Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2021.a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2334 (20231701551) Kohtunik Eha Popova Kohtuist

§ 424

lg 1 järgi Ik 39003155214, eluk xxx, xxx kodanik, xxx, xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Eimar Kuusemäe

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.–11.07.2020, s.o 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.

Kuusemäe ei pane 8 (kaheksa) kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata E. Kuusemäele kriminaalhooldaja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on E. Kuusemäe kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75lg 4 kohustada E.

Kuusemäed hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Kohaldada E. Kuusemäe suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 08.04.2021.a. Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E. Kuusemäelt riigituludesse sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 73 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT E. Kuusemäed süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.07.2020.a kella 21.38 ajal Tallinnas, Vabaduse pst 158 juures suunaga Vabaduse pst 143a poole mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,94 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,85 mg/l)) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Eimar Kuusemäe toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eimar Kuusemäe, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Eimar Kuusemäe karistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka 2 päeva eelvangistust /10-11.07.2020/, seega ärakandmata karistuseks on 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades

§ 74

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Eimar Kuusemäe ei pane 8-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Eimar Kuusemäe poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Karistus vastab teo raskusele ning süüdlase isikule. Arvestades eeltoodut tuleb Eimar Kuusemäele esitatud süüdistuses

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Eha Popova Kohtunik