) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtule esitatud materjalidest ja esindaja kirjalikust arvamusest nähtuvalt on H. S. sooviks saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa 27,63 ha või kohustada xxxxxxxxxx hüvitama maade mittetagastamise tõttu tekitatud kahju. Esitatud asjaolusid arvestades saab asuda seisukohale, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, kuivõrd vaidlus puudutab erinevaid xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt antud maa tagastamise korraldusi. Vastavad korraldused on haldusaktid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 37 lg 2 kohaselt võib halduskohtusse esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 näeb ette, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Seega on H. S. võimalikud nõuded xxxx valla või riigi vastu avalik-õiguslikust suhtest tulenevad (sh riigivastusega seotud) ja nendega seotud kaebused või kahju hüvitamise nõuded ei kuulu lahendamisele maakohtus, mistõttu jätab kohus hagi menetlusse võtmata
lg 1 p 1 alusel.
lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuivõrd H. S. on esitanud dokumendid paberkandjal, siis tuleb need temale tagastada. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
lg 6).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus 2 menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hageja sai riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kuivõrd hageja majanduslik seis ei võimalda õigusabi eest tasuda. Seega tuleb hageja esindaja tasu ja kulud hüvitada riigil. Kohus määrab hageja esindaja tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast tasutaotluse esitamist esindaja poolt. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.