← Eesti

4-21-489/10

Obsah (11)§ 115§ 118§ 31§ 123§ 125§ 150§ 127§ 194§ 143§ 110§ 152

4-21-489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-489 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. märtsi

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja 19.01.
  2. a otsusega nr 2315,20,007330 karistati Rain Aavat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteootsuse kohaselt karistati Rain Aavat selle eest, et ta 29.12.2020 kell 10.58 juhtis Harju maakonnas Jõelähtme vallas MAARDU – RAASIKU tee
  3. km suunaga Loovälja tee poole mootorsõidukit kiirusega 166+-8 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 68 km/h. 1

(5)4-21-489
  1. Harju Maakohtu 10.02.
  2. a määrusega jäeti Rain Aava kaebus käiguta, kuivõrd see ei vastanud

§ 115nõuetele.

Nimetatud määrusega määrati puuduste kõrvaldamise tähtajaks 25.02.2021. Maakohus selgitas, et väärteomenetluse seadustiku § 115 lg 1 p 2 kohaselt tuleb kaebusesse märkida mh kaebuse esitaja aadress;

§ 115lg 1 p 5 kohaselt ka otsuse teinud kohtuvälise menetleja (asutuse) aadress.

Neid andmeid kaebusest ei nähtunud, seejuures oli kaebaja enda aadressi küll märkinud, kuid see oli vigane. Samuti märkis maakohus, et sõiduki kuuluvuse ja rikke kohta ei olnud kaebusele tõendeid lisatud. Lisaks ei olnud kaebusele lisatud esitatud ühtki tõendit töötamise ja juhtimisõiguse vajalikkuse väidete kinnituseks. Maakohus märkis, et kõigi oma väidete (sh töötamine X OÜ-s, XXX töötamine XXX juures; X’i töötajatel BE-kategooria puudumine; osalemine X korraldustoimkonnas ja juhtimisõiguse vajalikkus seal täidetavate ülesannete juures; ema elukoht) põhistamiseks tuleb esitada ka

§ 115

lg 5 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tõendid või asjaolusid kinnitavate tunnistajate nimed ja aadressid. Maakohtule jäi selgusetuks kaebuses esitatud väide, et isikul ei ole võimalik esitada ühtegi tõendit oma töö, ühiskondliku tegevuse ja perekondliku olukorra kohta. Mitmetel juhtudel on ettenähtav, et neid saab tõendada näiteks lihtsasti teostavate registrite väljatrükkidega ning kolmandate isikute väljastatavate tõenditega. Kui kaebuse esitaja siiski eelneva seisukoha juurde jääb, osundab kohus võimalusele, et kõiki eelpool nimetatud asjaolusid saab arvatavalt põhistada ka tunnistajate kaudu.

  1. 16.02.2021 edastas kaebuse esitaja parandatud kaebuse koos lisadega. Kaebaja märkis parandatud kaebusesse enda korrektse aadressi ning kohtuvälise menetleja otsusest nähtuva kohtuvälise menetleja aadressi. Kaebaja täpsustas, et gaasipedaali kinnijäämise põhjuseks oli paigast nihkunud jalamatt, mille kohe autost välja viskas ja uuega asendas. Oma abikaasa autot remondib ise ja seetõttu ei ole tal kusagilt selle kohta tõendit võtta. Ta ei soovigi õigustada katkise autoga oma rikkumist. Soovib lihtsalt selgitada, et eesmärk ei olnud kihutada. X OÜ kohta esitas kaebaja registrikaardi, mille kohaselt on ta ainuke juhatuse liige, ning kodulehe esimese lehekülje väljatrüki ettevõtte tegevusalade kirjeldusega. XXX ja XXX’i juures töötamise kohta esitas kaebaja X peakorraldaja YY tõendi. Kaebaja märkis ka, et kuna on ise süüdi oma rikkumises, siis ei soovi ta tülitada teisi inimesi selle eest, et valesti käitus. Seetõttu ei soovi ta ühegi inimese ülekuulamist.
  2. Maakohus jättis 08.03.
  3. a määrusega Rain Aava kaebuse

§ 118lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et kaebuse ja selle täienduse kohaselt on Rain Aava keskseks kaitseteesiks väide, et tema kiiruseületamine oli tingitud sõiduki rikkest ning seetõttu polnud sõidukiiruse ületamine tahtlik. Maakohus leidis, et isik ei ole selle olulise kaitseväite kinnituseks esitatud ühtki tõendit. Isegi kui teoreetiliselt lähtuda kaebuse esitaja väidetavatest asjaoludest, tulnuks kaebuse esitajal kirjalike tõendite asemel nimetada tunnistajad, keda kohus saaks nende asjaolude osas üle kuulata. Seegi asjaolu oli 10.02.

