4-21-336 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
- veebruar 2021, Tallinn 4-21-336 (2302,19,019019) Katrin Mikenberg Toomas Henki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,19,019019, millega Toomas Henki karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Toomas Henk, isikukood 36306150356; kodakondsus: Eesti kodanik; elukoht: xxx; töökoht: x; tel: x; e-post: xxx Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; esindaja: Jaak Paju; aadress: Rahumäe tee 6, Tallinn; E-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 maakohus otsustas:
- Rahuldada menetlusaluse isiku Toomas Henki kaebus osaliselt.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,19,019019, millega Toomas Henki karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, osaliselt, s.o rahatrahvi määra osas.
- Teha uus otsus, millega Toomas Henki karistada LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 euro suuruses summas.
- Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
- VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
- Otsuse koopia anda Toomas Henkile ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-21-336 Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
- märtsil
- Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Toomas Henk juhtis 29.11.2019 kell 17.35 paiku Rae vallas Tallinna ringtee
- kilomeetril mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga xx, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja vahetades sõidurada, põrkas kokku vasakul liikunud sõidukiga Audi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju x AS-le ning x OÜ-le. Sellega rikkus Toomas Henk liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- a Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 05.01.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,19,019019 karistati Toomas Henki LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot.
- Toomas Henk esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, sest tema arvates ei analüüsitud menetluse käigus liiklusõnnetuse kõiki asjaolusid. Kaebaja väitel alustas ta manöövrit kiirendusrajalt kaherealise maantee sisemisele rajale, veendudes, et maanteel ei olnud teisi liiklejaid. Ta lülitas sisse suunatule ning pideva joone lõppedes suundus sisemise raja suunas. Kui ta jõudis juba sisemisele rajale, jõudis talle kõrvale sõiduauto. Kokkupõrke vältimiseks pööras ta paremale, siis tagasi vasakule (sest esimeses reas olid veokid) ning edasi toimus kokkupõrge Audiga. Kaebaja arvates ei hoidnud avariis osalenud Audi juht eesolnud sõidukiga piisavat pikivahet, samuti oli tal tagant tulijana parem ülevaade ning ta oleks saanud tekkinud situatsiooni ära hoida. Lisaks ei veendunud õnnetusse sattunud Audi juht enne ümberreastumist manöövri ohutuses, kui alustas nö võidusõitu eesliikujaga. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Ta väitis, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole arvestatud seda, et mõlemad liikluses osalenud sõidukid sooritasid sama manöövrit ning asjas ei ole analüüsitud teise osapoole kohustusi ja võimalusi liiklusõnnetuse vältimiseks. Kaebaja püüdis ära hoida kokkupõrget ootamatult teisele sõidurajale ilmunud autoga ning pööras paremale. Tema taga sõitnud Audi juht eiras pidevjoont kiirendusraja ja maantee vahel ning ei hoidnud eessõitva autoga piisavat pikivahet. Kokkupõrke vältimiseks oleks Audi juhil piisanud kõigest gaasipedaali vabastamisest. Seega on teine osapool rikkunud LS § 16 lg 1, § 33 jt juhile sätestatud nõudeid.
- Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kaebus põhjendatud. Kokkupõrke kohta ei ole võimalik olemasolevate tõenditega välja selgitada. On võimalik kindlaks teha, et Audi liikus vasakpoolsel rajal otse, kaebaja juhitud Toyota tegi raja vahetuse vasakule ning kokkupõrke ajal olid sõidukid peaaegu kõrvuti. Seega oli kaebajal kohustus veenduda manöövri ohutuses ning suunatulega märku andmine ei anna eesõigust ümberreastumiseks. Manöövri ohutuses veendumine on absoluutne nõue ja see ei sõltu kuidagi kõrval liikuja pikivahe hoidmise kohustusest. Seega on Toomas Henk pannud toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud menetlusalust isikut, rikkumise tõsidust, varasemate karistuste puudumist ning määranud kaebajale rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus. Kokkuvõttes on rahatrahvi määr põhjendatud, süü tõendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2 4-21-336 MAAKOHTU SEISUKOHT
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
- Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgnevad asjaolud. 29.11.2019 kella 17.35 paiku juhtis Toomas Henk Rae vallas Tallinna ringtee
- kilomeetril mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimismärgiga x. Ilm oli pime ja vihmane. Jõudes ringteel kiirendusrajale, liikusid Toyota ees veokid. Toyota taga liikus Audi, mille taga veel üks tundmatu sõiduauto. T. Henk alustas kiirendusrajalt liikumist esimesele sõidurajale, et sealt edasi liikuda teisele sõidurajale. Esimesele sõidurajale reastusid ka Toyota ees liikunud veokid ning taga liikunud Audi ja selle taga liikunud tundmatu sõiduk. Toyotal ja Audil olid sees vasakpoolsed suunatuled. Esimesena reastus teisele sõidurajale kõige taga liikunud tundmatu sõiduauto, mis möödus Audist. Seejärel reastus teisele sõidurajale Audi. T. Henk, liikudes teise raja suunas, sattus kohakuti tundmatu sõidukiga, keeras rooli paremale esimese sõiduraja suunas ja seejärel vasakule teise sõiduraja suunas. Teisel sõidurajal tundmatu sõiduauto taga otse liikunud Audi pidurdas, kuid põrkas kokku samale sõidurajale keeranud Toyotaga. Kokkupõrke tagajärjel said kaebaja juhitud sõiduk Toyota Yaris ja X X juhitud Audi kahjustusi ning nimetatud sõidukite omanikeks olevad äriühingud said varalist kahju.
- Nimetatud asjaolud on tuvastatud järgmiste tõenditega: - Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud skeemi ning fototabeliga, millest nähtuvalt oli 29.11.2019 enne kella 17.43 toimunud Rae vallas Tallinna ringtee
- kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid X X juhitud Audi A6 registreerimismärgiga x ning Toomas Henki juhitud Toyota Yaris registreerimismärgiga x. Protokollist nähtub, et sündmuskohal on Jüri poole viival suunal kolm sõidurada, millest esimene on kiirendusrada. Sõidusuundi eraldas betoontõke. Sündmuskohal sadas vihma ja lörtsi, oli pime aeg. Protokollist nähtub, et sõiduki Audi omanik on OÜ xx ja x ning Toyota omanik on AS x. Protokolli ja fototabeli järgi on Toyotal mõlkis vasakpoolse külje tagumise ratta kohal olev ala ning Audil on mõlkis parempoolse külje esimese ratta kohal olev ala. Kohtu hinnangul sõidukite kahjustused viitavad liiklusõnnetuse toimumisele ning sõidukiomanikele varalise kahju tekkimisele; - Kaebaja Toomas Henki ütlustega maakohtus. Neist nähtuvalt sõitis T. Henk 29.11.2019 kella 17.35 paiku Suur-Sõjamäe teelt Tallinna ringtee suunas. Ta juhtis Toyotat. Kiirendusrajal olid Toyota ees veokid ning tagapool autod. T. Henk pani kiirendusrajale sõites sisse suunatule ja veendus, et tagantpoolt on maantee tühi. Ta vähendas kiirust enne kiirendusrajale jõudmist. Ta planeeris kiirendusrajalt välja sõitmist nii, et kui saab reastuda, siis saab kiiruse üles võtta, et saaks suunduda kohe teisele rajale. Kiirendusrajale jõudes ei olnud tema taga olevad sõidukid sappa jõudnud ega temast mööda sõitnud. Nii kui algas katkendjoon, suundus