KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 08.03.2021, Tartu Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taot

) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ükski määruskaebuses esitatud väide halduskohtu järeldusi ümber.

1. PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena välja toodud VRKS § 36¹ lg 2 p-d 4 ja 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid seonduvalt VRKS § 36¹ lg 2 p 5 kohaldamisega, vaid üksnes VRKS § 36¹ lg 2 p 4 kohaldamisega.
2. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (EKo 14.09.2017, C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).
3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles määruskaebuse esitaja varjupaika, et teda ei saadetaks tagasi Egiptusesse, kus tema elu olevat ohus seal toimunud liiklusõnnetuse tõttu. Isegi kui tunnistada ohu olemasolu määruskaebuse esitaja elule tema kodumaal, võib eeltoodud väite õigsus vajada väljaselgitamist. See eeldab isiku kaasabi, mille saamine võib olla raskendatud, kui isik viibib vabaduses ega ole ametnikele kättesaadav. Määruskaebuse esitaja ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust, et vabaduses viibides ei ürita ta Eestist lahkuda ja Euroopa Liidu mõnda teise liikmesriiki edasi liikuda. See ilmselgelt takistaks esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist. Nagu ka PPA vastuses määruskaebusele asjakohaselt märkis, tuleneb määruskaebuse esitaja väidetest, et ta on korduvalt ületanud Euroopa Liidu välispiiri ebaseaduslikult, esmalt Kreekasse ja seejärel tagasi Egiptusesse minemisel. Asjakohane on arvestada, et määruskaebuse esitajal puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, nt tal puudub Eestis töökoht, lähedased, kindlaksmääratud elukoht, töökoht jms. Ka ei ole ringkonnakohtu hinnangul põgenemisohu arvestamisel välistatud arvesse võtta asjaolu, et määruskaebuse esitajale väljastati Narva piiripunktis 22.01.2021 kell 02:16 sisenemiskeeld (dtl 22-23), sest piiripunktis esitatud Egiptuse Araabia Vabariigi passi (dtl 9-11) kontrollimisel selgus, et selles olev Kreeka Vabariigi elamisloakleebis on täielikult võltsitud (dtl 5-8). Määruskaebuse esitaja jätab asjas tähelepanuta, et lisaks eeltoodule ilmnes, et passi lk-l 6 on võltsimise tunnustega Kreeka Ateena lennujaama 15.10.
4. a väljuva suunaga piirikontrollitempli jäljend (dtl 3-4). Eeltoodu võib viidata sellele, et isik on valmis oma eesmärgi saavutamiseks käituma ka edaspidi ebaseaduslikult. Seega kokkuvõttes ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul isiku põgenemisohtu välistada. Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata, ei ole käesoleval juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendada dokumendi PPA-le hoiule andmine) kohaldamine ilmselt piisav, nagu ka halduskohus määruses põhjendatult leidis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid arvestades on isiku 4 kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne abinõu VRKS § 36¹ mõttes. See on põgenemisohu vältimiseks vajalik (teist sama efektiivset vahendit ei ole) (vrd RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).
5. Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.
6. a määruse muutmata.
7. Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda araabia keele tõlgi.

§ 264

lg 5 kohaselt kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil.

§ 265

lg 5 lause 2 kohaselt määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Eeltoodud sätetest lähtudes kehtib kohtuistungi läbiviimise kohustus eelkõige esmase otsustuse tegemisel, mille õiguspärasust saab ringkonnakohus kontrollida määruskaebemenetluse raames kohtuistungit korraldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, miks on käesolevas asjas tingimata vajalik kohtuistung korraldada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Seetõttu puudub ka vajadus tõlgi kaasamiseks kohtuistungile, mistõttu määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. 17. Määruskaebuse esitaja esitas koos määruskaebusega 2 lisa (dtl 196 ja 198-199), millega ta tõendab vaidlustatud halduskohtu määruse ja selle tõlke kättesaamist määruskaebuse esitaja poolt.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse lisad on selle esitamine tähtaegsuse tõendamise seisukohalt asjakohased tõendid, siis võtab ringkonnakohus määruskaebuse lisad asja materjalide juurde. 18. Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga M. (allkirjastatud digitaalselt) 5