) § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus
lg 1 järgi määrata, et Aleksandr Kovalenko tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 170,00 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 12.01.2021 otsuses näidatud arveldusarvele. Esimene osamakse tuleb teha 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 23.07.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB1579945 kohaselt juhtis Aleksandr Kovalenko 23.07.2020 kella 16.31 ajal Harju maakonnas, Tallinn, Akadeemia tee 45 juures, liikudes Järveotsa ja Kadaka teel, mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse poolt koostatud 12.01.2021 otsuse alusel karistati Aleksandr Kovalenkot LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200,00 trahviühiku ulatuses, s.o 800,00 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja süüdi talle süüksarvatud väärteos, kuid palub teo asjaolusid arvestades mõistetud karistust vähendada ning kuivõrd on hetkel töötu, siis ajatada rahatrahv minimaalselt 6 kuu peale. Kaebaja märgib lisaks, et oli teadlik, et sõidukit juhtida ei tohtinud, kuid vajalik oli auto 1 km kaugusele remonti viia. Kui hoovist oli välja sõitnud, siis peeti ta kinni. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtade juurde. Isikule LS § 201 lg 2 alusel määratud rahatrahv on kooskõlas isiku süü suurusega, õiglane ning proportsionaalne. Nõustub rahatrahvi ajatamisega. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Esmalt märgib kohus, et kohtuväline menetleja on VTMS § 68 lg 2 korras väärteoprotokolli täiendanud väärteo rikkumise nõuete ja lühikirjelduse osa ning täiendatud väärteoprotokolli on menetlusalusele isikule tutvustatud 23.12.2020, mida on menetlusalune isik ka oma allkirjadega kinnitanud. Kuivõrd seoses eeltooduga on väärteoprotokollis muudetud lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse kuupäevaks 22.01.2021, siis on kaebuse esitaja esitanud kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale õigeaegselt. Väärteoprotokolli nr AB1579945 kohaselt juhtis Aleksandr Kovalenko 23.07.2020 kella 16.31 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Akadeemia tee 45 juures, liikudes Järveotsa ja Kadake tee suunas, mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohtu hinnangul nimetatud rikkumises vaidlus puudub, teo aset leidmine ja toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud: Tunnistaja I Ni ütlustega, mille kohaselt täites 23.07.2020 tööülesandeid, märkas kella 16.31 ajal Akadeemia tee ja Kadaka tee suunas liikuvat mootorsõidukit xxxx r/n xxxx ning peatades selle aadressil Akadeemia tee 45 juures tuvastasid, et seda juhtis juhtimisõiguseta Aleksandr Kovalenko (ik 39807040260). Sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Aleksandr Kovalenko kõrvaldati 23.07.2020 mootorsõiduki xxxx r/n xxxx, juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et Aleksandr Kovalenkol puudus alates 24.03.2020 juhtimisõigus ning politseiandmebaasi väljatrükist MISP2 nähtub, et juhtimisõigus oli isikul peatatud kuni 23.08.2020. Menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et sõitis 23.07 kella 16.25 ajal Akadeemia teel, kui politsei ta sõiduki peatas. Soov oli tal sõiduk teenindusse viia, mis asus ta kodule lähedal, kuna keegi teine seda teha ei saanud. Kahetseb ja lubab, et rohkem seda ei juhtu. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et Aleksandr Kovalenkol puudus teo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus, kuivõrd see oli alates 24.03.2020 viieks kuuks Politsei-ja Piirivalveameti otsusega äravõetud (vt. MISP2 andmebaasi väljatrükki). Eeltooduga on tõendatud, et Aleksandr Kovalenko oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja selle lõppemine saabunud ei olnud ning seetõttu on Aleksandr Kovalenko teo kvalifikatsioon, s.o LS § 201 lg 2 järgi, õige.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning
Seega on LS § 201 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et isik pani temale etteheidetava väärteo toime tahtlikult; Aleksandr Kovalenko tunnistas, et oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: LS § 201 lg 2 sätestab sanktsioonis kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning raskema karistusliigina aresti. Arvestades asjaolu, et Aleksandr Kovalenko on varem kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras karistatud 1-l korral (vt. karistusregistri õiendit), siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Aleksandr Kovalenko suhtes on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahatrahvi.
Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuigi Aleksandr Kovalenko süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg, ei loe kohus süüd suureks. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu, et isik peeti kinni sõiduki juhtimiselt, kui oli jõudnud sõita ca 1,5 km. Väärteoprotokollist ning isiku ütlustele tuginedes saab jõuda järeldusele, et Aleksandr Kovalenko jõudis enne kinnipidamist sõita ca 4 minutit (vt. xxxx). Kohtu hinnangul esineb ka asjas karistust kergendav asjaolu; Aleksandr Kovalenko on avaldanud kahetsust nii kohtueelses menetluses kui ka kaebuses, milles kohtul alus kahelda ei ole. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel eripreventiivseid kaalutlusi ning lähtub sellest, kuidas on võimalik Aleksandr Kovalenkot mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et Aleksandr Kovalenko on karistusregistrisse kantud 1-l korral. Eeltoodut arvestades, samuti seda, et asja materjalidest ning kaebusest nähtuvalt on Aleksandr Kovalenko oma teost aru saanud ning kahetsenud toimunut, on kohtu hinnangul võimalik mõista karistuseks rahatrahv, mis on sanktsiooni keskmise määra lähedane. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Kovalenkole mõistetud rahatrahv võib olla mõnevõrra väiksem kui seda leidis kohtuväline menetleja. Kohtu hinnangul vastab rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, so 680,00 eurot, isiku süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kaebaja palus rahatrahvi ositi tasumist ja seda minimaalselt 6 kuuks. Kohus nõustub rahatrahvi ajatamisega, kuid leiab, et kuna isik peab tajuma tehtut ning rahatrahvi suurust arvestades on kohane rahatrahvi ajatamine 4 kuuks, mis on igakuiselt vähemalt 170,00 eurot. Kohus märgib, et rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 12.01.2021 otsuses näidatud arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.