1-19-8377/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8377 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Andrei Andritsa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Andritsa 37810032234), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 25.11.2019 otsusega karistati Andrei Andritsat KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi 2 aasta 3 kuu vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 12.09.2019 ja karistuse kandmise aja lõpp 12.12.
6. Viru Maakohtu 15.02.2021 määrusega jäeti A. Andritsa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. 15.02.2021 seisuga on A. Andritsa mõistetud karistusajast ära kandnud 1 aasta 5 kuud 3 päeva vangistust, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
8. A. Andritsal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub A. Andritsa õele. Korteris elab kinnipeetava ema. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on kõik eluks vajalik. Kinnipeetava ema ja õde andsid kirjaliku nõusoleku A. Andritsa elektroonilise valve kohaldamiseks eeltoodud aadressile. 2.
9. A. Andritsa käitumine vanglas on seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Maakohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivseks luges maakohus seda, et A. Andritsa osaleb oma täitmiskava täitmisel. Ta on motiveeritud õppima. Rummu Erikutsekoolis omandas ta elektriku ametikutse, Murru Vanglas omandas gaasi-elektrikeevitaja ametikutse. Osaleb riigikeele B1 tasemeõppes. A. Andritsal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde, kellega on head suhted. Ema on valmis A. Andritsat toetama ennetähtaegsel vabanemisel nii materiaalselt ja ka moraalselt. Ennetähtaegse vabanemise korral on A. Andritsale garanteeritud töökoht ettevõttes A.V.R.P Service. 2.
10. Maakohus oli seisukohal, et vaatamata sellele, et A. Andritsa on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning garanteeritud töökoht, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. A. Andritsa puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. A. Andritsa näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Kannab karistust varguste toimepanemise eest. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, narkootikumide tarvitamine ning probleemide lahendamise oskuse puudumine. Käesoleval ajal kannab karistust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest sissetungimisega. Otsuse kohaselt ajavahemikul alates 02.06.2019 kuni 12.09.2019 pani ta toime viis kuriteoepisoodi, nendest kolm episoodi tanklatest kütuse vargusega, ühe episoodi kauplusest vargusega ning ühe episoodi korterist vargusega. Seega võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega. Maakohus ei näinud asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud, eriti narkootikumide tarvitamisega probleemide olemasolul. A. Andritsa käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust üheteistkümnendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.
11. A. Andritsa on omandanud elektriku ja gaasi-elektrikeevitaja eriala, kuid erialast tööd teinud ei ole. Tal puudub majandusliku toimetuleku oskus. Töökogemus on minimaalne. Arvestades seda, et isik pani varguse toime rahalise kasu saamise eesmärgil, puudus maakohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik varavastaste kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning ka tasumata rahalised nõuded summas 11370 eurot. 2.
12. Uute kuritegude toimepanemist võib A. Andritsa puhul soodustada ka narkootikumide tarvitamine. Hakkas narkootikume tarvitama 20-aastaselt, tarvitas igapäevaselt. Varasemalt on tarvitanud erinevaid narkootikume nagu amfetamiini, ecstasyt, kanepit, heroiini. Ta on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on A. Andritsal diagnoositud narkosõltuvus, akuutses faasis (tarvitab igapäevaselt metadooni). Alates 2016 saab isik metadooniasendusravi. A. Andritsa oma sõltuvust ei tunnista. Tal puudub motivatsioon narkosõltuvusest vabaneda, kuna ta ei olnud nõus vähendama metadooni kogust ja lõpetama metadoonravi. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega ja motivatsiooni puudumist narkosõltuvusest vabanemiseks, kahtles maakohus, et isik suudab vabaduses tegelikult narkootikumide tarvitamisest loobuda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et A. Andritsa oma sõltuvust ei tunnista. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kui probleem on olemas, isik aga eitab probleemide olemasolu, uute kuritegude toimepanemise oht sõltuvusainete mõju all suureneb. 2 2.
13. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, ei arvestada teiste inimestega. Tal puudub probleemide lahendamise oskus. Kindlad eesmärgid puuduvad. Ohuprognoos A. Andritsa puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 15.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Andritsa, kes palub anda võimalus muuta oma senist elu ja asuda vabadusse. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu hakkas muutma oma käitumist paremuse poole juba siis, kui taotles ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalvega, kuid kohus sellele ei reageerinud. Süüdimõistetu tahab kaugeneda vanglaelust, mitte enam suhelda kriminaalse taustaga isikutega. A. Andritsa palub anda võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Narkoaineid ei tarvita juba kuues aasta. Kohus pole uskunud, et ta saab vabaduses hakkama, kuid vanemad andsid nõusoleku, et ta saab nende juures elada. Rahalised nõudeid on tema vastu tõesti 11370 eurot. Vanemad saatsid iga kuu 100 eurot, millest ta 50 eurot maksis nõuete tarvis. Vabaduses olles asub ta tööle, et hagisid maksta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks ning A. Andritsa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus jääb edutuks.
16. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis ning kogumit arvestades on maakohus põhjendatud leidnud, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ja seda ka elektroonilise valve lisakohustusega. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena, enamgi veel see ei tähenda põhistuste puudumist. Seega puudub kohtul vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega, siis märgib kohus süüdimõistetule vastuseks üksnes järgmist. Ringkonnakohtule ei nähtu, milles tulenevalt süüdimõistetu järeldab, et tema käitumine hakkas muutuma paremuse poole juba siis, kui ta taotles elektroonilise valvega vabastamist. Kohus tutvus ka tollel ajal esitatud kinnipeetava iseloomustusega, kuid asjaolud ei ole suuresti muutunud. Koostatud on küll individuaalne täitmiskava, kuid ka selle läbimise osas ei ole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha, sest käesolevalt nähtub üksnes riigikeele omandamine. Pigem nähtub, et 24.09.2020 oli süüdimõistetu määratud majandustöödele koristaja ametikohale, kuid koroona viiruse leviku tõttu ei jõutud isikut reaalselt tööle suunata. Vaatamata sellele nähtus käskkirja koostamise ajal, et isik ei avaldanud nõusolekut asuda vanglas tööle koristajana. Vanglas töötamise eesmärk on individuaalse täitmiskava kohaselt, et isikul oleks töökogemus ja ta hakkaks oma võlgu maksma, kuid kui isik avaldab juba eelnevalt töötamise osas negatiivset meelestatust, mistõttu on kohtul raske uskuda ka määruskaebuses toodut, et on vajadusel nõus asuma tööle. Süüdimõistetu puhul, kes on toime pannud 3 varavastaseid süütegusid, on eriti oluline majandusliku toimetuleku oskus, mis kõiki asjaolusid arvestades tundub süüdimõistetul jätkuvalt puudulik olevat. A. Andritsa suhtes, kellele karistatus vangistusega ei ole mõju avaldanud, on kaheldav ka kriminaalhoolduse mõju, seda ka koos elektroonilise valvega, sest vangistus ei ole mõjutanud süüdimõistetut kuritegusid mitte toime panema. Seetõttu kannab ta ka järjekordset vangistust. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei tarvita narkootikume juba 6 aastat. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud uimastite tarvitamine. Süüdimõistetu ilmselgelt pisendab oma sõltuvusest tulenevat probleemi, mistõttu see suurendab omakorda uue kuriteo toimepanemise riske. Seejuures on maakohus väga põhjalikult välja toonud kinnipeetava iseloomustuses A. Andritsa suhtumist ja käitumist iseloomustava seoses narkootikumidega. Eelnev kogumis annab alust kahelda süüdimõistetu probleemi puudumises seoses narkootikumidega. Lisaks, kuigi on positiivne, et süüdimõistetul on lähedased, kes teda toetavad, siis ei nähtu, et varasemalt oleks see positiivne asjaolu tõesti midagi süüdistatava reaalse käitumise puhul muutnud. See lihtsalt ei oma süüdimõistetule sellist mõju, et ta viiks oma käitumise kooskõlla kehtiva korraga.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. veebruari 2021 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Erkki Hirsnik