Hageja saab pöörduda nimetatud nõudega kahju põhjustanud haldusorgani või halduskohtu poole. Hageja heidab hagiavalduses mh ette ka seda, et XXX Linnakohus tegi tsiviilasjas nr XXX otsuse, millega muudeti hageja kolmeks ja pooleks aastaks kodutuks. Hageja hinnangul ei oleks tohtinud sellist kohtuotsust teha. Hageja soovib seega, et talle hüvitataks kahju, mis tekkis kohtumenetluse käigus ja kohtuotsuse tulemusena. Kohtumenetluse käigus põhjustatud kahju hüvitamist reguleerib samuti riigivastutuse seadus. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitatakse RVastS § 17 lg 1 järgi Justiitsministeeriumile. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu RVastS § 18 lg 2 järgi 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus ei ole seega pädev menetlema hageja nõuet, mis tuleneb sellest, et hagejale tekitati kohtumenetluse käigus või kohtuotsusega kahju.
Hageja saab nimetatud nõudega pöörduda asjakohase haldusorgani või halduskohtu poole. Hageja palub muuhulgas tunnistada XXX Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX lubamatuks. XXX Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX jõustus XX.XX.XXXX(tl 6). Jõustunud kohtulahendi võib TsMS § 702 lg 1 kohaselt hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lg 1 järgi Riigikohtule. Teistmisavaldust ei või TsMS § 704 lg 3 järgi esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või TsMS § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. Tartu Maakohus ei saa seega ka jõustunud kohtuotsust lubamatuks tunnistada.
Kui hageja soovib teistmisavalduse esitada, saab ta pöörduda Riigikohtu poole. Hagiavaldusest ei ole selgelt aru saada, kas hageja soovib korteri väärtuse hüvitamist summas 250 000 eurot või moraalse kahju hüvitamist summas 250 000 eurot või nii korteri väärtuse kui ka moraalse kahju hüvitamist, so kokku 500 000 euro väljamõistmist. Kohus selgitas hagejale selge nõude esitamise vajadust ning varalise ja moraalse kahju erinevust, kuid hageja ei esitanud selle vaatamata selget nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta ka TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Hageja esitas kohtule ka riigi õigusabi taotluse. Hageja soovib riigi õigusabi selleks, et saada sundvõõrandatud korteri eest ja korteri kaotusega seotud tervisekahju eest hüvitist. Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 järgi kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta RÕS § 10 lg 2 järgi taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse RÕS § 10 lg 31 järgi taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Kuna hageja soovib riigi õigusabi asjas, mis kuulub eeltoodust tulenevalt halduskohtu pädevusse, kuulub hageja riigi õigusabi taotluse läbivaatamine samuti halduskohtu pädevusse. Hageja riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib hageja riigi õigusabi ka seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku esindamiseks täitemenetluses, seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Hageja ei ole riigi õigusabi taotluses probleemi kirjeldusena toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et hagejal oleks pooleli või ta kavatseks alustada mingit vaidlust mõnes muu Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus kui Eestis, hageja suhtes oleks pooleli mõni täitemenetlus, hageja sooviks esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebust, mis oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav, või koostada kohtuväliselt mõnda õigusdokumenti. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon art 35 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendanud ja saaks seeläbi esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse. Riigi õigusabi andmine enne, kui on tekkinud tegelik riigi õigusabi vajadus, ei ole põhjendatud, kuivõrd ennetavalt ei ole võimalik hinnata kõiki riigi õigusabi andmise eeldusi. Hagejal on võimalik siis, kui tal tekib tegelik vajadus eelnimetatud riigi õigusabi järele, esitada kohtule vastavasisuline uus taotlus. Hageja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta seega osas, milles hageja soovib riigi õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku esindamiseks täitemenetluses, seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5, § 33 lg 1, § 34 lg 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata. Kohus edastab RÕS § 10 lg 7 alusel hageja riigi õigusabi taotluse osas, milles hageja soovib riigi õigusabi avalikust-õiguslikust suhtest tuleneva kahju hüvitamise nõuete esitamiseks, kuuluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Kohus ei edasta hageja hagiavaldust halduskohtule. Kui hageja soovib esitada kaebuse halduskohtule, tuleb tal see ise koostada ja halduskohtule esitada. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.