S § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. 2.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Olav Kivirannale lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. 9.
lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 4, 9 alusel mõista Olav Kivirannalt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 920 eurot, sh: - joobe tuvastamisega seotud kulu 44 eurot; - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot.
lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena. Seega tuleb Olav Kivirannal ühes kuus tasuda vähemalt 76,66 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 28.04.2021 alates kella 12st. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus
lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav 2 1-21-2085 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 28.04.2021 alates kella 12st. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Olav Kivirand, juhtis tahtlikult 21.10.2020 kella 16:38 paiku Tallinnas Kadaka tee 32 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1653T kohaselt uuritaval Olav Kivirand´il uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus 2,91 mg/g ±0,06 mg/g k=2, lõplik tulemus 2,85 mg/g). Samuti tema, juhtis tahtlikult uuest, s.t. korduvalt 12.02.2021 kella 13:20 ajal Tallinnas Mustamäe tee 8 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem – alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,18 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,08 mg/l). Oma sellise käitumisega rikkus Olav Kivirand Liiklusseaduse § 69 lg 1; § 69 lg 4 p 1; korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ Seega pani Olav Kivirand toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.