KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10324 Tsiviilasi

) § 429 lg 1 kohaselt avaldusest loobumise vastu, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja menetluskulu solidaarselt avaldajate kasuks summas 490 eurot ning kohustas puudutatud isikut tasuma hüvitamisele 2

§ 168lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldajad ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Avaldajad nõudsid

1. mail 2019 korteriühistult 45,44 euro osas ümberarvestuse tegemist. Avaldajad esitasid ka
2. juunil 2019 nõudekirja korteriühistule, milles avaldasid soovi tutvuda
3. veebruari 2019 koosoleku protokolli originaaliga. Puudutatud isik tühistas vaidlusaluse arve alles
4. oktoobril
5. Asjas esitatust ei nähtu ka, et avaldajatel oleks võimaldatud
6. veebruari 2019 protokolli originaaliga tutvuda vastavalt
7. juuni 2019 nõudekirjale. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et avaldajatel puudus
8. juuli 2019 seisuga vajadus kohtusse pöördumiseks. Avaldajate väitel on neil tekkinud menetluskulu 925 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 800 eurot. Kuna avaldajad esitasid ühes avalduses kaks hagita menetluses menetletavat nõuet, tuli avalduselt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu 100 eurot. Avaldusest loobumise tõttu on avaldajatel õigus

§ 150lg 2 p 2 alusel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Seega on tekkinud avaldajatel riigilõivu kulu 50 eurot. Võttes arvesse avalduse mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust, ei võinud avalduse koostamisele koos selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamise ning tõendite komplekteerimisega kuluda üle 3 tunni. Põhjendatud ajakulu kokku menetlustoimingute tegemiseks on 5,5 tundi (3+2,5). Avaldajatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja põhjendatud menetluskulu 490 eurot (50 + 440). MÄÄRUSKAEBUS 8. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatud isikult välja menetluskulu solidaarselt avaldajate kasuks summas 490 eurot ning kohustas puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Puudutatud isik palus teha asjas uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti puudutatud isiku kanda. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on ebaõiglane. Menetluskulud tulnuks asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik täitis avaldajate nõuded vaid põhjusel, et vältida täiendavate õigusabikulude kandmist, mitte põhjusel, et avaldajatel oli seaduse või põhikirjaga sätestatud õigus jätta oma korteri remontimisega seotud jäätmete likvideerimise kulud korteriühistu kanda. Maakohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel puudutatud isiku esitatud tõendeid selle kohta, et avaldajatel oli korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 ning ühistu põhikirja p 3.2 alapunktide 3 ja 21 alusel kohustus maksta korteriühistule 45,44 eurot koristuse ja prügiveo eest. Puudutatud isik nõudis avaldajatelt varalise kahju hüvitamist, mille suurus on dokumentaalselt tõendatud. Kohtule esitati puudutatud isiku juhatuse esimehe PP eriarvamus, mille kohaselt ühistu 45,44 euro suurune nõue avaldajate vastu on põhjendatud ja tõendatud. Lisaks esitati kohtule trepikoja määrdumise ja avaliku konteineri pildid, trepikoja puhastuse dokumendid ja prügi arve. Peale selle ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluskulud õiguspäraselt puudutatud isiku kanda, siis võiks menetluskulude mõistlikuks piiriks olla avaldajate taotleva hüve väärtus, s.o 45,44 eurot. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, 3

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab tühistatud osas avaldajate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning see jääb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse avaldajate avaldusest loobumise tõttu. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja

§ 463lg 2 kohaselt jõustunud.

Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud

§ 168

lg 5 järgi koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 puudutatud isiku kanda.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 14. Maakohtu menetluses oli avaldajate avaldus puudutatud isiku vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 9.

märtsi

1. a määrus asjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja selles viidatud
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kehtib ka juhul, kui hagita menetluses on avaldaja esitanud tuvastusnõude ning tegemist on asjaga, kus lahendatakse menetlusosaliste vahelist vaidlust.
4. Praeguses asjas oli avaldajate mõlema nõude eesmärgiks saavutada see, et neil ei oleks kohustust tasuda korteriühistu nõutud 45,44 eurot. Kuivõrd puudutatud isik teatas
5. oktoobri 2019 vastuses avaldusele, et võtab avaldajate nõuded õigeks, ei nõua avaldajatelt vaidlusaluse 45,44 euro tasumist ning on tühistanud enda
6. veebruari
7. a juhatuse otsuse, millega oli otsustatud avaldajatelt nimetatud summat nõuda, saavutasid avaldajad avaldusega taotletud eesmärgi. Samuti esitas puudutatud isik koos
8. oktoobri 2019 vastusega kohtule ka
9. veebruari 2019 juhatuse koosoleku protokolli koopia. Avaldajad selgitasid
10. novembri 2019 menetlusdokumendis, et nad loobuvad avaldusest, sest puudutatud isik on avaldajate nõuded pärast avalduse esitamist täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus korteriühistu oli avaldajatelt vaidlusaluse summa tasumist nõudnud ning ei reageerinud avaldajate enne kohtusse pöördumist saadetud kirjale, ei olnud avaldajate kohtusse pöördumine põhjendamatu. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulud

§ 168lg 5 kohaselt puudutatud isiku kanda.

16. Ringkonnakohus märgib, et asjakohased ei ole puudutatud isiku väited selle kohta, et tal tegelikult oli õigus avaldajatelt vaidlusaluse arve tasumist nõuda. Need väited eeldavad vaidluse sisulist lahendamist. Avaldusest loobumise korral kohus aga menetlusosaliste vaidlust 4

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). See kehtib ka juhul, kui hagita menetluses vaidlevad menetlusosalised mingi rahaliselt hinnatava hüve üle. Praegusel juhul on avaldusest selge, et avaldajate huvi kohtusse pöördumisel oli see, et nad ei peaks maksma puudutatud isikule 45,44 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud kulutada sellises olukorras kohtus vaidlemisele kordades suuremat summat. Tegemist ei ole eriliselt keerulise vaidlusega. Lisaks on tegemist hagita menetlusega, mis ei ole võistlev ja kus vajadus õigusteadmistega esindaja järgi on väiksem. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et praeguses asjas ei ole põhjendatud mõista puudutatud isikult avaldajate kasuks välja esindajakulude hüvitist, mis ületaks vaidluse eseme väärtuse. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja menetluskulud 95,44 eurot ületavas osas (riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 45,44 eurot). Tühistatud osas jääb avaldajate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
3. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 172lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning puudutatud isik peab juba hüvitama avaldajatele vaidluse eseme väärtusega võrdses ulatuses maakohtu menetluses kantud esindajakulu. 19. Ringkonnakohtu määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.04.2021 määrusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324 Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult CC ja YY kasuks 95 eurot 44 senti ületava menetluskulude hüvitise välja mõistmata jätmise ja määruskaebuse menetlemise kulude jaotamise osas. Saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4. Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus on jõustunud tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Tallinna Ringkonnakohtu
7. septembri
8. a määrus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu
9. detsembri
10. a määruse muutmata, s.o millega jäeti 5