  1. a määruses välja toodud. Kaebuse täienduse kohaselt on kaebuse esitaja selgesõnaliselt loobunud tunnistajate ülekuulamisest ning märkinud, et „ei ole õiglane tülitada teisi inimesi selle eest, et mina valesti käitusin“. Kohtu hinnangul on seega kaebuse esitaja ise võtnud teadlikult riski, et võimalike tunnistajate n-ö tülitamata jätmisega võivad ka tema väited jääda osaliselt tõendamata. Lisaks eelpool mainitud keskse kaitseteesi kohta tõendite esitamata jätmisele, ei ole kaebuse täiendusele lisatud ühtki tõendit selle kohta, et isik töötaks treenerina XXX’i juures; et ta vajaks sealse tööga seoses juhtimisõigust BE-kategooria autorongi juhtimiseks, sest teistel ettevõtte töötajatel vastav võimalus puudub. Kohtule esitatud Q MTÜ esindaja YY poolt väljastatud tõendist ei nähtu samuti sõiduki juhtimisõiguse vajalikkus X korraldamise juures. Seega tõdes maakohus, et suur hulk kohtu 10.02.
  2. a viidatud puudusi on jätkuvalt kõrvaldamata. Isiku väiteid kinnitada võivate tõendite hankimine ei ole kohtu hinnangul raske ja objektiivsed takistused selleks puuduvad. Isik on ise loobunud võimalusest asjaolude tõendamiseks tunnistajate ütluste kaudu. Kuivõrd kaebuse kohaselt tuleks kohtul hinnata 2

(5)4-21-489 juhtimisõiguse äravõtmise põhjendatust, olnuks kõik eelpool nimetatud asjaolud olulised asja sisulise arutamise seisukohast, mistõttu ei saa jätkuvalt esinevaid puudusi pidada ka sellisteks, mis asja sisulist lahendamist ei takistaks. 5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Rain Aava kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus, võtta Rain Aava kaebus menetlusse ja arutada väärteoasja sisuliselt kohtuistungil. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et eelmenetluses ei saa hinnata esitatud tõendite asjakohasust ning piisavust. Tõendite esitamine on kaebaja õigus ning kui kaebaja mingid väited jäävad tõendite esitamata jätmise tõttu paljasõnalisteks või tõendamata, siis tuleb need asjaolud jätta otsuse tegemisel arvestamata. Antud juhul on kaebaja ise otsustanud, et ta esitab just need tõendid ning ei soovi muid tõendeid esitada. Määruses on viidatud, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid tema poolt kasutatud sõiduki rikkest. Rain Aava esitatud kaebusest ei nähtu, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli tingitud sõiduki rikkest, vaid sellest, et pärast auto remontimist sellega proovisõitu tehes vajutas ta gaasipedaali põhja ning gaasipedaal ei tõusnud tagasi üles. Selle põhjuseks ei olnud aga mitte sõiduki rike, vaid paigast nihkunud jalamatt. Rain Aava oli sõidukis üksinda ning mitte keegi teine ei saa tõendada jalamati paigalt nihkumist. Asjaolul, et auto oli kunagi enne tehnilise rikkega, ei ole kaebuse argumentide kohaselt mitte mingit tähtsust, kuna see ei mõjutanud sõiduki kiirust. Rain Aava on teadlikult loobunud kirjalike tõendite esitamisest oma ühiskondliku tegevuse kohta. Kui Rain Aava enda ütlused ning avalikult kättesaadavad andmed ei ole piisavad tema ühiskondliku tegevuse hindamiseks, siis tuleb sellised kaebaja väited jätta lihtsalt arvestamata. Rain Aava esitatud väited juhtimisõiguse vajalikkuse kohta ei ole iseseisvana ükski selline, mis keelaks seaduse kohaselt juhtimisõiguse äravõtmist. Tegemist on isikut iseloomustavate andmetega, mis võimaldavad kohtul hinnata, kas konkreetse isiku suhtes on juhtmisõiguse äravõtmise lisakaristuse kohaldamine vajalik või mitte. Kui osa selliseid isikut iseloomustavaid andmeid jäävad kohtu hinnangul tõendamata, siis tuleb need argumendid jätta arvestamata. Seejuures on tõendiks ka menetlusaluse isiku enda ütlused.

