Obsah (8)

§187§ 438§ 163§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-121920 Tsiviilasi Osaühing Akt

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 23.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse E R (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks. Hagi aluseks on PLACET GROUP OÜ ja E R vahel 24.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr SR3471102 ja 31.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr SR3473955 tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 07.01.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse laenulepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 400 euro, intressi 41,66 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 25,09 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 24.11.2020 kuni põhinõude 400 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 107,58 eurot. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu nr SR3473955 alusel põhivõla summalt 200 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates kuni hagi esitamiseni, s.o perioodi 15.02.2020 kuni 23.11.2020 eest summas 61,30 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 39,64%. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu nr SR3471102 alusel põhivõla summalt 200 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates kuni hagi esitamiseni, s.o perioodi 07.02.2020 kuni 23.11.2020 eest summas 71,37 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 44,88%. 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et laenulepingute nr SR3473955ja SR 3471102 üldtingimuste punkt 7.1, mille kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras, on tühine. Laenulepingus nr SR3473955 kokkulepitud intressimääraks on 39,64% aastas ja laenulepingus nr SR 3471102 kokkulepitud intressimääraks on 44,88% aastas. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 39,64% ja viivisemääras 44,88% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab laenulepingu nr SR3473955 võlasummalt 200 eurot perioodi 15.02.2020 kuni 23.11.2020 (283 päeva) eest viivist järgnevalt: 3 Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas 0.021858 0,043716 0.021858 0,043716 Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas 0.021858 0,043716 0.021858 0,043716 Perioodis Perioodi päevi summa 15.02.2020 - 30.06.2020 8 137 5,989092 01.07.2020 - 23.11.2020 8 146 6,382536 Kokku 12,37 Kohus arvestab laenulepingu nr SR3471102 võlasummalt 200 eurot perioodi 07.02.2020 kuni 23.11.2020 ( 291 päeva) eest viivist järgnevalt: 07.02.2020 - 30.06.2020 01.07.2020 - 23.11.2020 Kokku 8 8 Perioodis päevi 145 146 Perioodi summa 6,33882 6,382536 12,72 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised kokku (perioodi 07.02.2020-23.11.2020 eest) summas 25,09 eurot (12,37 + 12,72). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 82 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 604,33 eurot (põhinõue 400 eurot + intress 41,66 eurot + sissenõudekulud 30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 132,67 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 496,75 eurot (põhinõue 400 eurot + intress 41,66 eurot + sissenõudekulud 30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 25,09 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 18% ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 636,33 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja menetluskuluks on lisaks riigilõivule ka lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega tekkinud sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 2 tundi piisavaks ajaks esindamiseks kohtumenetluses ja ka maksekäsu kiirmenetluses (120 x 2 = 240). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 365 eurot (riigilõiv 125 + õigusabikulu 240). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis 4 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 82% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 299,30 eurot (365 x 82% = 299,30). 7. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5