T. Henk diagonaalis sisemise ehk teise sõiduraja poole, et anda võimalus eespool liikuvatele veoautodele reastuda esimesse ritta. Ta vaatas ette ja kui vaatas taha oli tal auto kõrval. See auto liikus teisel sõidurajal. T. Henk keeras kokkupõrke vältimiseks rooli paremale ja järgmisel hetkel tagasi, sest ees reastusid veoautod. Sel hetkel põrkas ta kokku teisel sõidurajal liikunud Audiga. Kaks autot tulid teisel sõidurajal hästi üksteise taga, mõlemad olid alguses kiirendusrajal. T. Henk kinnitas korduvalt, et suundus kiirendusrajalt diagonaalis üle esimese raja teise sõiduratta. T. Henk rääkis, et vaatas peeglisse siis, kui tekkis kokkupõrke oht, kui oli jõudnud üle teise sõiduraja piiri. T. Henk oli seisukohal, et kiirendusrajalt teise sõiduratta jõudmiseks on vaja teha üks manööver, seda ei saa juppideks jagada. Ta ei teinud manöövrit esimeselt rajalt teisele, 3 4-21-336 ta sõitis kiirendusrajalt teise ritta, mis oli manööver. Kõik autod, kes sündmuses osalesid, tegid sama manöövrit. - Tunnistaja K H ütlustega maakohtus. K. H on kaebaja abikaasa ning viibis liiklusõnnetuse ajal Toyota juhi kõrvalistmel. Tunnistaja K. H ütlused näitavad, et sõideti Tallinna ringteel, oli pime, abikaasa oli roolis. K. H kõrvalistujana ei jälginud seda, mis toimus tagapool. K. H ei analüüsi tavaliselt liiklussituatsiooni, kui abikaasa on roolis. Seal oli kolm sõidurada. Abikaasa pani sisse suuna ja hakkas vasakule rada vahetama. Siis käis äkki põmakas, nad olid kokku põrganud vasakult ühe autoga. Enne kokkupõrget Audiga kihutas keegi mööda, see käis kiiresti. - Tunnistajate X X ütlustega maakohtus. I. X juhtis Audit. Kõrvalistmel istus tema elukaaslane. I. X juhitud Audi liikus Suur-Sõjamäelt Tallinna ringteele suunaga Jüri poole. Sõitis 4 autot: reka, Toyota, tunnistaja Audi ja tunnistaja taga olev sõiduauto. Kõik koos keerasid kiirendusrajalt sujuvalt esimesele rajale ja alustasid rekast möödasõitu. Kõigil olid sees suunatuled. I. X märkas, et Audi taga olev sõiduk alustas möödasõitu ja ta lasi sõiduki mööda. Siis I. X järgnes sellele autole. Ta reastas Audi ümber, pikivahe kasvas. Ilm oli kehva, kiirused ei olnud suured. Õnnetuse hetkel oli Audi kiirus kõige rohkem 70 km/h. Olles suhteliselt kohakuti ees oleva Toyotaga, keeras viimane Audile külje pealt sisse. Audi liikus liiklusõnnetuse toimumise ajal vasakpoolsel ehk teisel sõidurajal. Vahetult enne liiklusõnnetust, märgates, et Toyota hakkab küljelt tulema, I. X pidurdas tugevalt, kuid ei suutnud õnnetust ära hoida. Audist vasakule jäi betoonääris. I. X kirjelduse kohaselt oli Toyota esimesel sõidurajal liikumine suhteliselt järsk, see ei olnud sujuv, keeras järsult. Õnnetus oli vältimatu. I. X ei mäletanud ega hoomanud, et Toyota oleks üritanud teha rajavahetuse manöövrit siis, kui Toyotast sõitis mööda Audi ees liikunud sõiduk. Audi kahjustuste kõrvaldamine läks maksma alla 1,5 tuhande euro. - Tunnistaja K Te ütlustega maakohtus. K. T istus Audis juhi kõrvalistmel ja jälgis liiklust. Audit juhtis I. X. Sõideti Suur-Sõjamäelt suunaga Jüri poole, Tallinna ringteele. Seal oli 3 sõidurada: kiirendusrada ja veel 2 rada. Kiirendusrajalt reastusid reka, avarii põhjustanud auto, auto, milles oli tunnistaja ja nende taga olev auto esimesele rajale. Audi taga esimesel rajal olnud auto alustas kõigist möödasõitu vasaku ehk teise sõiduraja kaudu. Audi juht pani suunatule sisse ja alustas pärast tagumise auto möödumist möödasõitu ees liikuvatest sõidukitest. Nad jõudsid paar-kolm sekundit juba vasakus teises reas sõita, kui Audile paremalt poolt sisse sõideti. Toyota tuli esimeselt rajalt, et mööduda tema ees olevast rekast. Kui märgati, et Toyota hakkab sisse pöörama, siis Audi juht pidurdas, võttis hoogu natuke maha ja hoop tuli rehvi sisse. K. T ei märganud, et Toyota juht oleks teinud mingeid liigutusi hetkel, kui sõiduk, mis enne oli Audi taga, sõitis teisel rajal Audi ees.
