← Eesti

2-20-138593/15

Obsah (8)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 06.aprill 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-138593 Tsiviilasi Osaühing Ehi

§ 661

lg 4 kohaselt ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Ehitustarvik hagi K. T. vastu üürivõlgnevuse ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt koosneb nõutav summa 248,93 eurot põhivõlast 238,71 eurot ja viivisest 10,22 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on kostjal tasumata järgmised arved: - 30.06.2020 arve nr 1542 summas 273,39 eurot (s.o prügivedu 3,67 eurot, koristamine õues 4,29 eurot, kaabel-TV 5,43 eurot ja üür 01.07.-31.07.2020 summas 260 eurot) - 07.07.2020 arve nr 1543 summas 120 eurot (kasutuses olnud korteri puhastamise teenus); - 31.07.2020 arve nr 1553 summas 45,32 eurot (üür 01.08.-07.08.2020). Kokku arvete summa 438,71 eurot, millest hageja 31.08.2020 kreeditarvega nr 1571 arvestas maha tagatisraha 200 eurot üürivõla katteks. Hageja on arvestanud nende arvete tasumisega viivitamise eest ka viivist lepingujärgses määras (0,05% päevas) alates arvete tasumise tähtpäevast kuni 13.10.2020 kokku 10,22 eurot.
  2. Asjas ei olnud vaidlust hagi aluseks olevate asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2020 üürileping tähtajaga 1 aasta, kuid lepingu järgi on võimalik lepingut ennetähtaegselt üles öelda etteteatamistähtajaga. Üürilepingu sõlmimisel tasus kostja tagatisraha 200 eurot, 200 eurot maakleritasu ja 180 eurot ettemaksuna veebruarikuu üüri, ka edasi toimus üüri tasumine ettemaksuna. 20.04.2020 kostja teatas hagejale, et ütleb lepingu üles. Kostja vabastas korteri 31.05.2020 ja kokkuleppel hageja esindajaga jättis võtmed postkasti, kuid ei teatanud sellest hagejale. Hageja sai postkastist võtmed ja sellega korteri valduse 02.06.
  3. Hageja tellis korteri koristuse Deals OÜ-lt, kes esitas selle eest arve 120 eurot, kostjale tähtaega korteri koristamiseks hageja ei andnud.
  4. Kohtuistungil pooled jõudsid ühisele arusaamisele, et leping lõppes 20.06.2020 (s.o 20.04.2020 kostja ülesütlemise teatest kahe kuu möödumisel), kuigi juunis 2020 kostja enam korterisse ei pääsenud. Kostja tõendas istungil, et on hagejale 08.06.2020 tasunud juunikuu üüri ja maikuu kõrvalkulude eest esitatud arve nr 1530 summas 273,39 eurot. Hageja ei vaielnud sellele vastu, arve nr 1530 tasumata jätmisele hageja nõue ka ei tugine. Kuna üürileping lõppes 20.06.2020, ei olnud hagejal õigust esitada hagi aluseks olnud arveid nr 1542 ja 1553 juulikuu ja augustikuu eest ega neid arveid tagatisrahaga(200 eurot) tasaarvestada. Hagejal võib olla kostja vastu üksnes korteri koristamise tasu nõue 120 eurot (arve nr 1543). Kostja tasus terve juunikuu üüri 260 eurot, 20 päeva eest tulnuks juunis üüri tasuda 173,33 eurot (260:30=8,67 eurot päev). Eelnevast tulenevalt hagejal on kostja vastu nõue 120 eurot, kostjal samal ajal hageja vastu enamtasutud üüri 86,67 euro ja tagatisraha 200 euro tagastamise nõue, nõuete tasaarvestuse tulemusel võlgneb hageja kostjale 166,67 eurot (286,67 – 120). Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
  5. Eeltoodut arvestades pooled jõudsid kokkuleppele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: hageja tasub kostjale tagatisraha ja enamtasutud üüri katteks 165 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse 2

(3)Tsiviilasi nr 2-20-138593 jõustumisest alates. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitas kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde ja palusid kohtul selle kinnitada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 7.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada (s.t. kaebeõigusest loobuda). Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku seaduses sätestatud kohaselt, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei määra

§ 174lg 1 alusel kindlaks menetluskulude suurust.

Riigilõivu tagastamine 9. Hageja istungil taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole, kuna menetlus lõpeb kompromissiga.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlminud kompromissi. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 120 eurot: esmalt 20.10.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45,00 eurot; hagiavalduse esitamisel (tasuti Mati Vabi kontolt) 21.12.2020 täiendavalt 30,00 eurot ja 11.01.2021 on hageja tasunud veel riigilõivu 45,00 eurot. Tsiviilasja hagihinnaks on 248,93 eurot, millelt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu 75,00 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 45,00 eurot nõutavast rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse enamtasutud riigilõiv.

§ 150

lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kohus käsitab hageja istungil avaldatud riigilõivu tagastamise taotlust ka enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlusena. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale 45 eurot enamtasutud riigilõivu ning kompromissi sõlmimise tõttu 37,50 eurot (75:2), kokku 82,50 eurot hageja arvelduskontole nr EE641010220040246018 SEB pangas. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.