On tuvastatud, et süüdistuses loetletud kaubad kuulusid Prisma Peremarket AS-ile. Praegusel juhul on tuvastatud, et vähemalt ühe eseme osas – 1 Saaremaa 40% viin (200 ml pudel) – oli tegu lõpuleviidud. Kuna T. Treial jõi viina ära, kehtestas ta valduse pudeli sisule. Kohus ei käsitle eraldi küsimust sellest, kas tegemist on ideaalkogumiga viinapudeli rikkumisega KarS § 218 lg 1 tähenduses, kuna tegemist on väärteoga, mille karistatavus on välistatud KarS § 3 lg-st 5 tulenevalt. Muude süüdistuses loetletud toidukaupade osas jäi tegu katsestaadiumi, kuna tõenditest nähtub, et T. Treial peeti kinni vahetult pärast kassadest möödumist ja ta ei jõudnud oma võimu faktiliselt vabalt teostada. Kohtu hinnangul on ühe viina äratarvitamine ja teiste kaupade väljaviimine käsitatav ühe teona nende toimingute omavahelise ajalis-ruumilise seose 4 1-21-1337 tõttu. Samuti hõlmas T. Treiali tahtlus nende kaupade omastamist tervikuna, kuna ka tema enda ütluste kohaselt viis ta kõik kaubad riietumiskabiini, kus ühe viina jõi ära ja teised toiduained pakkis kaasasoleva kotti. Seetõttu neeldub süüteokatse lõpuleviidud varguses. Kohus märgib, et ka juhul kui käsitada ühe viinapudeli vargust, mis seisnes selle äratarvitamises, järgnevast süüteokatsest eraldiseisva teona mõistetakse ka sel juhul karistust sama sätte järgi. T. Treial pani teo toime tahtlikult, s.o kavatsetusega, mida tõendavad eeskätt tema enda ütlused. Omastamise eesmärgi tuvastamise seisukohalt ei ole tähtsust asjaolul, kas T. Treial kavatses jätta esemed endale või näiteks üle anda Toidupangale, sest mõlemal juhul soovis ta käituda nende toidukaupade omanikuna.
7. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
8. Karistusregistri väljavõttest (tl 22-28) nähtub, et T. Treial tunnistati Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi teo eest, mida isik pani toime
11. jaanuaril 2020 ja karistati vangistusega 9 kuud, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra.

Kandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Isik vabanes

1. juulil 2020, mil pani toime uue varguse katse ning tunnistati Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra.

Kandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Isik vabanes

1. jaanuaril
2. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uue varguse
3. veebruaril 2021 ehk 19 päeva möödumisel karistuse kandmise vabanemiselt. Seega on kolm tegu toime pandud mitte ainult sisuliselt 1 aasta jooksul, vaid iga kord võrdlemisi lühidalt pärast karistuse kandmiselt vabanemiselt. Kokku on isikul 10 kehtivat karistust varguste eest viimase 5 aasta jooksul. Arvestades toime pandud tegude regulaarsust on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud isiku jaoks elustiiliks: isik hangib endale sel viisil poest meelepäraseid asju. Kohtu seisukohta ei muuda selles osas ka isiku väide, et toiduained, v.a viin, olid mõeldud Toidupangale. Esiteks on kohtul põhjust kahelda selle väite tõesuses, võttes arvesse, et kaupade hulgas oli ka näiteks suitsuvorst, mille annetamine Toidupangale on selle hoidmise tingimusi arvestades ebatõenäoline. Teiseks ka selle väite paikapidavuse korral ei muuda see kohtu seisukohta, et isik suhtub teise omandisse hoolimatult ja varguste toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega.
4. Seega on tuvastamist leidnud, et T. Treial pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o 5 1-21-1337 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus ja tõkend
5. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas ei ole suur, suurem osa kaubast tagastati kauplusele ja varastatud asjade väärtus oli väike. T. Treial on kahetsust avaldanud, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus T. Treialile karistuse alla sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 9 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

Lõplikuks karistuseks jääb 6 kuud vangistust, mille ärakandmist arvestada alates T. Treiali kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

1. veebruarist
3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (RK otsus nr 3-1-1-99-06, p 18). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. Kohus on nõus, et seda võib kaaluda ka süüdistatavate puhul, keda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid seda eeskätt siis, kui on alust arvata, et konkreetsel juhul on võimalik sellega isikule mõju avaldada – näiteks kui tegemist on n-ö ühekordse tagasilangusega süüdistatava puhul, kes on pikemat aega suutnud elada õiguskuulekat elu või muude erandlike asjaolude esinemisel. Käesoleval juhul on süüdistataval 10 kehtivat kriminaalkaristust varguste eest ning käesoleva süüteo pani toime vaid ca poole kuu möödudes pärast eelmise kohtuotsusega määratud karistuse kandmist ning sedagi ilma selge põhjuseta. On märkimisväärne, et karistusregistri andmetel on T. Treialile vähemalt ühel korral (Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsust) kohaldatud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, mis aga ebaõnnestus, kuna isik pani mõne nädala möödudes uue teo. Ka kohtuistungil selgitas T. Treial, et võiks talle selle võimaluse anda, eks siis näeb, kas õnnestub, mis ei tekita kohtul kindlat veendumust, et isik ka tõepoolest suudab praegusel ajal käituda õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistusest tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. 12.

§ 130lg 2 ja 41 alusel kohaldada T.

Treiali suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada T. Treial kohtusaalis. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse täitmine ja välistada ka uute kuritegude toimepanemist. Rahvastikuregistri andmetel ei ole isikul praegusel ajal kindlat elukohta, puuduvad ka muud kontaktandmed nagu telefon ja meiliaadress, mistõttu tema kättesaamine karistuse täitmiseks võib osutuda keerukaks. Samuti vahetult pärast vanglast vabanemist on isik toime pannud uue varguse, tema kuritegelik käitumine on süstemaatiline, mis viitab uute kuritegude toimepanemise suurele ohule. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Asitõend 13. Asitõend – tühi viinapudel, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas –

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetu asi.

6 1-21-1337 Tsiviilhagi 14. Kannatanu Prisma Peremarket AS-le on kuritegudega tekitatud varaline kahju summas 4,39 eurot ning kannatanu Prisma Peremarket AS esindaja on esitanud tsiviilhagi summas 4,39 eurot (tl 18-19). Kuivõrd süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Menetluskulud

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista T. Treialilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 876 eurost ½, s.o 438 eurot ja määratud kaitsja tasu 146,40 eurot, kokku 584,40 eurot.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 48,70 eurot kuus. Menetlusosalisel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamine on võimalik üksnes sellekohase taotluse alusel. Kohtumenetluses tuleb selline taotlus esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. (RK otsus nr 3-1-14-16, p 49.). Kuivõrd kaitsjatasu taotlus summas 32,40 eurot esitati pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 7