- Kõrvutades kaebaja ning tunnistajate K. H , I. X ning K. Te ütlusi, saab kõigist ühteviisi järeldada, et kokkupõrge toimus sõidukite Toyota ja Audi vahel. Samuti, et vahetult enne liiklusõnnetust liikus Audi piki teist sõidurada, kuhu ta oli reastunud esimeselt sõidurajalt pärast seda, kui Audist oli möödunud sama manöövri teinud tundmatu sõiduk. Samuti, et Toyota liikus enne kokkupõrget esimesel sõidurajal. Kaebaja T. Henk väitis, et vältis esimeselt sõidurajalt teisele suundudes kokkupõrget seal liikunud tundmatu sõidukiga, keerates rooli paremale ja siis tagasi vasakule. Tunnistaja K. H selliseid abikaasa juhtimisvõtteid enda ütlustes ei maininud. Samas tunnistaja K. H kõrvalistujana ei jälginudki liiklust. Tunnistajad K. T ja I. X ei märganud, et Toyota oleks ees sõitva tundmatu autoga üritanud kokkupõrget vältida. Küll aga nähtub I. X ütlustest, et Toyota keeramine esimeselt rajalt teisele oli väga järsk. Kohus järeldab sellisest Toyota liikumise kirjeldamisest, et I. X nägi T. Henki väidetud vasakule pööret. Kuna ilm oli pime ja vihmane, ei ole kohtu arvates välistatud, et I. X tajutud Toyota järsule liikumisele teise 4 4-21-336 sõiduraja suunas eelnes T. Henki väidetud rooli paremale keeramine, mida tunnistaja I. X ja tunnistaja K. T ei märganud halbade ilmastikutingimuste tõttu.
- Kohus ei pea lubatavaks tõendiks T. Henki kaebusele lisatud situatsiooniskeemi ega tugine sellele. Arvestades T. Henki kaebust, sellele lisatud OÜ L arvet ja kaebaja maakohtus antud selgitusi, koostas situatsiooniskeemi OÜ L spetsialist (volitatud autoinsener) J J kebaja T. Henki räägitu põhjal. Sisuliselt kujutab situatsiooniskeem enesest T. Henki vahendatud ütlusi, millest osa on esitatud skeemina. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 võib maakohus tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. See käib ka menetlusaluse isiku ütluste kohta. Praegusel juhul T. Henk soovis menetlusaluse isikuna kohtus ütlusi anda ja ta kuulatigi kohtuistungil vahetult üle. Seega ei ole võimalik aktsepteerida dokumentaalse tõendina tema selgitusi, mille on teksti ja skeemina üles tähendanud kolmas isik.
- Toomas Henk on kaebusele lisanud kindlustusandjale esitatud seletuskirja koos Maa-ameti kaardiserverist 13.12.2020 välja trükitud foto ning valgel ajal sõidutee eri kohtadest tehtud 6 fotoga. Toimikus on ka T. Henki vastulause. Kohus leiab, et seletuskiri kui dokumentaalne tõend saab tõendada üksnes kindlustuse poole 13.12.2020 pöördumise fakti. Seletuskirjas olevale T. Henki selgitusele juhtunu kohta ega ka vastulauses toodud seisukohtadele ei pea kohus võimalikuks tugineda eelmises kohtuotsuse punktis toodud põhjusel - menetlusalune isik sai ütlusi anda kohtuistungil vahetult. Fotodele ei pea kohus samuti võimalikuks tugineda, kuivõrd fotode põhjal ei ole tuvastatav nendelt nähtuva sõidutee asukoht.
- Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja rikkus LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust veenduda enne manöövri alustamist selle ohutuses. Kaebaja leiab, et ta ei ole seda liiklusnõuet rikkunud, kuna jälgis kiirendusrajal, et tagantpoolt on maantee tühi ning pani sisse suunatule. Kaebaja peab kiirendusrajalt üle esimese sõiduraja teisele sõidurajale sõitmist üheks manöövriks. Kohus leiab, et kaebaja on liiklusseaduses sätestatut valesti mõistnud. Nimelt on manöövriks LS § 2 p 37 järgi igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. LS § 2 p 76 esimese lause kohaselt on sõidurada sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Nende sätete põhjal tähendab kiirendusrajalt esimesele sõidurajale liikumine ühte manöövrit ning esimeselt sõidurajalt teisele sõidurajale liikumine teist manöövrit. Järelikult pidi kaebaja veenduma mõlema manöövri eelselt, et need on ohutud. Kaebaja ütlusi arvestades veendus ta kiirendusrajal liikudes, st üksnes esimese manöövri alguses, et see on ohutu. Kaebaja ütlusi arvestades ta ei veendunud järgmise manöövri alguses, st enne esimeselt sõidurajalt teisele suundumist, selle ohutuses. Nimelt vastas kaebaja küsimusele, kui te hakkasite esimesest reast teise ritta reastuma, kas te siis ka vaatasite peeglisse järgmiselt: „Vaatasin hetkel, kui tekkis kokkupõrke oht, olin jõudnud üle teise sõidurea piiri.“ Kohus leiab, et kokkupõrke ohu vältimise järgselt rooli paremale keerates ei takistanud T. Henkil mitte miski jääda Toyotaga edasi esimesele sõidurajale, seal vajaduse korral pidurdada, kuna ees sõitsid veokid ning siis veenduda, kas vasakule ehk teisele sõidurajale reastumine on võimalik. Ta ei teinud seda, vaid keeras rooli kohe vasakule tagasi. Rooli kohe vasakule keeramine näitab, et T. Henk jällegi ei veendunud enne esimeselt sõidurajalt teisele suundumist selle manöövri ohutuses. Sellega sundis T. Henk teisel sõidurajal liikunud Audi pidurdama ning toimus sõidukite kokkupõrge. Seega on kaebaja rikkunud LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid.
- Kaebaja hinnangul ei ole välja selgitatud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega antud hinnangut teise sõidukijuhi käitumisele. Näiteks on liiklusõnnetuses osalenud Audi juht kaebaja arvates eiranud kiirendusrajalt väljumisel pidevjoont, ei hoidnud eesoleva tundmatu sõidukiga pikivahet, ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning ei andnud paremal asuvale kaebaja juhitud sõidukile teed. Kohus nõustub kaebajaga selles, et mitme osalejaga liiklusõnnetuses tuleb hinnata ka teise liiklusõnnetuse osapoole 5 4-21-336 käitumist (vt RKKKo väärteoasjas nr 3-1-1-95-11 p 9 ja nr 3-1-1-2-05 p 8). Samas on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei pea paika kaebaja arvamus, et Audi juhi tegevus võis põhjustada liiklusõnnetuse. Kohtu hinnangul Audi juhi tegevus ei põhjustanud ega suurendanud liiklusõnnetuse tekkimise tõenäosust. Audit juhtinud I. X ütlustest ei saa järeldada, et ta oleks kiirendusrajalt põhimaanteele liikunud üle pidevjoone. Kohus leiab, et asjaolu, kas Audi juht või tema taga liikunud tundmatu sõiduauto võisid kiirendusrajalt liikuda esimesele sõidurajale pidevjoont ületades ei ole antud juhul liiklusõnnetuse tekke seisukohast oluline, sest kõigi tunnistajate ja kaebaja ütlusi arvesse võttes reastusid kõik sõiduautod kiirendusrajalt esmalt esimesele sõidurajale. Seega esimese manöövri tegid kõik sõiduautod ohutult. Liiklusõnnetus toimus aga teisel sõidurajal. Seejuures I. X ja K. Te ütlusi arvestades reastus esimesel sõidurajal nende taga liikunud tundmatu auto esimesena teisele sõidurajale ja nad lasid selle auto mööda. Siit saab järeldada, et I. X, viibides esimesel sõidurajal, jälgis enne manöövri alustamist teisele sõidurajale, et see oleks ohutu ega takistaks temast vasakul liikuvat tundmatut sõiduautot. Mis puudutab T. Henki etteheidet, et Audi juht ei hoidnud tundmatu sõidukiga piisavat pikivahet, mistõttu