← Eesti

2-21-2142/9

Obsah (6)§ 661§ 477§ 430§ 428§ 432§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2142 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudi

§ 661lg 4).

ASJAOLUD

  1. Tartu Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus S. N. vastu kahjuhüvitise 2895 euro 20 sendi ja viivise saamiseks.
  2. aprilli 2021 kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus leiab, et AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja S. N. vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 teise lause sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 430

lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Praegusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust (nõuet) käsutada ja seega saavad nad hagita menetluses kompromissi sõlmida. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse ning selgitab järgmist.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitab, et puudutatud isikul on võimalik ära tasuda 2725 eurot varem kui

  1. juuliks
  2. Lisaks on kohus kohtuistungil menetlusosalistele selgitanud, et kompromissi kinnitav määrus on täitedokument, millega võib avaldaja pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.
  3. Menetlusosalised on kokku leppinud, et puudutatud isik tasub avaldaja lepingulise esindaja kulud summas 300 eurot ja ½ riigilõivust (25 eurot). Samuti on menetlusosalised kokku leppinud, et muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
  4. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Avaldaja taotlusel ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb avaldajale tagastada pool avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr EE821010220091351017 (SEB Pank AS). 2 8.

§ 661lg 4 alusel on pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

Sellest tulenevalt ei ole määrus edasikaevatav ringkonnakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.