← Eesti

2-16-5417/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-5417 Tsiviilasi R. G.’i avaldus OÜ VSF PRINT pankrotimenetlu

) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab menetluse OÜ VSF Print pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb

§ 29

lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu dokumentide hoidjaks juhatuse liikme R. R.. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri 24.05.2016 kulude aruande kohaselt kulutas Ly Müürsoo selles pankrotiasjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi (järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Maanteeametisse, Maksuja Tolliametisse, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, kohtutäituritele (2 tk), juhatuse liikmele, võlausaldajatele deposiidi tasumise kohta, tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ning kohtu poolt saadetud dokumentidega, dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajate esindajatega; aruande ettevalmistamine; kohtuistungil osalemine), arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu kokku x €. Ülesannete täitmiseks on ajutine haldur kandnud bürookulusid, s.h. telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud, summas 80 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Kokku ajutise halduri tasu ja kulud koos käibemaksuga on x eurot. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulud välja mõista pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on vajalik ja põhjendatud, samuti on mõistlik ja kooskõlas ajutise halduri kutseoskustega tunnitasu x €. Seega kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x €. Ajutise halduri ülesannete täitmise kulud summas 80 € on kohtu hinnangul mõistlikud ja vajalikud ja tuleb samuti ajutisele haldurile hüvitada taotletud suuruses.

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 kohaselt lisandub tasu ja kulude summale käibemaks.

§ 23

lg 6 ja halduri taotluse alusel kohus määrab tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 3 Tsiviilasi nr 2-16-5417 Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja R. G. ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, kuid palus kulud jätta osaliselt riigi kanda. 30.05.2016 e-kirjas R. R., viidates töölepinguseaduse §-is 117 sätestatud tööandja vastutusele andmete esitamata jätmisel, leiab, et ajutise halduri tasu ja kulud peaks kandam R. R., kelle poolt haigekassale andmete esitamata jätmise tõttu R. G. nõu tekkis ja ta pankrotiavalduse esitas.

§ 23

lg 4 võimaldab ajutise halduri tasu ja kulu menetluse raugemisega lõpetamise korral jätta riigi kanda otseselt üksnes juhul, kui menetlus on alustatud võlgniku enda avalduse alusel. Praeguses asjas on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja R. G..

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada analoogia korras

§ 23

lg 4, mille kohaselt juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks). Praeguses asjas on pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaks töötaja ning nõue tuleneb töösuhtest. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu: majandustegevus on lõppenud, ajutisele haldurile võlgniku tegevust kajastavaid dokumente ei ole esitatud. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2012.a kohta ning 2016.a märtsis on registripidaja teinud võlgnikule kustutamishoiatuse. Samuti ei ole võlgnikul vara puudumise tõttu õnnestunud 3 kuu jooksul täitemenetluses täita R. G. töövaidluskomisjonis rahuldatud nõuet, millest võib järeldada, et püsiv maksejõuetus on kestnud pikemat aega. Kui võlgniku juhatus oleks täitnud äriseadustiku § 80 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja seejärel menetlus oleks raugemisega lõppenud, oleks

§ 23

lg 4 võimaldanud jätta ajutise halduri tasu ja kulud 397 € + lisanduva käibemaksu ulatuses riigi kanda ning töötajal kulude hüvitamise kohustust ei oleks tekkinud, kuigi töötaja saanuks oma nõuded menetluse raugemise korral rahuldatud samas ulatuses praeguse menetlusega. Kohus leiab, et nendel asjaoludel ei ole õiglane jätta praeguses menetluses kulusid täies ulatuses pankrotiavalduse esitanud töötaja kanda. Kohus kohaldab analoogia korras

§ 23

lg-t 4 ja määrab ajutise halduri tasu ja kulud x euro (lisandub käibemaks) ulatuses väljamaksmisele riigi vahendite arvelt. Eeltoodu alusel kohus jätab ajutise halduri tasu ja kulud summas x eurot (sisaldab käibemaksu) riigi kanda ning ülejäänud osas, summas x eurot, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda. Pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb samuti võlausaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.