← Eesti

4-21-429/9

Obsah (5)§ 36§ 68§ 37§ 29§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-21-429 09.veebruaril 2021 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus juuresolekul Kohtuvälise menetleja Polit

§ 36

lg 1; § 36 lg2 p1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritavad ATVS § 68 järgi. Vladimir Golubevile määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Vladimir Golubev vaidlustas 13.01.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 10220172988095 paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab sellega, et tal olid kõik vajalikud load olemas. V. Golubev jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohus uuris järgmisi dokumente: - kiirmenetluse otsus (lk 1); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja dokumendi koopia (lk 2, 2 pöördel); - karistusregistri väljatrükk (lk 3); - Transpordiameti liiklusregistri väljavõte (lk 4); - Töö- ja puhkeajagraafik (lk 5-7); - kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-7,11); - rahvastikuregistri päring (lk 22-23). kohus vaatas videosalvestist CD plaadil Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis/kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. 13.01.2021 kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Vladimir Golubevile ette autoveo teostamist ilma nõuetekohase autojuhi ameti- ja täiendkoolitust läbimata. V. Golubev rikkus kiirmenetluse otsuse kohaselt autoveoseaduse (edaspidi

) § 36 lg 1; § 36 lg 2 p 1 nõudeid ja pani sellega toime

§ 68

järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 36

lg 1 sätestab, et autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lõige 2 p 1 kohaselt autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud veoautojuht veoseveol liiklusseaduse (edaspidi ka LS) kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga. Vaidlust ei ole faktis, et Vladimir Golubev juhtis veosevedu teostades N3 kategooria sõidukit, mis vastab liiklusseaduse C-kategooriale. V.Golubevi poolt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist veoseveo teostamisel kinnitavad ka videosalvestis ja V.Golubevi enda ütlused. V.Golubev kinnitas, et on alates märtsist 2020 registreerinud enda alaliseks elukohaks Eesti Vabariigi ja alates septembrist 2020 töötab Eestis registreeritud äriühingus autojuhina. Rahvastikuregistri andmed kinnitavad Eestis alalise elukoha registreerimist 05.03.2020. Nimetatud asjaolude üle vaidlust ei ole. V. Golubev selgitas kohtuistungil, et Eestis tal kood 95 tunnistust ei ole ning autojuhi ameti- ja täienduskoolitust läbitud ei ole. Selgitas, et ARKis selgitati, et saab juhitunnistuse ja kood 95 dokumendi 185 päeva möödumisel või hiljemalt 1 aasta jooksul. Rahaliste raskuste tõttu ameti- ja täiendkoolitusel osalenud ei ole.

§ 36

lg 5 kohaselt autojuhil peab olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. Nõuet ei kohaldata vaid autojuhile, kes töötab sellise välisriigi vedaja juures, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni vedaja. Kohus märgib, et ameti- või täienduskoolituse läbimisel juhiloale kantav kirje on kood 95, mis tõendab kutselise autojuhi pädevust. V. Golubevi ütlustega on tõendatud, et ta töötab autojuhina Eestis registreeritud äriühingus. Rahvastikuregistri päring kinnitab, et V. Golubev on ka Eesti Vabariigi kodanik ( isikul kaks kodakondsust, esitas kohtule nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni passi) ning sissekirjutus on V. Golubevil samuti Eestis alates 05.03.2020. Seega kohalduvad V. Golubevile nii

§ 36lg 1, 2 p 1 kui ka lg 5 sätestatud nõuded.

