3-21-157/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-157 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla vastu seoses kriminaalmenetluse algatamata jätmisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
3. Edastada Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas
5. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et
6. oktoobril 2019 ähvardas teine kinnipeetav kaebajat tapmisega ja esitas kaebaja peale valekaebuse. Samuti tehti seda
7. ja
8. septembril
9. J. Kolesnikov nõudis mõlema juhtumi kohta kriminaalmenetluse alustamist, kuid vangla keeldus sellest. Kaebajale väidetakse, et ta pidi 10 päeva jooksul pöörduma prokuratuuri poole, kuid kaebaja on seda juba mitu korda teinud. Isegi riigiprokuratuur on kaebajale öelnud, et sellega peab tegelema sisekontroll ja Justiitsministeerium, kuid kaebaja on seda juba ammu teinud. J. Kolesnikovi sõnul esitas ta vanglale ja sisekontrolli pöördumisi juba septembris
10. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivust vabastamiseks ja taotluse anda talle advokaat.
11. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
12. Kohus saab aru, et J. Kolesnikov vaidlustab Tartu Vangla poolt kriminaalmenetluse algatamata jätmist.
13. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse vaidlustamist reguleerivad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 207 ja
14. KrMS § 207 lg 1 kohaselt võib kannatanu esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel. Olukorras, kus prokuratuur jätab kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata, on KrMS § 207 lg-st 2 tulenevalt kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Eelmainitud kaebused tuleb esitada kümne päeva jooksul määruse koopia saamisest alates (vt KrMS § 207 lg 3). Kui Riigiprokuratuur on jätnud KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebuse määrusega rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul (KrMS § 208 lg 1).
15. Kohtule esitatud kaebusest on võimalik mõista, et J. Kolesnikov on kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale esitanud kaebuse nii prokuratuurile kui ka Riigiprokuratuurile. Seega olukorras, kus prokuratuur ja Riigiprokuratuur on jätnud J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamata, on KrMS § 208 lg-st 1 tulenevalt kaebajal õigus kaebuse rahuldamata jätmist vaidlustada ringkonnakohtus.
16. Kuna eeltoodule tuginedes on seega kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsusega seotud vaidluse osas ette nähtud erikord ning halduskohus ei ole pädev kaebust lahendama, tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
17. Et kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas.
18. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19. Kaebuses on J. Kolesnikov muuhulgas taotlenud advokaadi määramist, millest kohus saab aru, et J. Kolesnikov soovib riigi õigusabi korras esindajat kriminaalmenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustamiseks. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 näeb ette, et kui isik taotleb riigi õigusabi õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena, esitatakse taotlus taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Eeltoodust tulenevalt edastab halduskohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2