§ 31

lg 1 sätestab - tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on menetlusaluse isiku ütlused tõendiks. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei saa luua eelmenetluses kaebuse kohtulikust arutamisest kõrgemat tõendamisstandardit ning mõne argumendi kohta kirjaliku tõendi esitamata jätmise korral jätta kogu kaebust läbi vaatamata.

§ 123

lg 2 kohaselt on maakohus kohustatud asja arutama kogu ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piirdest. Maakohus peab lähtuma ka uurimispõhimõttest ning vajadusel ise koguma tõendeid, kui see on vajalik väärteoasja lahendamiseks. Riigikohus on 08.05.2019 lahendi nr 4-18-3732 punktis 8 märkinud järgmist:

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt

§ 125

lg 1 teisest lausest võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Riigikohus on alates

  1. aastast leidnud, et lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab ta uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuse osas, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus nr 3-1-1-125-12, p 6;
  4. oktoobri
  5. a otsus nr 3-1-1-83-15, p 12 ja
  6. detsembri
  7. a otsus nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluse kõrvaldamata jätmine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus nr 3-1-1-37-08, 3

(5)4-21-489 p 8.2;
  1. novembri
  2. a otsus nr 3-1-1-85-16, p 10 ja
  3. aprilli
  4. a otsus nr 3-1-1-10-17, p 11). Jättes munitsipaalpolitsei välja kutsunud politseiametniku ülekuulamiseks mõistlikud pingutused tegemata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust.

§ 115lg 1 sätestab kaebuse kohustuslik osad.

Punkti 8 kohaselt - kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus. Punkti 9 kohaselt - isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida. Ülalnimetatud sätetest tuleneb, et kaebuse esitaja otsustab ise, kelle kutsumist ta kohtuistungile taotleb ning milliseid tõendeid taotleb ta kohtus uurida.

§ 127

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kohtuistungil ka kaebusest osaliselt või täielikult loobuda, sh loobuda teatud argumentidest ja nende tõendamisest. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebeõigust ei saa piirata sellega, et eelmenetluses otsustatakse, kas kõik tema poolt kaebuses esitatud põhjendused on taotletud kirjalike tõendite või tunnistajate ütlustega tõendatud. Kaebaja väited võivadki jääda paljasõnaliseks või tõendamata, kuid see ei tähenda, et maakohtul oleks õigus keelduda

§ 123lg 2 alusel väärteoasja arutamisest.

Menetlusalune isik soovib just tema poolt esitatud argumentide ja tõendite alusel väärteoasja arutamist ning ta on teadlik sellest, et osa tema isikut iseloomustavaid andmeid võivad jääda kohtu poolt tähelepanuta kui tõendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

11.-

  1. peatüki sätteid, arvestades
  2. peatükis sätestatud erisusi.