Asjaolu, et V. Golubevi juhiluba kehtib 12 kuud alates 2 Eestisse alaliselt elama asumisest (LS § 99 lg 1 p 2 ja lg 6), ei muuda fakti, et

§ 36

lg 1 ja lg 2 p 2 nõuded peavad olema täidetud enne nimetatud autoveo teostamist ning ükski seadus autovedude teostajale üleminekuaega ameti- ja täiendkoolituse läbimiseks ette ei näe. V. Golubev on selgitanud istungil, et ARK-is öeldi temale, et ta saab kood 95 tõendi alles 185 päeva möödudes, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, kuid antud väite kontrollimiseks ei ole V. Golubev esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei toeta sellist väidet ükski seaduse säte. Kui isik valib aktiivse kaitse taktika, peab ta ise esitama tõendeid, mis võimaldanuks tema väiteid sisuliselt kontrollida. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis kinnitaks V.Golubevile tema poolt väidetud info edastamist. Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui süüdistusversiooni põhjendamiseks on esitatud rida tõendeid, siis võivad menetlusalune isik ja tema kaitsja esitada omapoolseid tõendeid. See ei tähenda, et menetlusalust isikut kohustatakse tõendama oma süütust. Nn aktiivse kaitse puhul peaks menetlusosaline oma väiteid tõenduslikult põhistama vähemalt selles ulatuses, milles oleks ta kohustatud tõendusliku laadi dokumente koguma heauskse või neutraalse käitumise korral. Kui menetlusalune isik ei esita oma kaitseversiooni kontrollimist võimaldavat infot, ega kutsu ka ise vastavaid isikuid kohtusse ütlusi andma, puudub menetlejal võimalus esitatud teavet kontrollida ja sellisel kujul esitatud kontrollimist mitte võimaldavat infot ei saa lugeda usaldusväärseks. Liiklusseadus § 100 lg 2 kohaselt mõistetakse alalise elukohana kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu ning alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Alaline elukoht on küll

§ 37

lg 1 p 1 kohaselt eelduseks ameti- ja täiendkoolituse läbimiseks, kuid

§ 37

lg 1 p 2 kohaselt võetakse ametikoolitusele vastu ka isik, kes töötab vedaja või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel. Lisaks oli V. Golubevil septembris tööle asumise hetkel Eestis registreeritud elukoht olnud kauem kui 185 päeva, mistõttu on välistatud võimalus, et isikul ei olnud võimalik ameti- ja täienduskoolitust läbida juba enne autojuhina tööleasumist Eesti ettevõttes. Majanduslik raskus koolituse läbimiseks ei välista isiku vastutust. Kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et ameti- ja täiendkoolituse puudumist tuleks ette heita vedajale ning tugines

§ 29

lg-le 1 p-le 6, mille kohaselt vedaja on kohustatud tagama, et autojuhil on kaasas autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument, kui sellekohase koolituse läbimine on käesoleva seaduse § 36 kohaselt nõutav. Kohtu hinnangul ei ole antud väide asjakohane, sest vedaja vastutus ei välista kuidagi autojuhi enda vastutust ning

§ 68näeb ette vastutuse autojuhile, mitte vedajale.

Ka juhul, kui kohtuväline menetleja otsustab menetleda vedajapoolset rikkumist

§ 69

järgi, ei välista see autojuhi vastutust

§ 68järgi ega ole mingil moel õigustav asjaolu.

Seega on väärteoasjas kogutud tõendite ning menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud, et Vladimir Golubev, 13.01.2021 kell 16.48 Põhjaranna tee 24 juures Tallinnas, teostas autovedu töölepingu alusel C-kategooria sõidukiga ning ta ei ole läbinud Eestis nõuetekohast autojuhi ametija täiendkoolitust, mistõttu ei saa tal olla ka ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendavat dokumenti või vastavat kannet liiklusregistris. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. V. Golubev kinnitas istungil, et ta on teadlik, et asudes tööle ettevõttes, mis on registreeritud Euroopa Liidus, peab tal olema läbitud autojuhi ameti- ja täienduskoolitus. Samas selgitas isik, et ARK-is anti talle infot, mille kohaselt autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimiseks on tal üks aasta. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust 3 ega ettevaatamatust. Võttes arvesse, et V. Golubevi emakeel ei ole eesti keel, arvestab kohus võimalust, et isik ei saanud suhtluses ARK-i teenindajaga täielikult aru, mis täpsemalt 12 kuud kehtib, kuid tasulist autovedu teostava kutselise veoauto juhina on isikul kohustus endale selgeks teha, millised nõuded temale kehtivad ning jättes tema tegevust reguleerivate seaduse sätetega tutvumata, pani Vladimir Golubev teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Vladimir Golubev rikkus

