← Eesti

1-15-7401/45

Kriminaalasi nr 1-15-7401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7401 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Dmitri Holostovile mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.11.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-138733 mõistetud karistuse, s.o 9 aastat vangistust, võrra. Dmitri Holostovile mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud vangistust.
  2. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.05.
  3. a ja lõppeb 14.07.
  4. a.
  5. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Dmitri Holostovi suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
  6. Prokurör kohtule edastatud kirjalikus seisukohas ei toeta Dmitri Holostovi vabastamist.
  7. Süüdimõistetu Dmitri Holostov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
  8. Kaitsja taotles kohtult Dmitri Holostovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Holostov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Dmitri Holostov on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Dmitri Holostovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul täidetud

§ 76

lg-s 4 kõik sätestatud materiaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

  1. Dmitri Holostov on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Hetkel kannab ta liitkaristust vägistamise, väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla osutamise eest õigusmõistmises osaleja vastu. Materjalidest nähtuvalt on vabaduses toimepandud kuriteod Dmitri Holostov toime pannud ühe kannatanu suhtes, kes oli alaealine ja seda võrdlemisi pika perioodi vältel (alates veebruarist
  2. a kuni juulini
  3. a). Dmitri Holostovi sõnul oli kannatanu talle võlgu ja raha kätte saamiseks oli ta teda ähvardanud ning püüdis oma eesmärgi saavutada seksuaalsete motiivide abil. Siiski ei tunnista Dmitri Holostov toime pandud kuritegusid täielikult ning leiab, et talle 2 mõistetud karistus on ebaõiglane ja liiga pikk. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et Dmitri Holostov pisendab oma süüd. Seda ei saa talle ette küll heita, kuid sellises olukorras ei saa rääkida ka sellest, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud.
  4. Dmitri Holostovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid siinkohal ei tohi unustada, et viimase kuriteo pani ta toime vangistuses ja kaaskinnipeetava suhtes. See kahetsusväärselt üksnes kinnitab kohtu veendumust, et senini ära kantud karistust ei ole oma eesmärki täitnud. Kohtu seisukohta ei muuda ka vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid nagu Uus suund ja Viha juhtimine ning seda eelkõige põhjusel, et Dmitri Holostov siiani osaliselt ei tunnista oma tegusid. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ta pole mõistnud ka seda, mis kahju ta on oma tegevusega kannatanule tekitanud. See omakorda tähendab, et uute kuritegude riskid ei ole sugugi maandatud.
  5. Uute kuritegude riski suurendab ka Dmitri Holostovi vabanemisjärgsed elutingimused. Nimelt soovib ta elama asuda Kohtla-Järve ühiselamusse, kuid sealjuures möönab, et seal elavad kriminaalkorras karistatud isikud ning ta peab omale korteri leidma. Arvestades, et 15.12.
  6. a seisuga oli Dmitri Holostovil tasumata nõudeid kokku summas 15 445,24 eurot ja vabanemisfondis üksnes 304,97 eurot, siis võib korteri leidmise soovi täitmine olla raskendatud. Samuti puudub Dmitri Holostovil vabanemise korral töökoht ja lähedased, kes saaksid teda raskel ajal toetada. Dmitri Holostov on küll vangistuse jooksul õppinud riigikeelt ja puidupingitöölise eriala ning ta on osalenud tööhõives, ehk et ta oleks tööturul piisavalt konkurentsivõimeline, kuid tänapäeval töö leidmine ei pruugi olla nii kerge kui see esmapilgul tunduda võib. See aga omakorda tähendab, et ta võib sattuda majanduslikesse raskustesse, mis üksnes suurendaks uute kuritegude toimepanemise ohtu (ka kuriteo pani ta osaliselt toime majandusliku kasu eesmärgil).
  7. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Dmitri Holostovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
  8. Dmitri Holostovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 100,80 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on kaitsja taotlenud osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud, kuid sealjuures leiab, et osaliselt menetluskulude jätmine riigi kanda ei ole põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 100,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 100,80 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Dmitri Holostovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.