§ 143lg 1 (13.

peatükk) kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele Rain Aava poolt puuduste kõrvaldamata jätmises kohtu poolt antud tähtaja jooksul, mis on endaga kaasa toonud maakohtu poolt Rain Aava kaebuse põhjendamatu läbi vaatamata jätmise. Nimelt, 10.02.
  2. a määrusega jäeti Rain Aava kaebus käiguta ja toodi välja need puudused, mis ta peab kõrvaldama. Rain Aava kõrvaldas puudused 16.02.2021, parandades oma elukoha aadressi ning märkides kaebusesse otsuse teinud kohtuvälise menetleja aadressi. Tõenditena lisas Rain Aava oma kaebusele Q MTÜ juhatuse liikme ja X peakorraldaja YY tõendi, X OÜ registrikaardi, mille kohaselt on ta ainuke juhatuse liige, ning kodulehe esimese lehekülje väljatrüki ettevõtte tegevusalade kirjeldusega. Tunnistajate kohtuistungile kutsumist Rain Aava kaebuse kohaselt ei taotlenud.
  3. Maakohus asus oma 08.03.
  4. a määruses seisukohale, et Rain Aava ei ole puuduseid kõrvaldanud ja jättis seetõttu tema kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudus aga maakohtul alus selliselt toimida.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (RKKKo nr 4-20-1553, p 6). See tähendab, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Esmalt on kaitsja määruskaebuses õigesti viidanud, et Rain Aava esitatud kaebusest ei nähtu, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli tingitud sõiduki rikkest, vaid sellest, et pärast auto remontimist sellega proovisõitu tehes vajutas ta gaasipedaali põhja ning gaasipedaal ei tõusnud 4

(5)4-21-489 tagasi üles. Selle põhjuseks ei olnud aga mitte sõiduki rike, vaid paigast nihkunud jalamatt. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kaebuse ja selle täienduse kohaselt on Rain Aava keskseks kaitseteesiks väide, et tema kiiruseületamine oli tingitud sõiduki rikkest ning seetõttu polnud sõidukiiruse ületamine tahtlik. Kaitsja on õigesti märkinud, et asjaolul, et auto oli enne tehnilise rikkega, ei ole kaebuse argumentide kohaselt mingit tähtsust, kuna see ei mõjutanud sõiduki kiirust ning sõidukirikke esinemise kohta tõendite esitamata jätmist ei saa pidada selliseks puuduseks, mis takistaks väärteoasja siulist lahendamist. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et kaebuse esitaja on ise võtnud teadlikult riski, et võimalike tunnistajate n-ö tülitamata jätmisega võivad ka tema väited jääda osaliselt tõendamata. Eeltoodu ei ole aga kaebuse läbivaatamata jätmise aluseks. Menetlusalusel isikul on õigus taotleda isikute istungile kutsumist ning esitada omaltpoolt tõendeid, mille uurimist ta kohtuistungil taotleb, kuid kohus ei saa isikult nõuda konkreetsete tõendite esitamist. Määruskaebuse kohaselt on Rain Aava teadlikult loobunud kirjalike tõendite esitamisest oma ühiskondliku tegevuse kohta. Kaitsja on seejuures õigesti märkinud, et kui Rain Aava enda ütlused ja avalikult kättesaadavad andmed ei ole piisavad tema ühiskondliku tegevuse hindamiseks, siis tuleb sellised kaebaja väited jätta lihtsalt arvestamata. Samuti on Rain Aava esitanud iseloomustavad andmed, mis võimaldavad kohtul hinnata, kas juhtmisõiguse äravõtmine lisakaristusena on vajalik või mitte. Kui osa selliseid isikut iseloomustavaid andmeid jäävad kohtu hinnangul tõendamata, siis tuleb need argumendid jätta arvestamata. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et kaebaja väited võivadki jääda paljasõnaliseks või tõendamata, kuid see ei tähenda, et maakohtul oleks õigus keelduda

§ 123lg 2 alusel väärteoasja arutamisest.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Rain Aava kõrvaldas kaebuses esinenud puudused maakohtu poolt antud tähtaja jooksul, mistõttu puudus maakohtul seaduslik alus jätta Rain Aava kaebus

§ 118lg 2 p-st 3 tulenevalt läbi vaatamata.

Jättes Rain Aava kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 2 mõttes, mis vastavalt

§ 194

lg-le 3 ja § 148 p-le 3 on kohtumääruse tühistamise ning

§ 152kohaselt maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks.

10. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 143

lg-st 1, § 147 lg 2 p 1, § 148 p 3, § 150 lg 2, § 152, § 194 lg 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08.03.2021. a määruse Rain Aava kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus ning rahuldab Rain Aava kaitsja Indrek Sirgi määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.