§ 36

lg 1; § 36 lg 2 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 68järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus möönab, et

§ 68

lg 1 alusel on karistatav kutselise autoveo teostamine ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris sõltumata sellest, kas dokumendi ja kande eelduseks olev koolitus on läbitud või mitte. Seetõttu on kiirmenetluse otsuses olev teokirjeldus ebatäpne. Antud juhtumi asjaolusid arvestades ei ole see siiski käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena, kuivõrd Vladimir Golubev kinnitas istungil, et tal paluti esitada kaart kood 95 (s.o ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument) ning temal seda ei ole kuna pole läbinud vastavat koolitust. Seega sai isik aru, mida talle ette heidetakse. On iseenesest mõistetav, et kui isik on tunnistanud, et tal pole vastav koolitus läbitud, siis ei saa tal ka olla koolituse läbimist kinnitavat dokumenti. Kuigi rikkumise sõnastus võiks olla täpsem, ei riku see menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Vladimir Golubev on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel maakohtu pädevuse osas erisusi. Näiteks on kohtul nii üld- kui ka kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus nr 3-1-1-133-05, p 9). Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning lõike 3 järgi peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kiirmenetluse otsuses tõendina märgitud menetlusaluse isiku ütlused ülekuulamise protokollis on aga toimikus vene keeles, samuti puudub selle tõlge. Seega on kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel tuginenud lubamatule tõendile. Nimetatud puudust ei kõrvaldanud kohtuväline menetleja ka väärteotoimikut kohtusse saates. Kohtuväline menetleja peaks olema isikutele eeskujuks, mitte tegema otsust tuginedes lubamatule tõendile. Kohus kõrvaldas puuduse kohtuistungil, kus menetlusaluse isiku ütluste andmise juures viibis tõlk ja isiku ütlused, millest kohtus saab lähtuda, on kohtuistungi protokollis eestikeeles. Kuigi kohtuväline menetleja tugines otsuse tegemisel võõrkeelsele tõendile, mille tõlget ei olnud lisatud, ei too see kaasa väärteomenetluse lõpetamist kuivõrd kohus kõrvaldas puuduse kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja kiirmenetluseotsuse ja teeb ise uue otsuse raskendamata isiku olukorda. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Kohus juhindub siinkohal KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus 4 karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt asjaoludele korrigeeritakse.

§-s 68 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on V. Golubevile määranud karistuseks 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Vladimir Golubev on varem väärteokorras karistatud ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd tegu on toime pandud ettevaatamatusest ning isiku süü on keskmisest väiksem, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Samuti ei saa kohus raskendada isiku olukorda, mistõttu on põhjendatud ja proportsionaalne määrata V. Golubevile karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Kuna isiku sõnade kohaselt on tema majanduslik olukord raske, on põhjendatud määrata rahatrahvi tasumine kuue kuu peale. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 sätestatud alustel, puudub alus kaitsjale makstud õigusabi summade väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Vladimir Golubevi kaebus jätta sisuliselt jätta rahuldamata, kuid kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Kohus teeb selles osas uue otsuse raskendamata isiku olukorda. CD plaadi jätab kohus väärteoasja materjalide juurde. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Vladimir Golubevi kaebus rahuldamata. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt 13.01.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172988095 tühistada. Tunnistada Vladimir Golubev süüdis ATVS § 68 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Vladimir Golubevi tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 10 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220172988095 Kaitsja taotlus kaitsetasu võljamõistmiseks jätta rahuldamata Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 03.03.2021 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.