Juhtiv riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastustega selles, et 10.09.2020 esitatud kuriteokaebuse puhul on tegemist oma sisult korduva kuriteokaebusega, milles sisalduvad küsimusi ning etteheiteid seoses 03.10.2016.a ekspertiisiaktiga nr 16E-AOK0001 on juba varasemalt erapooletult, igakülgselt ja korduvalt analüüsitud ning seda nii kriminaalmenetluse nr 15730000622 toimetamise raames läbi erinevate instantside. Kriminaalasjas nr 15730000622 lõpetas 27.12.2016 uurimisasutus ringkonnaprokuratuuri loal kellelegi kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, kuna kriminaalasjas teostatud kohtuarstliku kompleksekspertiisiga, s.o aktiga 03.10.2016 nr 16E-AOK0001, ei tuvastatud raviviga, sh ka muid rikkumisi dr MM tegevuses, mis täidaksid mõne
eriosas sätestatud kuriteo koosseisu. Nimetatud menetlusotsuse jättis jõusse Riigiprokuratuur 08.02.2017 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohus XX esindaja kaebuse lahendamisel, milliste sisuks oli kriminaalasjas peaasjalikult just kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi teostanud ekspertide poolt teadvalt vale ekspertarvamuse andmine, mida aga ei tuvastatud. Seetõttu kaebaja poolt esitatud seisukohad ning väited 10.09.2020 kuriteokaebuses, sh ka tõendid, mis pärinevad kaebaja väitel alates 2017. aastast, ei anna alust ümber vaadata varasemalt tehtud menetlusotsust. Kaebaja esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolusid ning nende vastavust KrMS §-s 193 sätestatud tingimustele on juba varasemalt igakülgselt ning erapooletult analüüsitud, misjuures on nii ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur ja Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud ei võimalda täheldada
eriosas sätestatud kuriteokoosseisuliste tunnuste esinemist. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
Kaebuse esitaja selgitab, et Põhja Ringkonnaprokuratuurile 10.09.2020 esitatud kuriteokaebuse sisuks on isikute poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmine. Ebaõige on väide 01.03.2021 määruses (p 3.6. lk 5), et kuriteokaebuse väide teadvalt ebaõige eksperdiarvamuse andmise kohta põhineb üksnes hilisematel arstlikel arvamustel ja ravidokumentatsioonil, mis on tekkinud pärast oktoobrit 2016 ehk EKEI hinnangut. Kaebuse esitaja selline järeldus ei ole oletuslik ja meelevaldne, 3
17.09.2020 esitas kaebuse esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse täiendusena TÜ Stomatoloogia kliiniku õppevahendi, Euroopa Endodontoloogia Seltsi 2006 aasta ravijuhendi ja dr. MM 26.07.2019 hinnangu selle juhendi täitmise kohta. Eksperdiarvamuse kokkuvõte on õppevahendi, tsiteeritud ravijuhendi ja dr. MM kirjaliku hinnanguga otseses ja laiaulatuslikus vastuolus, mis tähendab, et vähemalt EKEI lepinguline ekspert hambaarst dr. F on andnud teadvalt vale eksperdiarvamuse, kelle teadmised vastavad või peavad vastama vähemalt Eestis tegutseva ja tegevusluba omava hambaarsti teadmistele. Nimetatu viitab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (
22.11.2020 esitas kaebuse esitaja Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse täiendusena Harju Maakohtu 30.06.2020 ekspertiisimääruse tsiviilasjas nr 2-16-13551 alusel koostatud neuroloog dr. PP ja dr. PP eksperthinnangud. Eksperdid hindasid ekspertiisiaktide sisust tulenevalt muuhulgas täpselt samasid asjaolusid ja küsimusi, mis oli EKEI 03.10.2016 hinnangu objektiks. Need mitteammendavad asjaolud, küsimused ja otsesed vastuolud on loetletud 22.11.2020 menetlusdokumendi punktides 13. Nimetatu viitab 03.10.2016 kollegiaalsele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (
Tutvudes neuroloog dr. PP eksperthinnanguga selgub, et oma hinnangu põhistamiseks on esitatud põhjalik ja igakülgne viide teadus- ja erialakirjandusele. EKEI 03.10.2016 hinnangul puudub seevastu igasugune teadus- ja erialakirjanduslik põhistus, mis on Kohtuekspertiisiseaduse § 2 kohaselt igale eksperdiks määratud isikule kohustuslik. Nimetatu viitab 03.10.2016 kollegiaalsele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisele (
Täiendavalt heidab kaebaja ette menetlustoimingute tegemata jätmist. Nimelt ei ole Riigiprokuratuur oma 01.03.2021 määruses 10.09.2020 kuriteokaebuse läbivaatamata jätmist ja kriminaalmenetluse alustamata jätmist sisuliselt põhjendanud ning sellele lisatud tõendid on jäetud täielikult hindamata. Käsitletakse üksnes juba 2017 lõpetatud kriminaalasja asjaolusid ja tõendeid, kuid jäetakse tähelepanuta, et tegu ei ole taotlusega kriminaalmenetluse uuendamiseks või korduva kuriteokaebusega, sest erinevad on nii kuriteokaebuse subjektiks olevad isikud kui ka teod. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kuriteokaebuses esitatud informatsioon ja lisatud tõendid annavad piisava aluse ja põhjenduse kontrollida kriminaalmenetluse käigus
§-s 321 sätestatud tegude toimepanemist, nimetatud toimingud on jäetud tegemata ja esitatud kuriteokaebus lahendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse kui ka süüdistuskohustusmenetluse raames kogutud materjalid ning lõpetatud kriminaalasja nr 15730000622 materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 01.03.2021.a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on 4
koosseisu tunnuseid ja asutud seisukohale, et puudub alus seada kahtluse alla ekspertiisiakti järeldusi ning heita ette ekspertidele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmist. Tähele tuleb panna, et kannatanul on õigus vaidlustada süüdistuskohustusmenetluse raames kriminaalmenetluse alustamata jätmist või lõpetamist, kuid kannatanul ei ole õigust taotleda kriminaalmenetluse läbiviimist konkreetse isiku suhtes ja kannatanu poolt arvatava kuriteokoosseisu osas. Prokuratuuril lasub seadusest tulenev kohustus täita süüdistusfunktsiooni ning sellest tulenevalt toimetada kriminaalmenetlust iga isiku suhtes, kelle teos ilmnevad kuriteo asjaolud ja kelle suhtes ei ole KrMS §-s 6 märgitud erandid rakendatavad. Samuti on prokuratuuril kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustus anda hinnang kõikide kuriteokoosseisu asjaolude osas, mida menetluse käigus on tõstatatud. Seega on prokuratuuri pädevuses otsustada kelle suhtes kriminaalmenetlust läbi viiakse ja millise
sätestatud kuriteokoosseisu alusel. 9.2 Seonduvalt kaebaja poolt täiendavalt, pärast 2017 aastat koostatud ja koos 10.09.2020 kuriteokaebusega esitatud eksperthinnangutega ja nendes väidetavalt sisalduvate vastuoludega, mis peaks kaebaja hinnangul kinnitama 03.10.2016 EKEI poolt koostatud ekspertiisiaktis teadvalt vale arvamuse andmist, selgitab ringkonnakohus, et nendes sisalduvad hinnangud ei anna alust 03.10.2016 EKEI poolt koostatud eksperdiarvamuses antud hinnangute lugemiseks teadvalt vale eksperdiarvamuse andmiseks. Ringkonnakohus on sama kriminaalasja menetluse lõpetamise raames määruses nr 1-17-1998 p-des 9 ja 10 põhjalikult selgitanud kaebuse esitaja poolt juba siis tehtud etteheidetele seoses vastuoluliste ekspertiisihinnangutega, et kriminaalasja menetletakse kogutud tõendite pinnalt ning eksperdiarvamus kujuneb uuritud ja esitatud materjalide alusel. Kohtuarstliku ekspertiisi eesmärk ei ole anda hinnangut teiste spetsialistide poolt antud arvamusele või neid kinnitada ega ümber lükata, vaid vastata oma erialateadmistele tuginedes ekspertiisimääruses menetleja poolt esitatud ekspertiisiülesandele. Seega ei saa ka kaebuse esitaja poolt täiendavalt ja hilisemalt tsiviilmenetluse raames esitatud eksperthinnangute pinnalt järeldada, et 03.10.2016 EKEI poolt koostatud ekspertiisiaktis andsid eksperdid teadvalt vale arvamuse. 5
10. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 01.03.2021.a määruse kui seadusliku ja põhjendatu muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.