Kohustada Oleg Grigorjevit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 2, 4 alusel määrata Oleg Grigorjevile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Oleg Grigorjevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Oleg Grigorjev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Oleg Grigorjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.03.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10819
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 25.07.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 9 kuud 26 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg (14.07.2015.a kuni 26.08.2015.a), s.o 1 kuu 13 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 23.03.2016.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.03.2016.a ja lõpeb 06.12.2022.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Oleg Grigorjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Oleg Grigorjevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Oleg Grigorjev avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu usub, et vangla on teda parandanud. Ta on vanglas palju õppinud, sealhulgas seda, kuidas valida tutvusringkonda. Tal on tugiisik, kes teda toetab, viib kokku psühholoogi ja psühhiaatriga. Vabaduses suhtleb nelja sõbrannaga ja venna perega. Kinnipeetav soovib alustada uut elu. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
Seega esinevad formaalsed alused kinnipeetava tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Oleg Grigorjevit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist kord. Käesolev karistus on mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuriteo tagajärjel saabus vigastustest tekkinud tüsistuste tõttu kannatanu surm. Kannatanuks oli Oleg Grigorjevi ema elukaaslane, kelle suhtes süüdimõistetu on ka varem vägivalda tarvitanud ning teda on selle eest karistatud. Raske isikuvastane kuritegu on toime pandud varasema kohtulahendiga määratud katseajal. Lisaks uue kuriteo toimepanemisele ei täitnud Oleg Grigorjev ka käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ning hoidus kõrvale karistuse täitmisest. Kinnipeetava agressiivse ning õigusvastase käitumise põhjuseks on alkoholisõltuvus, mida ta ise tunnistab. Varasemast negatiivsest elukäigust olulisem on hinnata Oleg Grigorjevi käitumist ja pingutusi karistuse kandmise ajal. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Vangla iseloomustus süüdimõistetu kohta on väga positiivne. Kinnipeetav on motiveeritult läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“. Ta on õppinud riigikeelt, omandab põhiharidust ja töötab kohusetundlikult. Tal ei ole distsipliinirikkumisi. Alkoholiprobleemi süüdimõistetu tunnistab ja soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda. See on negatiivselt mõjutanud nii tema käitumist kui tervist. Kõik eeltoodu annab alust loota, et karistus on Oleg Grigorjevile sel korral soovitud mõju avaldanud. Kohus arutas Oleg Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vabastamist eelmise aasta septembris ja siis jäi süüdimõistetu vabastamata eelkõige vabanemisjärgsete elutingimuste tõttu. Nimelt puudus kinnipeetaval vabanemisjärgne elukoht, mis on isiku vabastamise eelduseks. Praeguseks on Oleg Grigorjev leidnud endale elukoha. Tal on jätkuvalt olemas töökoht ning tugiisiku ja venna toetus. Süüdimõistetu on seadnud endale tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid (võlgnevuste tasumine, oma elukoha muretsemine, pere loomine). Kui ta suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda, on nende saavutamine reaalne. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Oleg Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevad võimalikud riskid ei kaalu üles tema puhul esinevaid positiivseid asjaolusid. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates võiks isiku ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.