Obsah (8)

§ 168§ 162§ 175§ 637§ 4§ 206§ 440§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15378 Ko

) § 440 lõike 1 alusel hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 61 347.50 eurot, viivise ja intressi 35 000 eurolt alates 01.10.2020 9.25 eurot päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning viivise seadusjärgses määras 17 500 eurolt alates 01.10.2020 2 2-20-15378 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1100 eurot ja õigusabikulud 1440 eurot.

1. Otsuse kohaselt on kostja 12.11.2020 avalduses märkinud, et tunnistab hagis tema vastu esitatud nõudeid, seega on kostja hagi õigeks võtnud.
2. Kohus leidis, et antud juhul on poolte õigussuhe oma olemuselt ja kostja käitumine enne hagi esitamist selline, et hagi esitamine ei ole hagejale etteheidetav ja menetluskulusid ei saa seetõttu jätta

§ 168lõike 6 alusel hageja kanda.

Seega jäid menetluskulud

§ 162lõikes 1 sätestatud üldreegli järgi kostja kanda.

Kostja on kohustatud hüvitama hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning nendeks on hagilt tasutud riigilõiv 1100 eurot ja õigusabikulud 1440 eurot (käibemaksuga). Kohus, pidades mh silmas asjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leidis, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud on hageja õiguste efektiivseks kaitseks

§ 175lõike 1 järgi põhjendatud ja vajalikud.

Kohus pidas põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu kokku 7h 30min ulatuses ning tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta). Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot jättis kohus hageja kanda, kuna hageja loobus taotlusest. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega võimaldada kostjal sõlmida hagejaga kokkulepe.
2. Maakohtu otsus oli ennatlik. Maakohus ei andnud kostjale seaduses ettenähtud võimalust hagejaga kokkulepe saavutada. Kostja on alates võlgnevuse tekkimisest andnud hagejale mõista soovist võlg koos intresside ja viivistega tasuda. Seda selgitas kostja ka kohtule esitatud seisukohtades, sh esitas soovi hagejaga kokkulepe sõlmida. Hageja tõlgendas eksitavalt kostja poolt pärast hagist teadlikuks saamist hagejale saadetud isiklikus kirjas antud selgitusi. Kohus andis kostja varasemale käitumisele hinnangu erapoolikult ainult hageja seisukohti arvestades. Kohus ei arvestanud kostja selgitusi ega asjaolu, et isiku varaline võimekus on ajas muutuv. Selle tulemusena jättis kohus kasutamata võimaluse, et pooled sõlmivad uue kokkuleppe. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lõike 1 punkti 6 järgi menetlusse võtmata.

13. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lõike 1 punkti 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-13, punkt 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 3 2-20-15378 14.

§ 4

lõike 3 teise lause ja

§ 206

lõike 1 järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lõikest 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Üldjuhul on kohus seotud kostja õigeksvõtuga ega või jätta hagi rahuldamata. Üksnes abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti ühiste kostjate puhul, kui ainult üks võtab hagi õigeks, ei ole kohus

§ 440

lõike 4 järgi hagi õigeksvõtuga seotud ja võib jätta õigeksvõtu vastu võtmata ning jätkata menetlust. Muudel juhtudel kohtul seda võimalust ei ole. 15. Praeguses asjas on kostja tunnistanud hagis esitatud nõuet nii 12.11.2020 vastuses hagile kui 02.12.2020 ja 16.12.2020 menetlusdokumentides. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja on hagi õigeks võtnud ning rahuldas

§ 440lõike 1 järgi hagi.

Praegusel juhul ei olnud tegemist ka

§ 440lõikes 4 sätestatud erandiga.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt vaidlustatud otsuse tegemisel menetlusõigusnormide rikkumist. Apellatsioonkaebuse väidetest ei saa järeldada, et kostjale ei oleks olnud arusaadavad hagi õigeksvõtu tagajärjed. Kaebuses esiletoodud asjaolu, et kostja soovis sõlmida hagejaga kompromissi, ei anna alust hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tühistamiseks. 16. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium, et kuigi kohtul on

§ 4

lõike 4 järgi kohustus aidata igati kaasa asja lahendamisele kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, ei saa kohus kohustada hagejat kompromissi sõlmima. Ka ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teinud kostja hagejale senini ühtegi konkreetset kompromissiettepanekut, mida hageja saaks kaaluda. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kostja on huvitatud kompromissi sõlmimisest, tuleks kostjal endal näidata üles aktiivsust kokkuleppe saavutamisel. Hageja on 17.12.2020 menetlusdokumendis põhjendatult märkinud, et kui kostja soovib kompromissi sõlmida, peab vastav ettepanek olema konkreetne, mitte retooriline ning arvestades, et kostja ei ole enda kohustusi täitnud, puudub hagejal tema vastu usaldus. Veelgi enam, hageja on nimetatud menetlusdokumendis esitanud ka omapoolse kompromissipakkumise, millele kostja ei ole vastanud, ka mitte apellatsioonkaebuses. 17. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada, mistõttu jätab kolleegium kaebuse

§ 637lõike 1 punkti 6 alusel menetlusse võtmata.

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 20. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, st ei teki ka selle tagastamise küsimust. 4 2-20-15378 (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 5