sai võimalikuks rooli vasakule keeramise järgselt kokkupõrge Toyota ja Audi vahel, siis kohus on seisukohal, et ohutu pikivahe hoidmise eesmärk on vältida samal sõidurajal üksteise järel sõitvate sõidukite kokkupõrget. Ohutu pikivahe hoidmise eesmärk ei ole vältida kokkupõrget kõrval sõidurajal liikuva sõidukiga. Kohus peab asjakohatuks kaebaja etteheidet, et Audi juht ei andnud paremal sõitvale kaebaja juhitud Toyotale teed. Kohtuistungil on tuvastatud fakt, et Audi liikus teisel sõidurajal otse. Kuigi leidis tuvastamist, et Toyotal oli alates kiirendusrajast sees vasakpoolne suunatuli, tuleb siinkohal arvestada LS § 39 lg 1 ja 5 sätestatuga, mille kohaselt peab juht enne manöövrit veenduma, et talle antakse teed ja sõidu jätkamine on ohutu ning suunamärguanne enne manöövri algust ei anna juhile eesõigust. Järelikult võis Audi liikuda piki teist sõidurada ning ta ei pidanud vahele laskma ega teed andma esimeselt sõidurajalt teisele sõidurajale suundujale. Kohus leiab, et kaebaja etteheide, mille kohaselt Audi juht ei olnud viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teist liiklejat, ei ole praegusel juhul õigustatud. Nimelt leidis tuvastamist, et kaebaja ise liikus esimeselt sõidurajalt järsult teisele, veendumata sellise manöövri ohutuses. Audi juht liikus aga otse ning ei ohustanud selles suunas liikudes kuidagi Toyotat. Arutataval juhul ei veendunud Toomas Henk enne esimeselt sõidurajalt teisele reastumise alustamist selle manöövri ohutuses ning see on tekkinud kokkupõrke ja varalise kahju suhtes põhjuslik. Kui kaebaja oleks ümberreastumisel olnud piisavalt tähelepanelik, ei oleks kokkupõrget toimunud.
- Eeltooduga on tuvastatud, et Toomas Henk rikkus LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid, st ei veendunud enne manöövri algust selle ohutuses ja et see ei sega teisi liiklejaid, tekitas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju liisingufirmadele, mistõttu on täidetud LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis.
- Etteheidetava teo pani Toomas Henk toime ettevaatamatusest - ta ei teadnud, et teisele sõidurajale on enne teda jõudnud reastuda sõidukid, mille tõttu ei ole sõidurea vahetamine ohutu ja võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral oleks ta aga pidanud ette nägema, et olukord põhimaanteel, mis temale paistis kiirendusrajal, ei pruukinud seda olla sama enam hetkel, kui ta alustas manöövrit esimeselt sõidurajalt teisele sõidurajale.
- Toomas Henki süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
- Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 4-21-336
- LS § 223 lg 1 järgi võib mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on Toomas Henki karistanud rahatrahviga 100 trahviühikut (400 eurot), s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et karistuse määramisel on arvestatud rikkumise tõsiduse ja süüdlase isikuga, kel puuduvad varasemad karistused ning rahatrahv määrati sanktsiooni alumises kolmandikus.
- Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mõistetav karistus peab olema keskmisest väiksem. Arvestades aga asjaolusid, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, kus tekitatud varaline kahju seisnes väheses plekimõlkimises ning teistele isikutele tervisekahjustusi ei tekkinud, samuti seda, et karistusregistri andmetel ei ole süüteo toimepanijat varem liiklussüütegude eest karistatud, ta on sündmuskohavaatluse protokolli järgi olnud seni 38 aasta pikkuse staažiga õiguskuulekas sõidukijuht, siis on kohtuvälise menetleja määratud karistust võimalik veelgi vähendada. Kohtu arvates on 50 trahviühiku suurune (200 eurone) rahatrahv Toomas Henkile piisav, et mõjutada teda edaspidi olema liikluses kaasliiklejate vastu tähelepanelikum ja kohusetundlikum. Mõistetav karistus on proportsionaalne ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, st näitab üldsusele, et ka ettevaatamatusest toime pandud liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 7