KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4573 Tsiviilasi Marit

) § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. märtsi 2021 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

§ 10

lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 14

lg 1 p 2 kohaselt kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust.

§ 10

lg 2 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Viidatud normidest järelduvalt peavad võlausaldaja poolt avalduse esitamise hetkel esinema asjaolud, millega põhistada võlgniku maksejõuetust (s.o mõni

§ 10lg-s 2 nimetatud asjaolu).

Kui see tingimus täidetud ei ole, siis on see aluseks pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele. Antud juhul nähtub võlausaldaja avaldusest, et avaldaja nõue võlgniku suhtes muutus sissenõutavaks

1. märtsil 2021 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes esitatud. Avaldaja poolt viidatud pankrotihoiatus on edastatud võlgnikule
2. augustil 2020, seega enne 2 nõude sissenõutavaks muutumist. Seetõttu keeldus kohus avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus märkis, et ilmselt on antud olukorras pankrotiavaldus esitatud ennatlikult. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Määruskaebuse rahuldamisel palub avaldaja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnikul maksuvõlg alates
4. veebruarist 2020 ehk üle aasta aja ei ole Maksu- ja Tolliamet suutnud sundtäitmise raames võlgnikult suhteliselt väikest maksuvõlga (1773 eurot) kätte saada. Sealhulgas on avaldaja esitanud pankrotihoiatuse. Avaldaja nõue võlgniku vastu on sissenõutav alates hetkest, mil avaldaja töösuhe võlgnikuga lõppes, s.o
5. veebruarist
6. Täidetud on

§ 10lg 2 p 1.

Maakohus ei ole hinnanud

§ 10lg 2 p-s 2 sätestatud eeldust.

Ka Maksu- ja Tolliameti poolne maksuvõla sissenõudmine läheb

§ 10lg 2 p 2 alla.

Avalikest andmetest on näha, et juhatuse liikmed on ettevõttest lahkunud, puudub käibemaksunumber, puudub käive ja tegevus ehk antud olukord on vaadeldav

§ 10

lg 2 p-s 5 sätestatud eeldusena, et võlgnik varjab ennast eesmärgiga jätta oma kohustused täitmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata samale maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud pankrotiavalduse

§ 14lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

5.1. Avaldaja tugines pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse põhistamisel

§ 10

lg 2 p-le 1 ja § 10 lg 2 p-le 2.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhistamise üks alustest see, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja esitatud pankrotihoiatus on võlgnikule esitatud enne avaldaja nõude sissenõutavaks muutumist ja seetõttu tuleb pankrotiavaldus jätta menetlusse võtmata. Avaldaja on märkinud oma pankrotiavalduses, et tal on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitiste nõue. Vaatamata sellele, et võlgnevus on välja mõistetud Harju Maakohtu

1. märtsi 2021 tagaseljaotsusega, oli avaldaja nõue sissenõutav juba varasemalt, hiljemalt alates avaldaja ja võlgniku töösuhte lõppemisest, s.o
2. veebruarist
3. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Avaldaja esitas võlgniku vastu pankrotihoiatuse
4. augustil 2020 ning võlgnik ei ole kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht selles, et avaldaja esitas pankrotihoiatuse võlgnikule enne nõude sissenõutavaks muutumist ning praegusel juhul ei esine

§ 10lg 2 p-s 1 esinevat olukorda.

Avaldaja on märkinud, et ta saatis võlgnikule 3 pankrotihoiatuse, millele vaatamata võlgnik oma kohustust ei täitnud. Seega on avaldaja pankrotiavalduses põhistanud nii nõude olemasolu kui ka võlgniku maksejõuetust. Põhistamine ei tähenda väite tõendamist, vaid selle usutavaks tegemist (TsMS § 235). Eeltoodust tulenevalt oli pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmine ebaõige ning maakohtul tuleb uuesti hinnata

§ 10lg 2 p 1 eelduse olemasolu.

5.2. Avaldaja tugines pankrotiavalduses ka

§ 10lg 2 p-le 2.

Maakohus leidis määruses, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes ning

§ 10lg 2 p 2 kohaldamisele ei kuulu.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõlgendanud ebaõigesti

§ 10lg 2 p 2.

Maakohus juhindus iseenesest õigesti sellest, et

§ 10

lg 1 järgi peab võlausaldaja põhistama pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse, sh võib võlausaldaja maksejõuetust põhistades tugineda

§ 10

lg 2 p 2 järgi asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Maakohus leidis aga ekslikult, et pankrotiavalduse põhistamiseks ei piisa sellest, et maksuhaldur on teinud maksuvõla sundtäitmiseks maksukorralduse seaduses ettenähtud toiminguid.

§ 10

lg 2 p 2 sõnastusest ei tulene, et viidatud säte hõlmab üksnes kohtutäituri korraldatavat täitemenetlust. Selles on nimetatud võlgniku suhtes toimuvat täitemenetlust, milleks saab iseenesest pidada nii kohtutäituri korraldatavat sundtäitemenetlust kui ka maksuvõla sissenõudmiseks maksuhalduri korraldatavat sundtäitemenetlust (maksukorralduse seaduse § 128 jj). Maksuhaldur peab tagama maksuvõla efektiivse sissenõudmise sarnaselt kohtutäituriga ning ka maksuhalduri korraldatud täitemenetlust saab pidada

§ 10lg 2 p-s 2 nimetatud täitemenetluseks.

5.3. Lähtudes eeltoodust on maakohus ekslikult keeldunud pankrotiavaldust menetlusse võtmast põhjusel, et avaldaja ei ole põhistanud

§ 10lg 2 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu.

Praegusel juhul põhistas avaldaja pankrotiavaldust muuhulgas sellega, et maksuhalduri sooritatud täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud maksuhalduril ühe aasta jooksul võlgnikult maksuvõlga sisse nõuda. Selline põhistus on pankrotiavalduse menetlusse võtmiseks

§ 10lg 2 p 2 järgi piisav.

Seda, kas avaldus on ka sisuliselt põhjendatud, saab maakohus otsustada avaldust lahendades.

1. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
2. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata, kuivõrd kohus tühistab pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
3. Avaldaja on esitanud taotluse tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot kui määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson