lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks osaliselt, s.o karistuse liigi osas. 2. Teha uus otsus, millega karistada Elina Baboško´t
S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 100 eurot Rahandusministeeriumile (SEB EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, antud juhul 50km/h. Kohtuväline menetleja karistas Elina Baboškot toimepandud väärteo eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud
S § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad ajaolud puuduvad. Väärteomaterjalidest nähtuvalt juhtis Elina Baboško 25.11.2020.a kell 23:10 mootorsõidukit xxxx, registreerimisnumbriga xxxx Tallinnas, Mustamäe teel, Mustamäe tee 6 ja 12 vahelisel lõigul, Marja tn suunas. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h ning menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 96 +/- 3 km/h, kusjuures laiendmääramatus 3 km/h arvestatakse isiku kasuks. Seega on lõplikuks lugemiks, millest lähtuti süüteo kvalifitseerimisel, mitte vähem kui 43 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse kiiruse ja lubatud suurima sõidukiiruse 2 4-19-6083 vahe pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ega saanud märkamatuks jääda. Menetlusalune isik oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik juba teo toimepanemise ajal ja oleks pidanud liikluses käituma õiguskuulekalt, et vältida juhtimisõiguse kaotamist ja sellele järgnevate ebameeldivate piirangute realiseerumist. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava juhiga, kellel peaks olema värskelt meeles nii liiklusreeglid, kui teadmine, millised võivad olla tagajärjed niivõrd ohtlikul kiirusel linnas liiklemisel. Sõidukis viibis ka kaasreisija ja liikluses osales ka teine sõiduk, xxx, seega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elud. Menetlusalune isik liikles linnas teadlikult kiirusel, mis on sobilik vaid maanteele, kaasas oma teosse kassreisija ja teised liiklejad ning põhjenduseks tõi, et ei tea, miks ta seda tegi. Kaebuses on isik selgitanud, et tee oli sirge ja vaba ning ta veendus, et ees on ohutu. Sellised väited oma teo õigustamiseks näitavad, et menetlusalune isik ei mõista juhina oma vastutust liikluses ja teiste turvalisuses. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isikul puuduvad varasemad karistused, mistõttu määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ehk alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
Vaidlust ei ole selles, et Mustamäe tee Tallinnas on asulasisene tee. Seega on Elina Baboško toime pannud
3 4-19-6083 6. Kaebaja tunnistab teo toime panemist ja kahetseb tehtut. Selgitas, et tee oli sirge, ta veendus, et ees on ohutu, kuid saab aru, et see ei õigusta tema tegevust kuna rikkus liikluseeskirju ning mõistab, et see oli äärmiselt rumal tegevus. Lubab, et enam ei ületa maksimaalset lubatud kiirust ja ei ohusta teisi ega ennast. Kohus märgib, et
Vaatamata sellele, et kaebaja oma selgituste kohaselt veendus eelnevalt tee ohutuses, ei õigusta see maksimaalse lubatud kiiruse ületamist. Asulasisesel teel seatud kiirusepiirang 50 km/h tagab ohutu liiklemise nii teistele liiklejatele kui ka jalakäijatele, keda autojuht suurema kiirusega liikudes ei pruugi märgata. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et liikluses osales samal ajal ka teine sõiduk xxxx, mille ette kaebaja reastus pärast kiiruse ületamist. Seega seadis kaebaja ohtu ka teiste liiklejate turvalisuse. Lisaks sellele viibis kaebaja autos ka kaasreisija, kelle turvalisus polnud tagatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et algaja autojuhil peaks eriti värskelt meeles olema nii liiklusreeglid, kui teadmine, millised võivad olla tagajärjed niivõrd ohtlikul kiirusel linnas liiklemisel. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et Elina Baboško pani teo toime tahtlikult, seda kavatsetuse vormis, kuivõrd on ka ise kinnitanud, et teadlikult ja tahtlikult ületas kiirust. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on Elina Baboško toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
7.
lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (so 800 eurot), sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni või aresti. 8. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Elina Baboško süü antud asjas ei ole suur. Kohtuväline menetleja on Elina Baboškot karistanud
lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
lg 3 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on kaebaja ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 43 km/h, seega on süü tema poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine antud väärteokoosseisu mõttes pigem väike, so miinimumi lähedal ja isik realiseeris napilt vastava süüteo lg 3 järgi kvalifitseeritud koosseisu. Võrdluseks
lg 2, mis näeb ette vastutuse kiiruseületamise eest kuni 21-40 km/h, näeb samas ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Samas, asjaolu, et ta pani teo toime kavatsetult, suurendab tema süü suurust. Teo toime panemise ajal kell 23:10 on liiklus on üldjuhul hõre mistõttu võib järeldada, et teiste liiklejate ohtu seadmise tõenäosus oli pigem väike. Ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et samal ajal osales liikluses lisaks kaebajale vaid üks sõiduk. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on väärteo toimepanemise kohas tegemist 3+2 sõidurajaga, kahesuunalise teega, teo toimpanemise ajal oli nähtavus hea. Elina Baboško oma tegevusega kellelegi varalist kahju ei tekitanud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Elina Babaoškot mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt Elina Baboškol varasemad karistused puuduvad. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. 9. Elina Baboško palub kohtule esitatud kaebuses jätta temale alles juhtimisõigus ja määrata teoimepandud teo eest karistuseks rahatrahv. Kaebaja selgitas, et juhtimisõigus on tema jaoks vajalik kuna tal on vend, keda on vaja sõidutada terviseprobleemi tõttu ja ema, keda ta sõidutab tööle. Samuti on juhtimisõigus vajalik, et kaebaja saaks käia tööl ja omada sissetulekut. Kohus 4 4-19-6083 leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on esmakordse rikkumisega, isik tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut.
lg 3 järgi toimepandud väärteo eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud
S § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega saab Elina Baboškole mõistetav karistus olla rahatrahv vahemikus 3-200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut (s.o 400 eurot). Kohus leiab, et arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, isiku kahetsust ja varasemate karistuste puudumist võib Elina Baboškole mõista karistuse sanktsiooni keskmises määras.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.